Inimese vaim on Jehoova lamp
17.11.2007 - (1519)

Õps.20,27: "Inimese vaim on Jehoova lamp: see uurib läbi kõik südamesopid!"
See, esmapilgul raskesti mõistetavana näiv Piibli salm polegi nii raskesti mõistetav, kui seda võtta just nii, nagu seal on kirjutatud. Keeruliseks teeme me selle ise, sest me ei soovi vastu võtta selget tõde, mis selles sisaldub. Siin on öeldud kaks väga olulist asja. Esiteks: inimese vaim ehk inimese vaimsus ei kuulu inimesele endale, see ei ole omane inimesele kui materiaalsele olevusele; see kuulub Jumalale. Jumal on selle pannud inimese sisse. Ja teiseks: sellel Jumala poolt inimesse asetatud vaimul ehk vaimsusel on inimese elu juhtimise kõrval veel üks kindel eesmärk – olla informaatoriks Jumalale inimese mõtetest, sõnadest ja tegudest.
Alustagem esimesest: inimese vaim ehk vaimsus ei kuulu inimesele endale.
Teadlased on uurinud mateeriat. Oli suur saavutus, kui avastati aatom, sest see on ju nii tilluke. Seda peeti jagamatuks, mida tähendab sõna aatom kreeka keeles (atomos). Siiski hiljem avastati, et see koosneb kolme liiki osakestest: prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonid on positiivselt laetud osakesed, elektronid on negatiivselt laetud osakesed, neutronid, nagu nimigi ütleb, on neutraalsed ehk siis laenguta osakesed. Osakesed on alati ühesugused, ükskõik, millistes ainetes nad parasjagu on. Erinevate ainete aatomid erinevad üksteisest ainult osakeste arvu ja asetuse poolest. Ja aatom on aine väikseim osake, millel on veel selle aine omadused. Bohr'i loodud aatomi mudelis on prootonid ja neutronid tihedalt tuumas, elektronid tiirlemas tuuma ümber (nagu planeedid tiirlevad ümber päikese). Elektrone tuuma ümber on sama palju kui tuumas prootoneid. Elektronid ja prootonid on võrdsete vastasmärgiliste laengutega. Aatom tervikuna on normaalolukorras elektriliselt neutraalne. Aatomid ja nende osakesed on nii väikesed ja nii kerged, et nende mõõtmiseks on välja mõeldud spetsiaalsed aatomimassi ühikud – amu-d (ingl. k.) ehk amü-d (eesti k.). Üks amu = 1,6592 X 10 astmes –24 grammi. Nii suure (või väikese) massiga on üks prooton või üks neutron, mis on massilt ligikaudu võrdsed. Elektronid on väiksemad, umbes = 1/1840 amu. Aatomi läbimõõt on 10 astmes –11 meetrit (üks sajamiljardik millimeetrit), aatomituuma läbimõõt on umbes 10 astmes –15 meetrit, s.t. umbes 10 tuhat korda väiksem aatomi läbimõõdust. Seega on aatom väga hõre.
Sellisena tutvustati aine ehitust 1960-ndail aastail, mil mina käisin keskkoolis. Vahepeal on teadlased ainet kõvasti edasi uurinud ja minu lastele räägiti juba kvarkidest, mis on Vikipeedia järgi "füüsika praegusaegses käsituses aine vähimad ja jagamatud osakesed."
Nüüd räägivad universumi päritolu uurijad juba stringidest kui mateeria väikseimaist osakestest, mis on "jagamatust" aatomist nii palju kordi väiksemad kui aatom on väiksem universumist! Siiski saab rääkida vaid stringiteooriast, mis Laur Järv'e järgi on "sammukene kõiksuse teooria poole."
Kuid kui kaugele ka aine või mateeria uurijad lähevad, ei leia nad midagi, millega saaks seletada inimese vaimsust. Jah, vaimsete protsessidega inimkehas kaasnevad teatud keemilised protsessid, kuid mis on ühel keemilisel protsessil tegemist mõtlemisega? Kuidas seletada armastust, vihkamist, kadedust, heldust, headust ja kurjust ning sarnaseid inimvaimuga seotud asju. Mis on mateeriaga toimuvatel keemilistel protsessidel tegemist unistamise või igatsemisega? Kus on mateerial südametunnistus, mis närib su sees, kui sa oled teinud midagi halvasti? Ei, mateerial ei ole midagi pistmist moraaliga. Kuna aga inimene ON moraalne olevus, siis on see mõõde tulnud inimese sisse kusagilt mujalt kui mateeriast, s.t molekulidest ja aatomitest, kvarkidest ja stringidest ning nende liikumisest.
Kust on see inimesse tulnud? Mitte keegi ei oska sellele küsimusele vastata, peale Piibli, mis ütleb, et Jumal valmistas "inimesed oma näo järgi, [enda] sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!" (1.Ms.1,26) "Ja Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks" (1.Ms.2,7).
Jumal valmistas inimesele füüsilise keha, mida saab kirjeldada molekulide, aatomite, kvarkide ja stringidega – aine algosakestega. Kuid Jumal lisas sellele veel midagi juurde – midagi, mis pole omane mateeriale enesele – vaimsuse.
Teadlased arvutavad matemaatiliste valemitega universumi, olles jõudnud mõningate andmete järgi juba 13. mõõtmeni välja. Meie elame oma igapäevast elu 4-mõõtmelises aeg-ruumis. Nad tunnistavad, et universum on väga keeruline, kuid nad ei suuda mõista, kust tuleb vaimsus, mis teeb inimese moraalseks olevuseks, kes vastutab oma tegude eest. Siin on tohutu vastuolu. Ühest küljest väidavad nad, et me oleme evolutsiooni protsessis lihtsalt juhuslikult kujunenud selliseks, millised me oleme, kuid teisest küljest panevad nad inimese vastutama oma tegude eest. Kuidas saab inimene vastutada oma tegude eest, kui ta pole selline mitte moraalse valiku tõttu – vaimne dimensioon – vaid kõike seda paneb teda tegema tema füüsiline keha. Kuidas saab panna vastutama mateeriat, molekule, aatomeid, kvarke ja stringe? Kas neil on tunded, kas neil on südametunnistus? Kas neil on üldse mingit moraali? Mis moraal on kivil või mullal – aga sellest me ju koosneme! Ainult sellest. Füüsiliselt koosneme ainult aineosakestest ja aineosakestele pole omane moraalne tunnetus!
Kui teaduslikult ütleb Piibel – 1.Ms.6,3: "Aga Jehoova ütles: "Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha."" Lisaks füüsisele ["ainult liha"] on inimeses veel midagi ja selle kohta ütleb Jumal "minu vaim." Kui see on Jumala vaim, siis ei kuulu see inimesele. Jumal on asetanud selle "vaimu" inimese sisse, et inimene saaks olla ühenduses Temaga, kes on Vaim. Joh.4,24: "Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões Teda kummardama!"
Vaim ja tõde. Ainult vaimsuse kaudu tajuma me tõde, ainult vaimsuse kaudu oleme me moraalsed olevused ja tajume oma tegude olemust – kas need on head või halvad, õiged või väärad – ning vastutame oma tegude eest.
Veel üks huvitav mõte leidub Iiobi raamatus – Iob.12,10: "...kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim!" Igasugune elu on Jumalast. Keegi teine ei või elu anda. Inimene võib valmistada – sedagi vähemalt praegu vaid teoreetiliselt – nisutera, täpselt samasuguste aatomite ja molekulidega, nagu on päris tera. Kuid see ei idane. Miks? Sest selles puudub elu. Kui ka inimene suudaks valmistada ükskõik millise organismi täpse materiaalse koopia, ei suudaks ta panna seda elama. Elu on Jumala and. See on Jumala and kõigile elavaile hingedele. Kuid inimesele on Ta andnud lisaks elule veel midagi väga erilist – midagi iseendast – vaimu. Jumal võib iga hetk ükskõik kellelt võtta ära elu ja see muutub mullaks. "Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!" ütles Jumal inimesele peale pattulangemist (1.Ms.3,19). Nii saavad põrmuks ka kõik ülejäänud elavad olevused ja organismid, kui Jumal neile antud elu ära võtab. Ja sellega neile kõik lõpebki. Kuid inimest paneb Ta vastutama oma tegude eest – isegi pärast surma! Mis on inimeses erilist? Inimeses on mitte ainult elu, inimene on mitte ainult elav hing, vaid temas on ka vaim Jumalalt, mis teeb tast moraalse olevuse, kes valib ise, mida ta teeb ja seepärast ka vastutab oma tegude eest.
Nii jõuamegi teise küsimuse juurde: Mis eesmärgil asetas Jumal oma vaimu inimese sisse? Ja siin on hea meenutada sissejuhatuseks loetud kirjakohta – Õps.20,27: "Inimese vaim on Jehoova lamp: see uurib läbi kõik südamesopid!" Peale selle, et vaim inimese sees teeb temast moraalse olevuse, kes mõistab, mida teeb ja vastutab oma tegude eest, on see vaim Jumalale otsekui informaatoriks, mis paljastab Jumalale kogu inimese olemuse. Inimene võib valida oma sõnu ja tegusid ning selliselt varjata oma tõelist olemust, oma mõtteid ja kavatsusi teise inimese eest. Kuid Jumala eest ei saa ta varjata midagi, sest Jumal näeb ja loeb tema mõtteid, Tal on otseühendus inimese vaimuga, kes on Talle "lambiks", mis uurib läbi kõik inimese "südamesopid," s.t. kogu ta mõttemaailma. Omades sellist informaatorit inimese sees, teab Jumal igal ajahetkel, millise inimesega on tegemist.
Juba Taavet mõistis seda. Ta kirjutab – Ps.139,7-10: "Kuhu ma võiksin minna Su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin Su palge eest? Kui ma astuksin taevasse, siis oled Sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, Sina oled seal! Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere otsa, siis sealgi Su käsi juhataks mind."
Paulus mõistis seda selgesti, kirjutades – 1.Kor.2,10.11: "Ent Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi; sest Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused. Sest kes inimesist teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kes temas on? Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim."
Inimesse asetatud vaimu läbi teab Jumal täpselt, mis toimub inimese sees – ka siis, kui see pole veel väljendunud sõnades või tegudes. Selliselt teab Jumal tõepoolest meist kõik!
Kuidas see vaimne side toimub, seda meie ei tea – võib-olla ühes neist dimensioonidest või tasanditest, mis on küll matemaatiliselt välja arvutatud, kuid mida tegelikult ei tunta. Või on neid dimensioone veelgi enam? Kompuuter-tehnoloogia aitab meil pisutki mõista või vähemalt ette kujutada, kuidas see võiks toimuda. See võimaldab kujutada igasugust informatsiooni või protsessi graafiliselt teksti, graafiku või pildi kujul. Kujutagem nüüd Jumalat istumas oma arvuti taga (või on see hüper-super arvuti Tal peas – Tema Vaimus) ja vaatamas ekraanile. Mida Ta näeb? Piiblist loeme – 1.Ms.6,5.6: "Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Jehoova kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta süda valutas."
Jumal nägi inimeste mõtteid! Tema poolt inimestesse pandud vaim informeeris Teda inimeste kõlbelisest olukorrast – ja pilt oli shokeeriv. Ainult kurjus, ainult patt. Kogu ekraan lööb punaseks! Kuna kogu see informatsioon jooksis inimeste vaimult Jumala Vaimule, oli Tal kõik korraga selge. Pole ime, et Ta süda valutas – lõppude lõpuks on ka Tema moraalne olevus, kel on tunded!
Jah, Ta jälgib ka inimeste tundeid – mateeriaga seletamatuid asju. Soodoma ja Gomorra inimesed olid samamoodi roiskunud, nagu enneveeuputusaegne maailm, kui Jumal seda vaatas. Milline pilt avanes seal? Peetrus aitab meil seda näha oma teises kirjas – 2.Pet.2,6-9: "...ja mõistis ka hukka Soodoma ja Gomorra linnad, põletades need tuhaks ja pannes hirmu täheks neile, kes tulevikus on jumalatud, ja päästis Loti, kes oli õige ja keda üleannetud inimesed piinasid oma kiimalise käitumisega — sest elades nende keskel see õige vaevas päevast päeva oma vaga hinge, nähes ja kuuldes ülekohtusi tegusid — nii Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest, aga ülekohtusi säilitada kohtupäevaks, et neid nuhelda." Jumal nägi Loti suhtumist sellesse ebamoraalsusesse ja päästis ta. Kuidas Ta seda nägi? Lotti asetatud vaim informeeris Teda sellest!
Me võime seda Jumala jälgimis-süsteemi kujutada ette ka nii: iga inimene on nagu väike arvuti [tõepoolest tilluke arvuti], mis on pidevalt võrgus suure keskarvutiga ehk serveriga, mis sümboliseerib Jumala Vaimu. Inimese arvutis käib programm – Jumalast antud programm –, kui äkki teatatakse ekraani keskel: ERROR! [Viga]. Inimene sulgeb selle hoiatava akna, kuid mõne aja pärast ilmub sinna jälle silt: ERROR! Inimene sulgeb sellegi akna ning jätkab tegevust, kustutades palju – oh kui palju! – neid hoiatavaid signaale, mis talle saadetakse. Kuni lõpuks ilmub ekraani keskele suur silt FATAL ERROR! [fataalne ehk saatuslik ehk surmaga lõppev viga].
Kas meile meeldib see või mitte, Jumal jälgib meid, hoiatab meid ja paneb meid vastutama oma tegude eest. Seda võib võtta ka väga hea sõnumina, sest sina ise valid, millise signaali sa Jumalale saadad! Sel samal õudsel ajal, mil "Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad," saatis siiski vähemalt üks inimene Talle hoopis teistsuguse signaali. 1.Ms.5,24 on kirjutatud: "Eenok kõndis ühes Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal võttis tema ära." Jumalale ei jäänud märkamata, et Eenoki mõttemaailm harmoneerus Tema omaga ning seepärast oli ta valmis sisenema surma nägemata ka Jumala materiaalsesse maailma!
Kõndimine Jumalaga pole midagi muud kui laskmine Jumala vaimul juhtida oma vaimu. Ärme unustame, et maailmas on tegutsemas veel üks super-vaim, kes soovib juhtida meie vaimu. Ja kui me ei anna end vabatahtlikult Jumala Vaimu juhtida, satume kohe päris kindlasti selle teise vaimu juhtimise alla ja siis käib meie käsi väga halvasti – vähemalt ja kindlasti peale seda elu, mis on Jumalast antud prooviaeg.
Tehkem siis selle vaimuga, mis Jumal meile on andnud, koostööd Jumala Vaimuga – see on õigupoolest esimene eesmärk, miks me vaimuga üldse varustatud oleme! Jumal igatseb suhtlemist ja meie vajame suhtlemist. Ärme saadame Talle oma mõttemaailmast kurvastavaid signaale, vaid talitagem apostel Pauluse nõuande järgi – Flp.4,8: "Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!"
"Aga kui Jeesus nende mõtteid nägi," kirjutab evangelist Matteus (Mat.9,4). Jumal loeb meie mõtteid nagu raamatut ja need ütlevad Talle täpselt, kes me oleme! Annaks Jumal, et täituks Rom.8,16: "Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed."

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv