Jumala Sõna vägi
18.02.2006 - (1803)

Juba mitu nädalat oleme siin rääkinud Piiblist kui meie elu juhisest. Oleme näinud selle tähtsust nii ajaloos kui ka meie elus.
Esmalt me lugesime Pauluse teisest kirjast Timoteosele, kust leidsime, et kogu Pühakiri on Jumala Vaimust sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks ja juhatamiseks, et Jumala rahvas oleks täielikult valmis tegema tööd, milleks Jumal neid on kutsunud.
Teiseks me leidsime, et on oluline toituda Jumala Sõnast, et kristlased võiksid kasvada vaimulikust lapse-east vaimulikule küpsusele "Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda" (Ef.4,13).
Möödunud nädalal me õppisime Jumala Sõna tundmise tähtsusest. Psalmist ütles, et ta paneb Jumala Sõna tallele oma südamesse, et ta ei teeks pattu Jumala vastu!
Sel nädalal me räägime Jumala Sõna väest. Peetrus kirjutab – 1.Pet.1,23-25: "...sest et olete uuesti sünnitatud mitte kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning püsiva Sõna läbi. Sest "kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu rohu õieke; rohi kuivab ära ja õieke variseb maha, aga Issanda sõna püsib igavesti!"
Kuningad ja kuningriigid on tulnud ja läinud. Ka kõige tervemad ja tugevamad ning targemad ja paremad inimesed surevad. Kuid Jumala Sõna on pidanud vastu igasugusele ajaproovile, elades põlvest põlve, püsides igavesti. Nagu Jumal on igavene, nii on ka Tema Sõna; see ei hävi ega isegi mitte muutu.
Selliselt ilmutab Peetrus Jumala Sõna väe ühe tahu, milleks on püsivus, igavene kestvus.
Kuid Paulus läheb edasi ja ilmutab kirjas Heebrealastele Jumala Sõna tõelise väe.
Heb.4,12.13: "Sest Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja; ja ükski loodu ei ole Temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees; ja Temale tuleb meil aru anda."
"Jumala Sõna" tähendab kõike, mis Jumal on öelnud või lasknud meie jaoks kirjutada. Kuid see tähendab veelgi palju enamat. Kõige elavam Jumala Sõna on Jeesus Kristus, kelle läbi "Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde" (Joh.1,14). Just Tema kohta käivad sõnad: "Ükski loodu ei ole Temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees; ja Temale tuleb meil aru anda."
"Elav ja vägev" osutab Jumala Sõna dünaamilisele jõule. Sel on loov vägi – Ps.33,6.9: "Jehoova sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu vaimuga kõik nende väed! ... Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!" Sel on paljastav vägi – "ükski loodu ei ole Temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees." Ja sel on ka muutev vägi – Joh.1,12: "Kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla [väe] saada Jumala lasteks."
Jumala Sõna on võimeline tungima läbi kõigest – ka kivisest südamest – ning tegema imesid. Ma arvan, et igaüks meist on selle ime elav tunnistaja. Meie muutunud elu tunnistab Jumala Sõna väest. See Sõna on tunginud meisse, paljastanud meid, haavanud meid... kuid ka parandanud meid – paremini kui ükski balsam!
Kirjutades, et Jumala Sõna "on südame meelsuse ja mõtete hindaja," osutab Paulus Pühakirjale kui mõõdupuule, mille alusel hinnatakse kogu meie elu – alates südame meelsusest ja mõtetest. Roomlastele kirjutab Paulus, et inimeste "mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest — sel päeval, kui Jumal kohut mõistab inimeste salajaste asjade üle Kristuse Jeesuse läbi" (Rom.2,15.16).
Selliselt saab Jumala Sõna kohtumõistjaks inimeste üle, nagu ütles ka Jeesus – Joh.12,48: "Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval." Parem on siiski lasta sellel Sõnal meie üle kohut mõista juba praegu, kus on võimalik veel selles peituva väe läbi midagi muuta!
Nüüd aga vaadakem, kuidas Jeesus – kes mõistis Jumala Sõna eesmärki, kes oli lapsest saadik toitunud sellest Sõnast ja kes seepärast tundis seda Sõna – kasutas seda Sõna ja koges selle väge võitluses kavala vaenlasega. Mõistate, Tal ei olnud tarvis kogeda Jumala Sõna väge mõtete ja meelsuse paljastajana ning muutjana, sest Ta oli püha ja puhas ning Temas polnud vaja midagi paljastada ega muuta. Aga Ta vajas selle väge vaenlase rünnakute – ülitugevate kiusatuste – võitmiseks. Pange tähele, kui osavalt Ta seda Sõna kasutas ja kui tõhusaks ehk vägevaks see osutus.
Mat.4,1-11: "Siis Vaim viis Jeesuse kõrbe kuradi kiusata. Ja kui Ta oli paastunud nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, tuli Temale viimaks nälg kätte. Ja kiusaja tuli Ta juurde ning ütles Temale: "Kui Sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid leibadeks saaksid!" Aga Tema vastas ning ütles: "Kirjutatud on: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!" Siis kurat võttis Tema enesega pühasse linna ja asetas Ta pühakoja harjale ja ütles Temale: "Oled Sa Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Tema annab oma inglitele käsu Sinu pärast, ja nemad kannavad Sind kätel, et Sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks!" Jeesus ütles temale: "Taas on kirjutatud: ära kiusa Issandat, oma Jumalat!" Jällegi võttis kurat Ta enesega väga kõrgele mäele ja näitas Talle kõik maailma kuningriigid ja nende hiilguse ning ütles Temale: "Selle kõik ma annan Sinule, kui Sa maha langed ja mind kummardad!" Siis Jeesus ütles temale: "Tagane minust, Saatan! Sest on kirjutatud: sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis Teda teenima!" Siis kurat jättis Ta rahule. Ja vaata, ingleid tuli Tema juurde, ja need teenisid Teda."
Tänase teema kontekstis ehk ei olekski nii oluline analüüsida neid kiusatusi ja Jeesuse vastuseid neile, kuna meie eesmärgiks on näha, milline vägi on Jumala Sõnas – mida suudab korda saata õigel ajal õiges kohas tsiteeritud õige piiblisalm (kui sa seda tõesti usud ja nii mõtled). See võib tuua aulise võidu hingevaenlase üle; see võib tuua inglid taevast alla meid teenima! Kuid vaadelgem siiski lühidalt neid kolme kiusatust ja kuidas Jeesus need võitis.
Esimeses kiusatuses andis Saatan mõista, et Jumala Pojaks olemine annab Jeesusele väe ja õiguse rahuldada oma vajadusi. Jeesus vastas, tsiteerides 5.Ms.8,3. Kui hea, et Tal oli kohe sobiv tekst peast võtta! Aga need tekstid tuleb eelnevalt sinna pähe panna! Vastuseks Saatana soovitusele teha endale ime läbi toitu, ütles Ta: "Kirjutatud on: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!"
Ka meie peaksime mõistma ja tunnistama oma äärmist sõltuvust Jumala Sõnast. See on hinge leib. Teinekord ütles Jeesus: "Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan Tema töö" (Joh.4,34). Näete, Jumala tahtmise tegemine on esmatähtis.
Kas oli Jumala tahe, et Jeesus kasutaks oma jumalikku väge enda aitamiseks? Ei olnud. Jeesus ise ütles: "Mina ei või iseenesest ühtki teha" (Joh.5,30), "Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid" (Joh.14,10). Tulles siia maailma, oli Ta vabatahtlikult loobunud oma väe kasutamisest enda aitamiseks, kogedes täielikku sõltumist Isast, olles meile kõigile eeskujuks. Ja pealegi näitas Ta sellega, et iga inimene peab valitsema oma söögiisu üle ning on palju tähtsamaid asju kui füüsiline toit. Füüsilise toidu täielikul puudumisel võib surra meie ihu, kuid Jumala Sõna järgi mitte elamisel kaotame hinge.
Kuna Jeesus tõrjus Saatana esimese rünnaku Pühakirja abil, kasutas Saatan teises kiusatuses ka ise Jumala Sõna, et avaldada sügavamat muljet. Ärge siis imestage, kui Saatan püüab ka teid mõnd Pühakirja salmi tsiteerides eksitada! Ta ei pea neist midagi tingimata välja jätma, nagu Ta tegi antud juhul, vaid piisab ka nende kontekstist välja rebimisest, valesti tõlgendamisest.
Ja kuidas me vastame, kui meid Pühakirja valesti esitades ahvatletakse tegema midagi, mis pole õige? Ikka Jumala Sõnaga, nagu tegi Jeesus. Ahvatluse peale: "Kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Tema annab oma inglitele käsu Sinu pärast, ja nemad kannavad Sind kätel, et Sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks!" vastas Jeesus: "Taas on kirjutatud: ära kiusa Issandat, oma Jumalat!" Jumala Sõna valesti tõlgendamise tagajärjel valesti toimides me kiusame Jumalat! Ennast meelega ohtu seades, lootes Jumala abile, me kiusame Jumalat.
Kolmandas kiusatuses pakkus Saatan Jeesusele seda maailma, näidates Talle selle "hiilgust" ... aga mitte selle pattu! Jeesus aga tuli kõrvaldama pattu. Kavalalt sisendas vaenlane, et Jeesus võib saavutada oma messialiku autoriteedi lühemat teed pidi kiiresti ja kergelt, minnes mööda ristist ja nõustudes ebajumalateenistusega! Ta ütles: Ma annan sulle kogu maailma, "kui Sa maha langed ja mind kummardad!" Jeesus aga teadis juba oma töö algusest peale, et kuninglikule troonile pääsemiseks peab Ta esmalt olema Kannatav Sulane (Jes.53). Pealegi väärib kummardamist ainult Jumal üksi. Seepärast vastas Jeesus otsustavalt: "Tagane minust, Saatan! Sest on kirjutatud: sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis Teda teenima!"
Neist kiusatusist võime välja lugeda meie hingevaenlase kohta kolm selget asja:
1. Ta ründab siis, kui sa oled kõige nõrgem.
2. Ta on kaval, osav ja petlik.
3. Ta pakub lühemat teed, luues illusiooni, et suuri eesmärke võib saavutada ka palju kiiremini ja kergemalt. Milleks kannatada? Milleks vaeva näha?
Kuid me võime siit välja lugeda ka ühe tähtsa asja Jeesuse kohta: Ta toetus täielikult Jumala Sõna väele ja võitis! Julgelt ja usus tsiteeritud Jumala Sõna sundis vaenlase taganema!
Kokkuvõtteks võime öelda, et võttes eeskujuks Jeesuse, püüame ka meie mõista Jumala Sõna eesmärki, sellest usinasti toituda ja seda tunda. Seejärel selle järgi elades, seda õigel ajal ja oskuslikult kasutades, võime meiegi kogeda selle ülisuurt väge. See võib tuua aulise võidu hingevaenlase üle; see võib tuua inglidki taevast alla meid teenima!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv