|
Vaimu annid ja vili
18.07.2015 - (1262)
Evangeeliumi hea sõnum teatab – Joh.3,16: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud." Jeesus Kristus on Jumala ülikallis kink inimkonnale. Andes Tema, andis taevas oma parima. Kui Jeesus siit maa pealt lahkus, olles lunastanud inimese oma ristisurmaga, lubas Ta teha inimkonnale uue kingituse, et inimesed ei jääks iial vaeslasteks. See kink on Isa and Poja läbi – Püha Vaim.
Ristikogudus sai sünnipäevaks ülikalli kingituse – Püha Vaimu anni. Õigem oleks öelda, et Püha Vaimu läbi sündis ristikogudus. Nii nagu koguduse pea – Kristus – sündis siia maa peale Pühast Vaimust, nii sündis ka Tema ihu – kogudus – Pühast Vaimust.
Ja sellest ajast on igal usklikul õigus uussünnile Püha Vaimu läbi, ja ka sellele taevasele ülimale kingile – Püha Vaimu annile. Oma nelipühijutluses julgustas Peetrus kuulajaid, öeldes neile – Apt.2,38.39: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni. Sest teie ja teie laste päralt on see tõotus ja kõikide päralt, kes on kaugel, keda iganes Issand, meie Jumal, kutsub enese juurde."
Igaüks lasku ennast ristida! Kui tähtsad sõnad! Keegi ei sunni teist; igaüks otsustab ise. Aga kes soovib ja vastavalt tegutseb, saab selle anni.
Kuigi nelipühi on nii üldine, on see samal ajal ka nii individuaalne. Neid oli palju koos, sest kogudus koosneb paljudest liikmetest, kuid, nagu teatab aruanne Püha Vaimu saabumisest, "neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast" ( Apt.2,3). See oli Püha Vaimu kui anni väljavalamine nii üldiselt kui ka individuaalselt.
Ja Peetruse sõnade kohaselt on "see tõotus" "kõikide päralt, kes on kaugel, keda iganes Issand, meie Jumal, kutsub enese juurde." Kes iganes võtab Jeesuse vastu oma isiklikuks Päästjaks, kes iganes laseb Ta oma südame troonile, saab kingituseks "Püha Vaimu anni."
Muidugi, Püha Vaim ei tarvitse saabuda suure kohinaga, paiga kõikumise ja tulekeeltega, nagu Ta saabus ajaloolisel nelipühil. Need olid vaid sümboolsed välised kaasnähtused. Tulekeeled langesid "igaühe peale," aga Püha Vaim läks igaühe sisse, sest kirjutatud on, et "nad kõik said täis Püha Vaimu" (Apt.2,4). Sarnane lugu oli ka Jeesuse ristimisega, mille järel, nagu ütleb aruanne, "Püha Vaim tuli ihulikul kujul alla nagu tuvi Tema peale," (Luk.3,22) kuid samas jätkab aruanne, et Jeesus oli peale seda "täis Püha Vaimu," (Luk.4,1) s.t. Püha Vaim oli Tema sees. Ei sisenenud tuvi Jeesusesse ega tuli jüngritesse – need olid vaid välised sümboolsed märgid. Püha Vaim tuli aga vaikselt südamesse, kuna see oli Temale avatud ning Tema jaoks tühjendatud ja puhastatud.
See oli, nagu teatab Apostlite tegude raamat, "Püha Vaimu and" – kõikide päralt kõikidel aegadel ja kõigis paigus. Aga Piibel räägib veel Püha Vaimu andidest, mitmuses. Kas need on üks ja sama? Ei. Ja me ei tohi neid omavahel ära segada. Püha Vaim – taeva and – tuli andidega! See muutub selgemaks, kui mõistame ja tunnistame, et Püha Vaim on Isik – püha Kolmainsuse kolmas Isik.
See taeva and tuli andidega! Ta tuli kui rikas külaline kaugelt, rikkalt maalt, kaasas kallid kingitused. Ja kuidas Ta neid kingitusi jagab? Kas vastavalt sellele, mida keegi küsib või oskab välja nuruda? Oh ei! See ei ole hea komme! Sellepärast kirjutab Paulus, et Vaim jagab ande igaühele, "nõnda nagu Tema tahab" (1.Kor.12,11). Ükski viisakas kõrge külalise vastuvõtja ei nuru Temalt kingitust või kingitusi ega avalda rahulolematust saadud kingi suhtes. Iga kink, mis on antud "nõnda nagu Tema tahab," võetakse tänuga vastu, seda enam, et "igaühele antakse Vaimu ilmutus ühiseks kasuks" (1.Kor.12,7). Püha Vaim kui tark jumalik Isik teab, mis meile sobib ja mida me kõige enam suudame kasutada "ühiseks kasuks," s.o. nii enda kui teiste hüvanguks.
Vaimu annid ei ole siis uhkustamiseks, ka mitte ainult saaja isiklikuks kasuks, vaid, nagu Pühakiri teatab, "ühiseks kasuks." Nendest Vaimu kinkidest ehk andidest loeme – 1.Kor.12,4-11: "Armuanded on küll mitmesugused, aga Vaim on sama; ja ametid on mitmesugused, aga Issand on sama. Ja väeavaldused on mitmesugused, aga sama on Jumal, kes teeb kõike kõikide sees. Aga igaühele antakse Vaimu ilmutus ühiseks kasuks. Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu; teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus; teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist. Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu Tema tahab."
Need kõik on vaimu annid; Tema ise annab need; ärme neid vali, ärme neid nuru. Vaim teab, mida meile anda, mis tuleb ühiseks kasuks. Olgem Jumala Püha Vaimu suhtes viisakad, ärme kurvasta Teda oma nõudmistega.
Nõudkem, või on siingi parem alandlikult öelda: palugem Püha Vaimu ennast – ja küll Tema jagab meile kingitusi, "nõnda nagu Tema tahab." Püha Vaimu vastuvõtmisel sõltub kõik vaid meist enestest, sest alates nelipühipäevast on Püha Vaim välja valatud. Ta on nagu tulekeel meie pea kohal, aga Talle tuleb avada süda, siis tuleb Ta oma templisse.
Miks me peaksime andide jagamisel usaldama Püha Vaimu, seda selgitab Pauluse poolt koguduse võrdlemine ihuga, milles on palju liikmeid ja kus igal liikmel on oma kindel töö ihu ühise heaolu tagamiseks. Ta kirjutab – 1.Kor.12,27-31: "Aga teie olete Kristuse ihu ja igaüks omast kohast Tema liikmed. Ja Jumal on seadnud koguduses mõned – esiteks apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; siis Ta on andnud imetegusid, siis andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rääkida mõnesuguseid keeli. Ega kõik ole apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõik imetegijad? Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega? Ega kõik tõlgitse? Aga olge agarad püüdma suuremaid armuandeid! Ja ma näitan veel teile tee, mis on üle kõige."
Midagi on veel "üle kõige" selle! On midagi, mis on üle Vaimu andide, kui silmapaistvad ja vajalikud need ka ei oleks. Tegelikult on kõik Vaimu annid antud selleks, et saavutada seda midagi suuremat ja kõrgemat! Ja just selle poole tasub meil pürgida! Ja selleks on Vaimu vili.
Vaimu annid ja Vaimu vili on täiesti erinevad asjad. Vaimu annid on need, millega Püha Vaim tuleb meie sisse vilja kasvatama. Anda Vaimule vabad käed andide andmisel tähendab usaldada Temale nii-öelda agronoomi amet – jumaliku agronoomi amet! Oleks ju rumal, kui taim hakkaks endale nõudma kasvutingimusi, arvates et ta teab kõik! Püha Vaim teab, et ühest päikesest on küll, kuid vihmapiisku on vaja palju. Ta teab, et valgus tuleb vaid päikeselt ja seepärast, selle asemel, et asetada valgustama teisi valguskehi, kõrvaldab ta takistused selle ühe, ülima Õiguse Päikese eest. Samuti tuleb ka soojus Temalt, kuigi transformaatorina sobiva soojuse ja valguse saamiseks omab tähtsat kohta ka õhk. Ma räägin vaimulikult, sümbolite keeles, mis peaksid olema meile arusaadavad: Jeesus kui Õiguse Päike (Mal.3,20) ja Püha Vaim kui õhk (Joh.3,8). Püha Vaimu töö kaudu saame kasu Jeesuse Kristuse tööst!
Jeesus Kristus ja Püha Vaim on taeva ülimad annid. Me vajame neid mõlemaid! Aga Püha Vaim toob tulles kaasa palju teisi andisid, mis on vajalikud selleks, et vili kasvaks ja valmiks õigeks ajaks. Need annid jagab Vaim koguduseliikmetele, "nõnda nagu Tema tahab," nagu see on parim kõigi vaimulikuks kasvamiseks.
Kristlases, kes on saanud osa Püha Vaimu andide õnnistusest – kas siis otse või teiste kaudu – kasvab vili. Ja just see vili näitab küpsust, mitte veel and. Mis on see vili? Sellest loeme – Gal.5,22.23: "Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus."
Sageli räägitakse Vaimu viljadest. Mõte on selles, et ehk mul mõni või vähemalt üks neist ikka on, näiteks "rõõm" või "heatahtlikkus." Kui ei ole, siis valin välja ühe ja alustan selle taotlemist! See näib olevat ilus mõte, kuid selle kummutab tõsiasi, et Paulus ei räägi siin Vaimu paljudest viljadest vaid Vaimu ühest viljast, selle kõigi heade omadustega. See vili ei saa olla ühest küljest kaunis punane ja teisest küljest mädanenud! Või nagu muinasjutus lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist – õun, mis oli pealt väga nägus, kuid seest mürgine. Me oleme kohanud selliseid inimesi, eks ju?
Ärme salli enestes sellist vilja; see ei ole Vaimu vili. See on Saatana salakaval õun! Seepärast on ka väär paluda: Jumal, kingi mulle kannatlikkust, et ma ei räägiks seda, millest on täis mu süda! Ja muud sarnast.
Ei, Vaimu vili on üks ilus, armas Jeesuse Kristuse sarnane iseloom, mille juures paistavad silma armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus ja kasinus ehk mõõdukus ehk enesevalitsus, mille all mõistetakse ka karskust. Ma usun, et me kõik tahame kanda sellist vilja. Kui sa sellist vilja veel ei kanna, siis palu ja lase oma ellu Püha Vaim, kes tuleb oma anniga, mis aitab sinus seda vilja valmida. Ja muuseas, ka siin maksab Piibli põhimõte – Mat.7,20: "Nõnda siis nende viljast te tunnete nad ära." See, millest rääkisime, oli Püha Vaimu vili. Kui keegi kannab silmatorkavalt teistsugust vilja, siis ei tea ta võib-olla isegi, millise vaimu päralt ta on. Aga Jeesusel on võim ajada pahad vaimud välja ja anda sulle Püha Vaimu. Ärme seda unusta. Seni kui kestab armuaeg, on igaühel lootust! Tänu Jumalale!
Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus
Nädala sõna arhiiv
|
|