Kes jääb seisma?
19.06.2004 - (1797)

Ilm.6,12-17: "Ja ma nägin, kui Ta võttis lahti kuuenda pitseri, et siis sündis suur maavärisemine, ja päike läks mustaks nagu karvane kotiriie ja kuu läks kogunisti nagu vereks; ja taevatähed kukkusid maha, otsekui viigipuu ajab maha oma toored marjad, kui suur tuul teda raputab; ja taevas veeres ära nagu rullraamat, ja kõik mäed ja saared nihkusid oma paigust; ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sõjapealikud ja rikkad ja võimumehed ja kõik orjad ja kõik vabad pugesid varjule koobastesse ja mägede kaljudesse, ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: "Langege meie peale ja varjake meid selle palge eest, kes aujärjel istub, ja Talle viha eest! Sest on tulnud Tema suur vihapäev, ja kes võib püsida?""

See lõik Ilmutusraamatust maalis meie silme ette pildi Jeesuse taastulekust ja esitas lõpuks küsimuse: "Kes võib püsida?" ehk Kes jääb seisma? Kes jääb seisma, kui kõik siin maailmas kõigub?

Tõsi, Kristuse tulekul kõigub kõik, kuid kas me ei tunne selle eeltõukeid juba praegu? Maa väriseb järjest sagedamini ja kõiguvad kõik põhilised väärtused, mis püsisid aastatuhanded peaaegu muutumatuna! Kõik kõigub! Ja kuidas saaks siis jääda rahulikuks inimsüda? Jeesus ütles oma tulekule eelneva aja kohta – Luk.21,26: "Ja inimesed lähevad rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas."

Inimesed on nõutud, nad on segaduses, probleemid kasvavad üle pea, stress matab, masendus tuleb peale, südamed ütlevad üles! Kas see ei kirjelda mitte meie aega? Ja märgid päikeses, kuus ja tähtedes (taevavägede kõigutamine) on ka juba olnud! Mida peavad need stressist räsitud ja hirmust väsinud inimesed veel nägema? Vastus on kohe järgmises salmis. Jeesus jätkab – Luk.21,27: "Ja siis nad näevad Inimese Poja tulevat pilves suure väe ja auhiilgusega!"

Siin ei saa olla tegemist Jeesuse tulemisega mingil salapärasel, müstilisel viisil, ülekantud tähenduses. Ei kirjelda see ka Jeesus-liikumist ega karismaatilist ärkamist, mis on viimasel ajal raputanud seda värisevat maad. Siin räägitakse Kristuse teisest tulekust "pilves suure väe ja auhiilgusega!"

Tähtsaim küsimus sellega seoses on: Kes jääb seisma? Ka sellele küsimusele vastab Jeesus ise ja juba järgmises salmis – Luk.21,28: "Aga kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!"

Milline tragöödia, kui kristlane, kes elab nii tõsisel ajal, vaatab veel maha ja enda ümber! Selle asemel, et vaadata Jeesusele ja näha Tema täiuslikkust, vaatavad paljud kaasinimestele ja näevad nende puudusi! Jah, meil kõigil on puudusi – ja neid tuleb veel juurdegi, kui me ei lakka vaatamast üksteisele! Me vabaneme neist vaid vaadates üles, vaadates Jeesusele!

Edasi hoiatab Jeesus – Luk.21,34: "Aga hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt."

Liiga palju mõeldakse söömisele ja joomisele ja rõivastele ning kõigele muule maisele! Selle nimel nähakse nii palju vaeva ja kulutatakse pea kogu oma aeg! Ma kardan, et tänapäeva elulaad röövib paljudelt Siioni ehitajatelt usu ning tõelise jumalakartuse. Ikka seisame veel Juudase küsimuse ees: Kas Jeesus või raha? Raha on ju vaja, sest raha paneb rattad käima! Ja kunagi pole seda liiga palju! Alati tundub seda olevat liiga vähe! Eks koguduski vaja seda annetuste näol, vabandame end. Kuid samas toimime just nii nagu Iisraeli rahvas prohvet Haggai päevil, kes kirjutab – Hag.1,2-9: "See rahvas ütleb: aeg ei ole veel tulnud Jehoova koja ülesehitamiseks! Ja prohvet Haggai kaudu tuli Jehoova sõna; Ta ütles: "Ons teil endil aeg istuda oma vooderdatud kodades, kui see koda on varemeis? Ja nüüd ütleb vägede Jehoova nõnda: pange tähele oma teguviisi! Te külvate palju, aga saate pisut; sööte, aga kõht ei saa täis; joote, aga janu ei kao; riietute, aga ei saa sooja; ja kes teenib palgalisena, teenib katkisesse kukrusse! Nõnda ütleb vägede Jehoova: pange tähele oma teguviisi! Minge mägedele, tooge puid ja ehitage koda üles, siis on mul sellest hea meel ja ma ilmutan oma auhiilgust, ütleb Jehoova. Te loodate palju, aga vaata, kõik väheneb; te toote koju, aga mina puhun selle ära. Mispärast? ütleb vägede Jehoova. Minu koja pärast, sest see on varemeis, teie aga jooksete igaüks oma koja pärast!""

Ma pean tunnustavalt ütlema, et meie kogudus on teinud palju meie kiriku ülesehitamiseks. Meie palvela ruumid on remonditud kauniks ja me ei säästa jõudu, et teha kauniks ka kiriku ümbrus. Kuid prohvet mõtleb siin enamat kui kiriku remontimist. Jumala koda ehitatakse üles elavatest kividest. Jumal soovib, et me teeksime kõik koguduse ülesehitamiseks! Sõbrad, aeg on ehitada igavikule!

Üleskutse kõlab: "Minge mägedele, tooge puid ja ehitage koda üles, siis on mul sellest hea meel ja ma ilmutan oma auhiilgust, ütleb Jehoova." Me soovime näha Jumala auhiilgust, me soovime saada osa hilsest vihmast, me soovime näha Jeesust tulemas taeva pilvedel. See soov võib jääda täitumata, kui me ei kuuletu käsule: "Minge mägedele!"

Meid kutsutakse üles minema Siinai mäele – ajal, mil Jumala käsk on inimeste poolt jalge alla tallatud – ja kuulama veelkord Jumala kümmet eeskirja ning võtma need oma südamesse! Iial pole meie koguduse vajadus selle järele olnud suurem kui praegu! Meid kutsutakse üles minema Kolgata mäele, et olla risti löödud koos Kristusega ja ei elaks enam oma "Mina"! Meid kutsutakse üles minema Muutmise mäele, et olla muudetud Kristuse sarnaseks! Neilt mägedelt juhib Kristus meid Õndsakskiitmiste mäele – ja ma tuletan meelde, et olla õnnis tähendab eelkõige olla õnnelik!

Ja mida teeb see õnnelik inimene, ehk mis teeb selle õnneliku inimese (päästetud inimese) veelgi õnnelikumaks? Prohvet vastab: "Minge mägedele, tooge puid ja ehitage koda üles." Tõepoolest, miski muu ei valmista nii palju rõõmu kui misjonitöö! Ja krooniks kõige ilmutab Jumal oma auhiilgust!

Et meid innustada, viin ma teid vaimus Lõuna-Ameerikasse, kus on viimasel ajal olnud koguduseliikmete juurdekasv kõige suurem. Sealsed seitsmenda päeva adventistid on aru saanud, et meie usk ei vaja kaitsmist vaid hoopis levitamist!

Suure Amasonase jõe suudmes olevas koguduses läks kaduma üks liige. Nimelt avastati ühel hingamispäeval, mil kõik olid koos, et üks vend puudub! "Kus on vend Coveya," küsisid koguduseliikmed üksteiselt. Keegi ei teadnud. Kaks aastat ei leitud teda, siis aga ilmus ta ise välja otsekui maa alt. "Kus sa nii kaua olid, mis sinuga juhtus," küsisid kõik osavõtlikult. "Ma olin kaugel dzunglis ja soovin, et jutlustaja tuleks nüüd koos minuga. Aga tee on raske ja minna tuleb kaua ning kaasa tuleb võtta kanuu, sest ületada tuleb mitu jõge. Jutlustaja oli nõus. Kui nad kohale saabusid, leidis jutlustaja 100 inimest ettevalmistatuna ristimiseks!

Kui palju kallihinnalisi puid Jumala koja ehitamiseks tõi see üks lihtne koguduseliige – ja ainult kahe aastaga!

Vahel siiski tuleb meie usku ka kaitsta! Argentiinas külastas üht noort seitsmenda päeva adventisti baptistide pastor ja ütles: "Ma olen organiseerinud selles linnas erilise programmi kõikide protestantlike kirikute osavõtul, et välja selgitada, milline on see õige kogudus. Kõik ütlevad, et neil on õigus ja ma tahan anda neile kõigile võimaluse seda tõestada! Programmi pealkiri on: "Meie esiisade usk." Iga koguduse esindaja saab 20 minutit kaitsta oma seisukohta. Ma olen kutsunud sinna metodistide, luterlaste, presbüteriaanlaste ja teiste koguduste esindajad ja nüüd ma kutsun ka sind esindama adventkogudust."

Aga see noor mees ei olnud jutlustaja vaid lihtne koguduseliige. Ning ta ütles: "Ma ei ole selleks suuteline. Miks te ei kutsu meie jutlustajat teisest linnast?"

"Meil pole selleks aega; sina esindad adventkogudust," oli baptisti pastor resoluutne.

"Ma ei oska; ma pole ette valmistatud; ma ei suuda," punnis meie noormees vastu.

"Mis jutt see on," pahandas pastor, "ise te ütlete, et teie kogudusel on tõde; sa pead nüüd seda tõde kaitsma! Milline häbi oleks, kui kõik kogudused on esindatud, kuid puudub adventkoguduse esindaja, kes pole suuteline oma usust tunnistama!"

Noormees vaikis, ja vaikimine on nõusolek!

Sellel õhtul olid kogunenud linna keskväljakule kõik aukandjad, pastorid ja doktorid. Kõik kõnelesid kõrgelt, teoloogiliselt ja filosoofiliselt – ja kulutasid enam kui 20 minutit. Baptisti jutlustaja oli jätnud meie noormehe kõige viimaseks ja kui tuli tema kord üles astuda, teatati talle, et aega on jäänud vaid 10 minutit!

Ainult kümme minutit – ja selline suur, vastutusrikas ülesanne! Aga Jumal oli teda valmistanud paremini ette kui kõik teised.

Ta tõusis, Piibel käes – ta oli sellel õhtul ainus, kes esines Piibliga! – ja ütles: "Nii, me oleme siin selleks, et teada saada, mis on tõde. Juba Jeesuse ajal oli üks mees, kes küsis, mis on tõde. Joh.18,38 on kirjutatud: "Pilaatus ütleb Temale: "Mis on tõde?"" Mida ütleb Pühakiri selle kohta, mis on tõde? Ma kutsun teid lugema Joh.14,6: "Jeesus ütleb temale: "Mina olen tee ja tõde ja elu."" Nüüd me teame üht asja, mis on tõde: Jeesus on tõde! Mis veel on tõde? Ma kutsun teid lugema Joh.17,17: "Pühitse neid tões: Sinu sõna on tõde!" Siin on meil juba teine asi, mis on tõde: Jumala Sõna, Piibel on tõde. Jeesus on tõde ja Piibel on tõde. Mis veel on tõde? Nüüd kutsun ma teid lugema Ps.119,142: "Su õigus on õigus igaveseks ja Su käsuõpetus on tõde!" Nüüd on meil juba kolm asja, mis on tõde: Jeesus on tõde, Piibel on tõde ja Jumala käsk on tõde. Kui Jumala käsk on tõde, siis on kõik kümme käsku tõde. Kui kümme käsku on tõde, siis on ka neljas käsk, mis käsib pühitseda hingamispäeva, tõde."

Seejärel pani ta Piibli kinni ja ütles kokkuvõtteks: "Jeesus on tõde, Jumala Sõna – Piibel – on tõde, Jumala käsk on tõde, neljas käsk – hingamispäev – on tõde, ja kogudus, mis seda usub ja kuulutab, on tõekogudus ja õige Jumala kogudus."

Seejärel noormees istus ja koosolek lõppes. Järgmisel päeval tõid kõik ajalehed esiküljel suurte tähtedega ära, et adventkogudus on õige Jumala kogudus, et selle esindaja oli ainus, kes näitas Piiblist, mis on tõde ja kus on tõde!

Pole ime, et Lõuna-Ameerikas läheb adventkuulutus edasi kõige kiiremini, sest kõik koguduseliikmed tunnistavad. Nad ei istu oma vooderdatud kodades, vaid ehitavad Jumala koda!

Kes siis jääb seisma Jeesuse tulekul? Jeesus vastab sellele ühe lihtsa tähendamissõnaga – Mat.24,45.46: "Kes on nüüd ustav ja mõistlik sulane, kelle ta isand on pannud oma pere üle neile rooga andma õigel ajal? Õnnis on see sulane, keda ta isand tulles leiab nõnda tegevat!" Õnnis on see, ehk seisma jääb see, kes armastab oma Issandat ja osaleb aktiivselt Tema töös.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv