Õnneliku kodu retsept
18.03.2006 - (1834)

Täna räägime kristlikust kodust. Selle juured ulatuvad Eedenisse. 1.Ms.2,18 on kirjutatud: "Ja Jehoova Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!"" Seejärel kirjeldatakse, kuidas Ta seda tegi – 1.Ms.2,21-24: "Siis Jehoova Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see uinus magama; siis Ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga. Ja Jehoova Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde. Ja Aadam ütles: "See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!" Seepärast mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!"
Aadam ja Eeva kolisid oma tuliuude kodusse Paradiisi aias. Neil ei tulnud selleks võtta eluaseme laenu! Neil polnud vaja maksta autoliisingu eest! Neil polnud kaelas õppelaenu! Ei mingisuguseid laene tagasi maksta! Juba ainuüksi igasuguste laenude puudumine loob head eeldused õnnelikuks koduks. Kuid neil oli veelgi eeliseid. Nende ümber polnud tiirutamas igasuguseid sugulasi, alates ämmadest ja äiadest. Nad olid täiesti omaette. Polnud isegi lapsi ega mähkmete vahetamist! Ja nad mõlemad töötasid ühes asutuses – imeilusas Eedeni aiandis!
Pange tähele, et Jumal andis Aadamale vaid ühe naise – kogu eluks. See on parim inimese õnneks. Ja pange tähele, et selleks juhtus olema maailma kõige kaunim naine! Milline õnneseen! Eeva oli võetud Aadama ühest ribist – ilmselt sellest, mis asus südamele kõige lähemal! Sellepärast sai Eevast talle tõeline südamesõber.
Jumal ise õnnistas selle abielu ning nad elasid õnnelikult koos aastaid, pühitsedes oma hõbe-, kuld- ja plaatinapulmi ning pulma 100-ndat, 500-ndat ja isegi 930-ndat aastapäeva! Nad elasid koos tõesti kaua aega – seesama mees ja seesama naine.
Ja kui siis lõpuks Aadam suri – kõrges eas loomulikku surma – kogunes matustele arvatavasti kogu maailm! Sest tegu oli ikkagi esimese mehega, vanima mehega. Ilmselt juhtis seda matusetalitust Sett. Eeva aga elas tõenäoliselt veel mõnda aega – võimalik, et kokku üle 1000 aasta, sest naised elavad ikka tavaliselt kauem kui mehed – kuid ilmselt ei abiellunud ta uuesti. Tal ei saanud olla igav, sest tal oli nii palju lapsi, lapselapsi, lapselapselapsi jne. Kui palju sünnipäevade pidamisi, katsikul käimisi jne! Ilmselt ei jõudnudki ta igale poole.
Ja lisaks sellele kellegi järeltulija pulmad, kuhu ta sai kutse ilmselt igal päeval! Kui palju tegemisi sellel vanal daamil – ja kõik see sai alguse Jumala leiutisest, mida me kutsume abieluks! Ta nägi, et inimesel pole hea üksi olla.
Pühakirjas on öeldud – Õps.18,22: "Kes leiab naise, leiab õnne ja saab Jehoova hea meele osaliseks!" Armastav naine on õnn! Õnnelik abielu on suurepärane asi. Kuid ärme unustame, et õnnelik abielu nõuab peale armastava naise ka veel armastavat meest! Minul on olnud õnn olla ühes sellises õnnelikus abielus juba üle 27 aasta! Ma tänan Jumalat selle eest ja tänan Milvit, oma naist.
Jumal soovitab meestel leida hea naise. Kuid ärge arvake, et Jumal seal üleval jutlustab ainult meestele! Kogu see Jumala soovitus käib ka naiste kohta, sest kui naine leiab hea mehe, siis ka see on suur õnn!
Tulles aga nüüd kahe jalaga maa peale ja meie aega, räägib statistika oma kurba lugu. 1970. aastal purunes üks kolmandik abieludest. Nüüd purunevad neist juba pooled. Järjest enam kuuleme juttu esimesest, teisest, kolmandast jne abielust. Midagi on kohutavalt viltu. Abielu on ju suurepärane asi ja abiellumisel tõotavad nii mees kui naine armastavat kooselu, "kuni surm meid lahutab." Või mõtlevad nad armastuse surma? Miks peaks armastus surema? Tõeline "armastus ei hävi ilmaski" (1.Kor.13,8).
Abielu ei pea tänapäeval lõppema lahutusega. Vähemalt tõeline kristlik abielu peaks kestma igavesti. Ja see on täielikult mehe ja naise enda teha.
Oma nõuandeid abielu püsimiseks ma alustaksin hästi meeldejääva üleskutsega, et härrasmehed peaksid kohtlema oma naist nagu koer! Billy Graham on öelnud: "Koerad on kärmed näitama oma kiindumust: nad ei mossita iial, nad ei kanna vimma, kunagi ei jookse nad kodunt ära, kui neid on väärkoheldud. Iial ei kaeba nad toidu pärast ega virise majapidamise viisi üle. Nad on julged, valmis kaitsma oma emandat oma elu hinnaga. Nad armastavad lapsi ja naudivad iga hetke nendega, kuitahes lärmakad nad ka poleks."
Selleks ei pea abielumees olema nagu koer! Need loetletud koera omadused sobivad ideaalselt ka härrasmehele! Võib-olla just need teevad ühest mehest tõelise härrasmehe! Igal juhul võivad need päästa abielu! Ja mitte lihtsalt päästa, vaid teha selle ka väga nauditavaks kooseluks!
Nii et, võtke oma abielu tõsiselt. Näib, et enamus inimesi näeb rohkem vaeva ja veedab enam aega õppimisele, et saada juhiluba, kui ettevalmistusele oma esimeseks abieluks: Ja sellepärast jääbki see vaid õnnetuks esimeseks abieluks!
Ühe pastori juurde tuli koguduseliige ja küsis: "Kas te laulataksite mind?"
"Ma teen seda rõõmuga," vastas pastor.
"Tegelikult sooviksin ma laulatust otsekohe, ma olen rase," jätkas naine.
"See ei ole põhjus abiellumiseks," vastas pastor, "ainus põhjus abiellumiseks on armastus."
Olete te minuga nõus? Kristliku abielu aluseks on armastus ja pühendumine. Püsiv, õnnelik abielu on võimalik ka tänapäeval, kui me astume sellesse jumalakartuses omakasupüüdmatu armastuse ja pühendumisega.
Jumalakartusest on siin suur kasu. Üks Saalomoni loodud laul algab sõnadega: "Kui Jehoova ei ehita koda, siis ehitajad näevad selle kallal vaeva ilmaaegu!" (Ps.127,1). Kui te ei võta Jeesust Kristust oma abiellu, siis te näete vaeva ilmaaegu. Te vajate Jeesust oma kodus – mitte pildina seina peal, vaid isikuna südames, hea sõbra ja nõuandjana.
Paljud meist on ehitanud maja ja teavad seda elementaarset tõde, et maja ei ehita end ise; maja ei kerki iseenesest. See nõuab tunde ja päevi, nädalaid ja kuid, vahel isegi aastaid pidevat, tõsist tööd. Ja kui see on kord valmis ehitatud, nõuab tõsiseid jõupingutusi ka selle hooldamine, sest muidu see laguneb. Katus hakkab läbi tilkuma... Jah, seesama Saalomon võrdles üht abieluprobleemi katuse läbitilkumisega, kirjutades Õps.19,13, et "naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine!" Kui mees võtaks targalt õppust koeralt, siis õnnestuks ehk seda katuse läbitilkumist vältida!
Sarnaselt majale, tuleb ka abielu hoolega ehitada ja seejärel hoolitseda selle korrashoiu ja püsimise eest. Kui kusagilt peaks midagi järele andma, kuluma või purunema, tuleks seda kohe remontida. See vaev tasub end ära. Regulaarselt mõningaid sõlmi uuendades saab paljusid tõsiseid probleeme koguni vältida.
Ehk olete kuulnud termodünaamika teisest printsiibist, mis kõlab nii: Süsteemsusel ehk korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda, süsteemitusel ehk korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada. Teisisõnu: kui asjad jätta omapäi, siis need lagunevad! On vaja sihipärast tegevust ja energia kulutamist, et hoida asju korras, toimimas, et vältida nende lagunemist. See käib meie eluhoone kohta, meie usuhoone kohta ja ka meie abielu kohta. Kui me midagi sihipäraselt ette ei võta, siis kõik need asjad lagunevad!
Keegi on öelnud: "Edukas abielu ei ole and, see on saavutus." See on midagi, mille pärast on töötatud, vaeva nähtud. Jäetuna hooletusse, on sel kalduvus laguneda. Tark abielupaar pühedab tähelepanu, aega ja energiat abielu ülesehitamiseks ja alalhoidmiseks, isegi kaunimaks ja meeldivamaks muutmiseks, selle asemel, et lasta asjadel minna omasoodu, kuni abielu ükskord mõne kohtuniku poolt surnuks kuulutatakse.
Kutsugem Jeesus appi abielu ehitama ja ülal hoidma ning tehkem omalt poolt kõik, et see oleks taevalik kooselu. Kas abikaasad peaksid ka peale abiellumist teine-teist hellitama? Kas nad peaksid ikka veel veetma palju aega koos? Kindlasti. See on nagu lunastusega, mis nõuab igapäevast lävimist Jeesusega; vastasel juhul sa kaotad selle.
Prohvet Malakia raamatus on see vaimulik ja ajalik mõte kenasti ühendatud. Siit leiame hea abielu võtmeelemendid. Mal.2,14-16: "Aga te ütlete: "Mispärast?" Sellepärast et Jehoova on tunnistajaks sinu ja su nooreea naise vahel, kelle vastu sa oled olnud truuduseta, kuigi ta on sinu abikaasa ja sinu seadusepärane naine! Eks ta ole sind ühte pannud ihu ja hingega? Ja mida peab tegema see üks? Nõutama Jumala sugu! Kandke siis hoolt oma hinge eest ja ükski ärgu olgu truuduseta oma nooreea naise vastu! Sest ma vihkan lahutust, ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal."
Abikaasad peaksid taotlema ühtsust ihu ja hingega! Aidake üksteist. Tehke asju koos. Töötage oma abielu täiustamiseks. Vastasel juhul see laguneb termodünaamika teise printsiibi (seaduse) alusel!
Sir Winston Churchill on teinud sellise avalduse oma elu kohta: "Minu kõige suuremaks saavutuseks on see, et mul õnnestus veenda oma naist minuga abielluma. Minu abielu oli kõige rõõmuküllasem asi, mis mulle juhtus kogu minu elus."
Muidugi, midagi ei juhtunud niisama! Õnnelik abielu nõuab pühendumist ja aega. See nõuab tõelist isetut armastust. Mõelge, kuidas Jumal, kes meid tõeliselt armastab, on pühendunud meie aitamisele. Ta armastab meid omakasupüüdmatult. Ta armastab meid hea ja halvana. Ta armastab meid haigena ja tervena. See olgu meile eeskujuks.
On üks ilus lastelaul: "Jeesus kõiki armastab, seda Piibel jutustab." Sellele on tehtud juurde veel üks salm, mis inglise keelest tõlgituna kõlab nii: "Jeesus armastab mind, kui ma olen halb, kuigi see teeb Teda kurvaks." ("Jesus loves me when I'm bad even though it makes Him sad!") Ta armastab meid tingimusteta armastusega. Ja just nii peaksime me armastama ka oma abikaasat! Kust me saame sellist armastust? Ärme jääme ootama selle saabumist ime läbi Jumala käest. Nii need asjad ei käi. Armastus, nagu uskki kasvab seda harjutades, toites.
Me ei saa mööda minna ka ühest suurimast ohust armastusele ja abielule – ustavusetusest. Heb.13,4 on kirjutatud: "Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid."
Keegi on võrrelnud kõige intiimsemat abielusuhet tulega, mis on kaunis ja soojendav, kui see on õiges kohas – kaminas. Kui see aga levib sealt välja, ei ole see enam kaunis; see võib ära põletada meie kodu ühes meiega! Elagem nii, et võime iga päev, iga hetk öelda oma abikaasale puhtast südamest: "Kallis, ma olen sinule truu!"
Truudusetuid inimesi on võrreldud kärbestega aknaklaasil: need, kes on väljaspool, tahavad pääseda sisse ja need, kes on sees, tahavad pääseda välja! Olgem rahul sellega, mis meil on, oma "noore-ea naisega" või mehega. Veel enam – armastagem teda. Ef.5,25 leidub käsk: "Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest."
Paul Frost on öelnud: "Edukas abielu nõuab lahutust – lahutust oma Minast." See pole kerge, aga tasub püüda – see tasub ära! Üks mees tuli kõva häälega riieldes tuppa. Naine astus talle vastu naeratava näoga, öeldes: "Milline tore, tugev mehehääl!" Järgmisel hetkel nad kallistasid.
Ole valmis ennast salgama, endast midagi ära andma, nagu Jeesus andis end meie eest. Võib-olla piisab loobumisest mõnest kombest või tegevusest, mis su abikaasale ei meeldi, või et võita aega veetmiseks koos oma abikaasaga. Igal juhul püüa endale selgeks saada, mis su abikaasale meeldib ja mis mitte – ning arvesta sellega! See võib muuta kõik!
Kindlasti meeldib su abikaasale see, kui sa ütled: "Ma armastan sind" või "Sa oled nii armas" või "Ma teen seda sinu pärast" või "Ma loobusin sellest sinu pärast." Kui armastust selliselt toita, siis see kasvab ja tugevneb ning abielu võib olla õnnelik ka peaaegu 1000 aastat, nagu kogesid Aadam ja Eva. Tehkem kõik Jumalaga ja jumalakartuses, et me võiksime olla õnnelikena koos ka uues maailmas!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv