Kümnekeelne kannel
19.05.2007 - (1536)

Ps.144,9: "Jumal, ma laulan Sulle uue laulu! Ma mängin Sinule kümnekeelsel naablil." Eestlane ütleks: kümnekeelsel kandlel.
Mark Twainil oli halb komme kasutada kõnes palju inetuid sõnu. Tema korralikule naisele see absoluutselt ei meeldinud ja ta püüdis oma mehe kõneviisi parandada, kuid tulutult. Siis otsustas ta proovida shokiteraapiat. Kui ta mees koju tuli, tervitas ta teda uksel just selliste sõnade laviiniga, mida mees tavatses kasutada. Mark Twain seisis vaikselt kuulates, kuni naine oli lõpetanud. Siis ütles ta: "Kallis, sul on küll sõnad, kuid puudub muusika!"
Nii juhtub sageli ka meiega meie jumalateenistusel või palvekogemuses. Meil on sõnad, kuid puudub muusika. Pole piisavalt entusiasmi. Me pole sellesse pannud oma hinge. Ja tulemus – pole piisavalt rõõmu, nakatavat rõõmu.
Ehtne Jumala kiitus lähtub südamest, mis on häälestatud Temaga. Selline kiitus on muusika, mis tõuseb kõrgele Tema trooni ette ja toob Talle au, mida Ta väärib.
Keegi on leidnud, et sõnad "kiitma," ülistama," "rõõmustama" nende erinevais vormes esinevad Piiblis enam kui 600 korda. Miks peaksime me kiitma Jumalat? Siin on mõned põhjused.
1. Sest Ta on seda väärt. On ju Tema meid loonud ja lunastanud ning andnud meile kõik, mida vajame. Ta kuuleb meie palveid, andestab meie vead, julgustab meid nõrkuses. Ja kõige tipuks valmistab Ta meile eluasemed taevasse, et saaksime olla igavesti Temaga selles armastuse riigis. Ta väärib meie kiitust.
2. Sest Talle meeldib seda kuulda. Kellele ei meeldiks teada, et tema headust, armastust ja hoolitsust hinnatakse. Samuti meeldib Talle meie kiitus sellepärast, et see on tunnistuseks ja julgustuseks meie kaasrändureile.
3. Sest kiitusel on imeline vägi. Nehemjal oli õigus, kui ta ütles: "Rõõm Jehoovast on teile kindlaks linnaks!" (Neh.8,10) ehk meie mõiste järgi, loob meile õnneliku ja turvalise elamise.
4. Sest meie maailmapilt on muutunud. Flp.4,8: "Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!" See tähendab, et olles Kristuse poolt muudetud, tahame me seda teha.
5. Sest kiitus aitab meie usul kasvada. See juhib meie tähelepanu meilt endilt ja meie probleemidelt Jumalale ja Tema väele. Jumal elab oma rahva kiituslauludes. Kiituslaule laulev kogudus on atraktiivne. Seal valitseb meeldiv atmosfäär. Inimestele meeldib sinna tulla ja seal olla.
Üks vana mees palus palvekoosolekul umbes nii: "Oh, Issand, ma kiidan ja ülistan Sind oma kümnel keelel." Teised imestasid, mis need tema kümme keelt küll on? Kuid me kõik oleme kümnekeelsed pillid ja me võime kiita Jumalat neil kõigil kümnel keelel! Mis need on?
1-2. Meie kaks silma on kaks esimest keelt. Nendega võime me kiita Jumalat, "vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele" (Heb.12,2), avades oma "silmad vaatlema Jumala käsuõpetuse imesid" (Ps.119,18), vaadeldes Jumala imelist kätetööd, pöörates oma silmad ära kurjast, hoidudes silmahimust, nagu kirjutab Iiob: "Ma andsin ju oma silmadele seaduse! Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?" (Iob.31,1). Kui "mu silmad on alati Jehoova poole," siis "Tema tõmbab mu jalad võrgust välja!" (Ps.25,15). Meie kaks silma on meie kümnekeelse pilli kaks esimest keelt. Kiidame ja ülistame nendega Jumalat.
3-4. Meie kaks kõrva on järgmised kaks keelt. Nendega saame kiita ja austada Jumalat, kuuldes vaid Tema häält. Nagu on olemas füüsiliselt pimedaid inimesi, kes siiski vaimus näevad Jumalat, nõnda on ka füüsiliselt kurte, kes ometi kuulevad Jumala häält ja tehes selle järgi, austavad Jumalat. Palju kurvem lugu on nendega, kelle kohta ütleb Pühakiri: "Silmad neil on, aga nad ei näe, kõrvad neil on, aga nad ei kuule!" (Jer.5,21). Nad on füüsiliselt terved, aga nad siiski ei näe ega kuule, sest nad ei soovi seda.
Üks muusikat armastav kõrtsipidaja otsustas minna John Wesley koosolekule, et kuulata muusikat. Samal ajal oli ta otsustanud mitte kuulata jutlust. Nii ta istus seal, pea maas ja sõrmed kõrva-aukudes. Aga kui Jumal tahab rääkida inimesega, leiab Ta tee. Mehe ninale lendas üks kärbes ja seda ära ajades kuulis ta 6 sõna, mis muutsid ta elu. Nimelt kuulis ta John Wesleyd ütlemas: "Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu" (Luk.8,8). Alates sellest hetkest ei saanud ta hing rahu enne, kuni oli andnud end Jumalale.
Jumala häält on võimalik kuulda mitmel erineval viisil: Piiblit lugedes (ka füüsiliselt kurt võib nii kuulda Jumala häält), jutluse, tunnistuse, õpetamise, muusika, laulu, looduse või mõne läbielu kaudu. Meie kõrvad peaksid olema alati häälestatud kuulama Jumala häält. Siis võime me öelda koos Taavetiga – 2.Sam.7,22: "Seepärast oled Sina, Issand Jehoova, suur! Sest ükski pole Sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui Sina, kõige selle järgi, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud!"
5-6. Meie kaks kätt on kaks järgmist keelt sellel meie kümnekeelsel kandlel, millega saame ülistada Jumalat, kui me rakendame need Tema teenistusse, teenides inimesi. Jeesus ütles – Mat.25,40: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!" Tehes head, austame me Jumalat, keda väidame teenivat.
Kord paluti Enrico Carusol laulda ühel heategevuslikul kontserdil, mille orgkomitee esimees ütles talle rahustavalt: "Härra Caruso, kuna see on heategevuslik kontsert ja selle eest sulle ei maksta, siis ei pea sa palju pingutama. Lihtsalt tule kohale ja laula mõned laulud, mis sulle meeldivad. Paljas sinu nimi toob meile kokku palju rahvast." Seepeale vaatas Caruso tõsiselt mehele otsa ja ütles: "Caruso ei anna endast kunagi vähem kui parima!"
Kas meie, Kristuse esindajatena, peaksime andma endast vähem? Paulus kirjutab – Kol.3,23.24: "Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele, teades, et te saate Issandalt pärandi palga! Te teenite Issandat Kristust!"
7-8. Meie kaks jalga on järgmised kaks keelt, millega saame ülistada Jumalat, kui käime õiguse ja sõnakuulelikkuse teed. Vahel tuleb minna meil suunas, kuhu meie liha ei tahaks minna. Kõndimine kitsal teel pole kerge, kuid see meeldib Jumalale ja me pole sel teel üksi – Jeesus on käinud meie eel. See on suure Kuninga tee. Aga me oleme ju Tema teenistuses, Tema suursaadikud selles maailmas, "käskjalad Kristuse asemel," kelle läbi manitseb Jumal inimesi: "Andke endid lepitada Jumalaga!" (2.Kor.5,20). Prohvet Jesaja kuulutab – Jes.52,7: "Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud, kes kuulutab rahu, kes toob häid sõnumeid, kes kuulutab päästet, kes ütleb Siionile: "Sinu Jumal on kuningas!"
See pole paljukäidud tee, kuid see viib meid koju. See pole kerge tee..., kuid Lunastaja pärast, Ta sõpruse särast, on see siiski kõige ilusam tee.
9. Meie keel on selle kandle üheksas keel. Oh, kui raske on panna seda võnkuma kooskõlas taeva etaloniga! Kuid selleks on üks väike nipp – tänu. Ps.107,1.2: "Tänage Jehoovat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Nõnda öelgu Jehoova lunastatud, keda Tema on lunastanud kitsikusest." Ps.33,2: "Tänage Jehoovat kandlega; kümnekeelse naabliga mängige Temale!" Me saame Teda tänada kõigi oma kümne keelega! Tänu on kõige kaunim muusika nii Jumala kui ka inimeste kõrvadele!
Ja keelega me saame tunnistada Jumala armastusest ja headusest.
Kaks töömeest elasid väikeses linnas väga lähestikku. Üks neist pidas end kristlaseks, teine mitte. Nad sõitsid sama bussiga tööle ja töölt koju iga päev. Nii möödusid aastad heanaaberlikus suhtlemises, kus sai räägitud maailma sündmustest, spordist, ilmast, perekonnast ja tööst. Siis aga jäi uskmatu tõsiselt haigeks. Tema naine muutus murelikuks ja ütles: "John, äkki ma kutsuksin ühe kristlase sinuga rääkima Jumalast?"
"Ei," vastas mees, "neil pole midagi pakkuda. Meie naaber peaks olema hea kristlane ja me oleme sõitnud koos palju kilomeetreid, kuid ta pole kunagi soovitanud mulle oma usku. Kui tema usk pole väärt nii palju, et sellest rääkida, siis pole see ka väärt, et sellega surra."
Meie usk on väärt, et sellest rääkida, meie usk on väärt, et selles elada ja sellega surra!
10. Ja selle kandle kümnes keel on meie meel. Kuidas me kiidame Jumalat oma meelega? Mõtiskledes Jumala ja Tema Sõna üle. Arendades endas tänulikkuse vaimu. Meenutades Jumala suuri tegusid.
Liiga paljud inimesed loevad Piiblit, sellest tegelikult toitumata, selle sõnumit omastamata. Keegi on tabavalt öelnud: "Mesilased ei korja mett õisi õrnalt otsekui möödaminnes puudutades, vaid nad laskuvad õiele ja viibivad seal teatud aja, imedes selle sügavusest välja magusa nektari." Tugevaimad kristlased pole need, kes loevad kõige rohkem, vaid kes mõtisklevad kõige enam Pühakirja sügavate tõdede üle. Kui siis meel saab taevalikku inspiratsiooni, pajatab sellest ka hästi häälestatud keel.
Meie keele ja meele heast koostööst kirjutab ka Paulus – Ef.5,19.20: "...rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames, kõige eest alatasa tänades Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel."
Kaks silma, kaks kõrva, kaks kätt, kaks jalga, keel ja meel – kiidame ja ülistame siis Jumalat oma kümnekeelsel kandlel. Hoidkem kõik selle keeled hästi hääles – häälestatud taeva kandle järgi. Jeesus on maksnud meie lunastamiseks ja häälestamiseks kalli hinna. Ega Ta seda ometi ilmaaegu teinud?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv