Messia tulek
19.03.2005 - (2297)

Paulus kirjutab oma kaastöölisele Tiitusele – Tit.2,11-13: "Sest Jumala õndsakstegev arm on ilmunud kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me hülgaksime jumalakartmatu elu ja maailma himud ning elaksime mõistlikult ja õieti ja jumalakartlikult praegusel maailmaajastul, oodates õndsa lootuse täitumist ja suure Jumala ning meie Õnnistegija Jeesuse Kristuse auhiilguse ilmumist."
Kristuse – Messia – tulek on olnud miljonite heebrealaste ja kristlaste õndsaks lootuseks. See pole olnud ega ole ka tänapäeval laisklev unistamine, välja mõeldud selleks, et tasakaalustada pettumusi, ebaõnnestumisi, muresid ja inimeste halbu elukogemusi. Meie "õnnis lootus" on rajatud kindlale prohvetlikule sõnale, mis pimedusega ümbritsetud maailmas on kui küünal, "mis paistab pimedas paigas, kuni päev jõuab kätte ning Koidutäht tõuseb meie südameis" (2.Pet.1,19).
Jumala tõotusi Messia tulekust on andnud edasi paljud prohvetid, kuid mitte keegi pole seda teinud nii selgelt kui Jesaja. Kõneldes heebrea rahvast, kirjutab prohvet – Jes.9,1.5.6: "Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus! ... Sest meile sünnib Laps, meile antakse Poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst! Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja Tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti! Vägede Jehoova püha viha teeb seda!"
See prohvetikuulutus oli Messia tuleku lootuse aluskivi miljonitele heebrealastele. See valgustas nende elu vaesuses ja vaevarikkas töös, see kandis neid läbi hädade, see andis neile vaprust vastu pidada poliitilisele rõhumisele ja orjusele. Kuid Jumal ei soovinud, et heebrea rahvas peidaks seda väärtuslikku ilmutust. Ta soovis, et nad annaksid teada kõigile maailma rahvastele Messia kui Päästja tulekust ning valmistuksid Teda vastu võtma. Sellepärast õpetas Jumal heebrealasi prohvet Jesaja läbi – Jes.43,10.11: "Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina see olen: enne mind ei ole olnud ühtki jumalat ega tule ühtki pärast mind! Mina, mina olen Jehoova, ei ole muud päästjat kui mina!"
Kohustusest jagada oma usku kogu maailmaga kirjutab ka Ellen White raamatus Kristuse tähendamissõnad lk. 290: "Evangeeliumi kutse pidi saadetama kogu maailmale. Ohvriteenistuse õpetuse kaudu pidi Kristus suureks tõstetama rahvaste silmis ja kõik, kes Temale vaatasid, pidid elama."
Kui heebrealased oleksid olnud ustavad neile osutatud usaldusele, oleksid miljonid kõigist suguharudest ja rahvastest Messia vastu võtnud, kui Ta tuli. Edasi oleks Messias Jumala plaani kohaselt õpetanud kõiki maakera elanikke Jumala riigi põhialustes. Messia tegevusest on kirjutatud – Jes.42,1-4: "Vaata, see on mu Sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu Valitu, kellest mu hingel on hea meel! Ma olen pannud oma Vaimu Tema peale, Tema toob rahvaile õiguse! Tema ei kisenda ega karju, Tema häält ei ole kuulda tänavail! Rudjutud pilliroogu Ta ei murra katki ja hõõguvat tahti Ta ei kustuta ära, Ta levitab ustavalt õigust! Tema ei nõrke ega murdu, kuni Ta maa peal on rajanud õiguse ja saared ootavad Tema õpetust!"
Jumala tahte ja algse plaani kohaselt oleks kõik võinud olla teisiti, kui see ajalooliselt välja kujunes. Muidugi oleks Messias lunastanud oma rahva. Jesaja 53. peatükis on lühidalt ja varjatult kirjeldatud seda lunastuse tegevust, mida prohvet isegi ei mõistnud täielikult. Seal on räägitud, kuidas Messias, hüljatud ja äraheidetud, murede mehena ja kurbusega harjunud, pidi kandma oma rahva muresid. Haavatud nende üleastumiste pärast, pidi Teda pandama patuste asemele, et teha lepitust nende eest. Jumal Isa pidi võtma vastu Messia lepituse. Jeruusalemm pidi seejärel saama rahvusvaheliseks linnaks ja kogu maailma rahvad pidid kogunema sinna, et kummardada Messias-Kuningat ja tuua Talle ande.
Sellest Messia valitsuse hiilgavast algusest kirjutab prohvet Miika – Mik.4,1-5: "Aga viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning rahvad voolavad ta juurde! Ja paljud paganad lähevad ning ütlevad: "Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et Ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia Tema radu: sest Siionist väljub käsuõpetus ja Jeruusalemmast Jehoova sõna!" Ja Tema mõistab kohut paljude rahvaste vahel ning juhatab vägevaid paganaid, kaugete maadeni: siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima! Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud! Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti!"
Sellest ajast, mil Messias pidi Jeruusalemmas niiviisi valitsema, kirjutab prohvet edasi – Mik.4,8: "Ja sina, Karjatorn, Siioni tütre küngas! Sinu juurde tuleb ja saabub endine valitsus, Jeruusalemma tütre kuningriik!"
Selles kuningriigis, kirjutab Jesaja, pidi olema elu nagu kaunis muinasjutus – Jes.11,6-9: "Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter magab kitsekese kõrval; vasikas, noor lõukoer ja nuumveis on üheskoos ning pisuke poiss ajab neid! Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad magavad üheskoos, ja lõukoer sööb õlgi nagu veis! Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao poja järele! Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Jehoova tundmist – otsekui veed katavad merepõhja!"
Poliitilisest olukorrast selle Messia kuningriigi ajal kirjutab Jes.11,10: "Sel päeval sünnib, et Iisai Juurt, kes seisab rahvaile lipuks, otsivad paganad ja Tema asupaik saab auliseks!" Ka pidi võetama tarvitusele abinõud, et koguda kokku ülejäänud rahvas – Jes.11,11.12: "Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud, Assurist ja Egiptusest, Patrosest, Etioopiast, Eelamist, Sinearist, Hamatist ja mere saartelt! Ta tõstab paganaile lipu, kogub Iisraeli hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast maailmakaarest!"
Selline pidi olema maailm Messia valitsuse all, kes valitseb kui kuningas Jeruusalemmas. Sellest plaanist, mis Jumalal oli maailma jaoks, kirjutab Ellen White raamatus Suur Võitlus lk. 19: "Kui Iisraeli rahvas oleks taevale ustavaks jäänud, oleks Jeruusalemm Jumala poolt valitud linnana püsinud igavesti."
Sama autor kirjutab Heroodese templist, mis seisis Jeesuse päevil: "Oleks Iisrael jäänud Jumalale ustavaks, oleks see suurepärane ehitis jäänud püsima alatiseks" (PK 46). Samuti on kirjutatud sellest, mis oli varuks Jeruusalemmale pärast Messia tulekut: "Kui Jeruusalemm oleks teadnud, milline eesõigus tal oli, ning kui ta oleks võtnud vastu valguse, mille taevas oli talle saatnud, siis oleks ta püsinud õitsengul kuningriikide kuningannana, vabana Jumalast antud väes. Siis poleks selle linna väravais seisnud relvastatud sõdurid ega müüridel lehvinud Rooma lahingulipud. Jumala Poja silme ette kerkis Jeruusalemma auline käekäik siis, kui Jeruusalemm oleks tundnud ära oma Lunastaja: sealsed elanikud oleksid võinud saada Tema kaudu tervise, vabaneda köidikuist ning nende linn oleks võinud muutuda maailma võimsaks pealinnaks. Selle müüridelt oleksid rahutuvid lennanud kõikide rahvaste juurde" (DA 577).
Nii on ilmne, et Jumala esialgne kava Messia tegevuseks – inimkonna lunastamiseks – oleks võinud täituda ilma juuda rahva kõrvaleheitmiseta, millele oleks järgnenud kristliku koguduse rajamine. Kuidas oleksid sündmused sel juhul Jeruusalemmas arenenud, seda selgitavad rohked prohvetikuulutused.
Maailmas oleks ikka veel olnud Jumala, Jumala rahva ning linna suhtes vaenulikult meelestatud inimesi ja rahvaid ning nad oleksid kogunenud, piiranud ümber Jumala linna, et seda vallutada relvade jõuga. Sellest kirjutab prohvet Hesekiel – Hes.38,9-12: "Siis sa tõused, tuled nagu maru, oled nagu pilv, mis katab maad, sina ja kõik su jõugud, ja paljud rahvad ühes sinuga! Nõnda ütleb Issand Jehoova: aga sel päeval tõuseb sul midagi südamesse ja sa pead kurja nõu ning ütled: "Ma lähen üles lahtise maa kallale; ma tulen nende rahulike kallale, kes elavad julgesti – nad kõik elavad müürita ja neil ei ole riive ega uksi – et saada saaki ja riisuda, mis on riisuda, et pöörata oma kätt taasasustatud varemete vastu ja rahva vastu, kes on kogutud paganate seast, kes on soetanud karja ja varandust, kes elavad maa südames!"
Edasi räägib prohvet Iisraeli vaenlastest, kes tulevad tema vastu, et teda hävitada. Seda mässuliste rahvaste püüet vallutada Messia kuningriik on kirjeldanud paljud prohvetid, näiteks Joel – Joel.4,1-12: "Jah, vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve, ma kogun kõik paganad ja viin nad alla Joosafati orgu; seal käin ma nendega kohut oma rahva ja oma pärisosa, Iisraeli pärast, sellepärast et nad teda on pillutanud paganate sekka ja on jaotanud minu maa; sellepärast et nad on liisku heitnud mu rahva pärast, on andnud poeglapse hoora vastu ja on müünud tütarlapse viina eest, mida nad on joonud! Ja mis on teilgi minuga tegemist, Tüüros ja Siidon ja kõik vilistide rajad? Kas tahate mulle millegi eest kätte tasuda? Aga kui te mulle kätte tasute, siis ma saadan kiiresti tõtates teie teod teie oma pea peale tagasi! Sest te olete võtnud mu hõbeda ja kulla ja olete viinud mu ilusad väärtasjad oma paleedesse! Te olete müünud Juuda lapsi ja Jeruusalemma lapsi kreeklastele, et saata neid kaugele nende rajadest! Vaata, ma panen nad liikvele paigast, kuhu te nad olete müünud, ja saadan teie teod teie oma pea peale tagasi! Ma müün teie pojad ja tütred Juuda lastele, ja need müüvad nad seebalastele, ühele kaugele rahvale. Jah, Jehoova on rääkinud! Kuulutage seda paganate seas, valmistuge pühaks sõjaks, innustage kangelasi, astugu ligi, mingu üles, kõik sõjamehed! Taguge oma sahad mõõkadeks ja sirbid piikideks! Nõdruke öelgu: "Ma olen kangelane!" Rutake ja tulge, kõik paganad naabrusest, ja kogunege! Vii, Jehoova, sinna alla oma kangelased! Paganad asugu teele ja mingu Joosafati orgu, sest seal ma istun kohut mõistmas kõigi ümberkaudsete rahvaste üle!"
Paganate kurjade kavatsuste pärast pidi Jumal koguma nad Joosafati orgu, kus Ta pidi mõistma kohut Googi ja Maagoogi üle ning hävitama nad täielikult. Sellest kirjutab Hesekiel – Hes.38,18-39,7: "Aga sel päeval – päeval, mil Goog tuleb Iisraeli maa kallale, ütleb Issand Jehoova, tõuseb mu vihaleek! Oma raevus ja vihatules ma räägin: tõesti, sel päeval on suur maavärisemine Iisraeli maal! Ja minu ees värisevad kalad meres ja linnud taeva all ja metselajad ja kõik roomajad, kes maa peal roomavad, ja kõik inimesed, kes maapinnal on; ja mäed kistakse maha ning kitsasteed varisevad kokku, ja kõik müürid langevad maa peale! Ja ma kutsun mõõga tema vastu kõigi oma mägede peale, ütleb Issand Jehoova: ühe mõõk on teise vastu! Ma käin temaga kohut katku ja vere abil; ja ma lasen sadada vihmavalinguid ja rahekive, tuld ja väävlit tema ja ta jõukude peale ja nende paljude rahvaste peale, kes on ühes temaga! Nõnda näitan ma oma suurust ja pühadust ning teen ennast tuttavaks paljude paganate silme ees. Ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!
Ja sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Googile ning ütle: nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, ma tulen sulle kallale, Goog, Meseki ja Tubali suurvürst! Ma talutan sind ringi ja kõnnitan sind, toon sind kõige kaugemast põhjast ja viin sind Iisraeli mägede peale! Aga ma löön su ammu su vasakust käest ja lasen su nooled langeda su paremast käest! Iisraeli mägede peale sa langed maha, sina ja kõik su jõugud, ja rahvad, kes on ühes sinuga; ma annan sind roaks röövlindudele, igasugu tiivulistele ja metselajaile! Sa langed lagedale väljale! Sest mina olen rääkinud, ütleb Issand Jehoova! Ja ma läkitan tule Maagoogi ja nende kallale, kes saartel elavad julgesti! Ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova! Ja ma teen tuntuks oma püha nime mu Iisraeli rahva keskel ega lase enam teotada oma püha nime! Ja paganad peavad tundma, et mina olen Jehoova, kes Iisraelis on püha!"
Selles lahingus hukkuksid ka hukkamõistetud iisraellased – Sak.14,2: "Sest ma kogun kõik paganad sõdima Jeruusalemma vastu; linn vallutatakse, kojad rüüstatakse, naised vägistatakse ja pool linna läheb vangi; aga ülejäänud rahvast ei hävitata linnast."
Sakarja jätkab sündmuste edasise käigu kirjeldusega – Sak.14,3-5: "Siis läheb Jehoova välja ja sõdib nende paganate vastu, nagu oma võitluspäeval, lahingupäeval! Sel päeval seisavad Ta jalad Õlimäel, mis on Jeruusalemma ees ida pool; ja Õlimägi lõhkeb keskelt pooleks, idast läände väga suureks oruks, sest pool mäge vajub põhja poole ja teine pool lõuna poole! Ja mägede vaheline org suletakse, sest mägede vaheline org ulatub Jaasolist saadik; see suletakse, nagu see suleti maavärisemise tõttu Juuda kuninga Ussija päevil. Ja Jehoova, minu Jumal tuleb, kõik pühad ühes Temaga!"
Kurjad oleksid hävitatud ja maa puhastatud; oleks alanud uus elu, nagu seda kirjeldab prohvet Jesaja – Jes.65,21-25: "Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja! Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, sest mu rahva eluiga on otsekui puu eluiga ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd! Nad ei näe asjata vaeva ega sünnita kohkumuseks, sest nad on Jehoova õnnistatud sugu ja ühes nendega nende võsud! Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud! Hunt ja tall käivad ühes karjas, lõukoer sööb õlgi nagu veis ja mao toiduks on põrm: ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, ütleb Jehoova!"
Sellele lisab prohvet Sakarja – Sak.14,9: "Ja Jehoova on kuningaks kogu maale! Sel päeval on Jehoova ainus ja Tema nimi on ainus!" Edasi loeme juba Jeruusalemmast kui rahvusvahelisest pealinnast – Sak.14,16: "Ja kõik järelejääjad kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummardama kuningat, vägede Jehoovat ja pidama lehtmajade püha!" Jesaja täiendab seda aulist pilti – Jes.66,23: "Ja noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva tuleb kõik liha mu ette kummardama, ütleb Jehoova!"
Ning lõpuks loeme veel mõned kaunid salmid Jesaja kuulutusest – Jes.35,1-10: "Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia! Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu! Nad saavad näha Jehoova toredust, meie Jumala ilu! ... Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti! Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal! Kuumavirvendusest saab järv ja põudsest pinnast veeallikaid; šaakalite asupaigast saab soo, kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu! Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski roojane ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte! Seal ei ole lõukoera ega lähe sinna murdjad metsalised, neid seal ei leidu! Aga lunastatud käivad! Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!"
Selline pidi olema prohvetlikult ettekuulutatud Messia riik, kui see vaid oleks saabunud! Jah, Jumala rahva kangekaelsuse tõttu, Messia hülgamise tõttu ei läinud nii, nagu Jumal oleks soovinud. Jõusse astus revideeritud plaan, varuplaan – võib-olla isegi veel aulisem, kuid siiski paljus erinev Jumala algsest plaanist. Selle plaani kohaselt Messias siiski saabub. Kui aeg täis saab, tuleb Ta rõõmuks kõigile, kes Teda ootavad, ja rajab oma riigi. Sellest uuest plaanist räägib kogu Uus Testament ja seda me tunneme – kui me vaid ustavalt täidaksime oma osa selle plaani lõplikuks teostumiseks, et Jumal ei peaks veel midagi uut välja mõtlema! Jumal teostab oma plaani, küsimus on ainult kuidas ja kelle läbi?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv