Kriisi lahendamine
19.07.2008 - (1340)

2.Aja.20,1-22: "Aga pärast seda tulid moabiidid ja ammonlased, ja nendega ühes oli meunlasi, Joosafati vastu sõdima. Siis tuldi ja teatati Joosafatile: "Sinu vastu tuleb suur jõuk teiselt poolt merd Edomist. Vaata, nad on Haseson-Taamaris, see on Een-Gedis!" Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Jehoovat otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas. Ja Juuda kogunes Jehoovalt abi otsima, ka kõigist Juuda linnadest tuldi Jehoovat otsima. Ja Joosafat seisis Juuda ja Jeruusalemma koguduses Jehoova kojas uue õue ees ning ütles:
"Jehoova, meie vanemate Jumal, kas pole mitte Sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja? Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda Sulle vastu panna! Eks ole Sina, meie Jumal, ära ajanud selle maa elanikud oma Iisraeli rahva eest ja andnud maa igaveseks ajaks oma sõbra Aabrahami soole? Nemad on seal elanud ja on seal ehitanud Sinule, Su nimele pühamu, öeldes: Kui meid tabab õnnetus, mõõk, mingi nuhtlus, katk või nälg, siis me astume selle koja ette ja sinu ette, sest selles kojas on sinu nimi! Ja me hüüame sinu poole oma kitsikuses, et sa kuuleksid ja aitaksid! Ja nüüd, vaata, Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku pojad, kelle maast sa Iisraeli ei lubanud läbi minna, kui nad Egiptusemaalt tulid, vaid pidid neist mööda minema ega saanud neid hävitada, vaata, need maksavad nüüd meile kätte, tulles meid välja ajama Sinu omandist, mille Sa meile oled andnud pärida! Meie Jumal, kas Sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad Sinu poole!"
Ja kogu Juuda seisis Jehoova ees, isegi nende väetid, nende naised ja lapsed! Ja Jehoova Vaim tuli Jahasieli, Sakarja poja peale, kes oli Aasafi järeltulijaist pärit oleva leviit Mattanja poja Jeieli poja Benaja poja Sakarja poeg, ja ta ütles: "Pange tähele kogu Juuda, Jeruusalemma elanikud ja kuningas Joosafat: nõnda ütleb teile Jehoova: ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid on Jumala sõda! Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool Jerueli kõrbe. Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Jehoova on teiega!"
Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalemma elanikud heitsid Jehoova ette ning kummardasid Jehoovat. Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest, tõusid üles, et Jehoovat, Iisraeli Jumalat ülivalju häälega kiita. Ja järgmisel hommikul nad tõusid vara ning läksid Tekoa kõrbe. Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: "Kuulge mind, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Uskuge Jehoovasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge Tema prohveteid, siis teil õnnestub!" Ja ta pidas rahvaga nõu, seadis Jehoovale lauljad ja kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja ütlema: "Tänage Jehoovat, sest Tema heldus kestab igavesti!" Sel ajal, kui nad hakkasid hõiskama ja kiitma, pani Jehoova varitsejad Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku poegadele, kes olid tulnud Juuda vastu; ja nad löödi maha."
2.Aja.20,26-30: "Ja neljandal päeval nad kogunesid Kiituseorgu, sest seal nad kiitsid Jehoovat; seepärast nimetatakse seda paika Kiituseoruks tänapäevani. Siis pöördusid kõik Juuda ja Jeruusalemma mehed, ja Joosafat nende eesotsas, rõõmuga tagasi Jeruusalemma, sest Jehoova oli neid lasknud nende vaenlastest rõõmu tunda. Ja nad tulid naablite, kannelde ja pasunatega Jeruusalemma Jehoova kotta. Aga hirm Jumala ees valdas kõigi maade kuningriike, kui nad kuulsid, et Jehoova oli sõdinud Iisraeli vaenlaste vastu. Siis oli Joosafati kuningriigil vaikne aeg; tema Jumal andis temale ümberkaudu rahu."
"Mulle ei meeldi probleemid," ütleb üks koomiksi kangelane Linus. "Ma arvan, et parim viis probleeme lahendada on neid vältida. Ükski probleem pole nii suur või nii keeruline, et selle eest ei saaks ära joosta."
Ilmselt nii ikka kõiki probleeme ei lahenda – lihtsalt joostes nende eest ära, lihtsalt neid vältides! Üks on kindel – Joosafatil ei olnud kuhugi ära joosta, isegi kui ta oleks tahtnud seda teha. Ta pidi kohtama kriisi, ta pidi selle lahendama. Ja see, kuidas ta seda tegi, pakub meile väärtusliku õppetunni.
Joosafatile valmistasid raske probleemi tema vaenlased. Nad tahtsid pühkida ära kuninga ja kogu Juuda elanikkonna. Nii et see oli sõjakriis.
Kriise võib tulla mitmesuguseid. Tervisekriis, finantskriis, töökriis, suhete kriis. Olgem ausad – me oleme kõik inimesed ja kui saabub kriis, tunneme me selle ees ja selle sees hirmu.
5-aastane poiss on köögis koos emaga, kes valmistab õhtusööki. Ema palub tal minna sahvrisse ja tuua sealt purgi tomatimahla, kuid poiss ei taha minna üksi. "Seal on pime ja ma kardan," ütleb ta. Ema aga ei jäta teda rahule, kuni ütleb lõpuks: "Sul pole midagi karta, Jeesus on seal sinuga." Poiss läheb kõhklevalt sahvri ukse juurde ja avab selle aeglaselt, piilub sisse ja näeb, et seal on pime. Ta oli juba lahkumas, kui äkki tuli talle mõte ja ta ütles: "Jeesus, kui Sa oled seal, kas Sa ei ulataks mulle ühe purgi tomatimahla?"
Kristlastena ei peaks me siiski tundma kriisiolukorras nii suurt hirmu, et me ei julge teha midagi. Joosafati sarnaselt on ka meil vaenlasi. Saatan ründab meid. Ta tahab hävitada meie usku või vähemalt teha meid vaimulikult nõrgaks. Talle tuleb vastu astuda.
Loetud teksti esimeste salmida kohaselt oli Jeruusalemma poole teel kolmest rahvast koosnev tohutult suur armee. Üsna hirmuäratav pilt. Kuidas toimis sellises olukorras Joosafat.
Kuidas toimivad inimesed üldiselt kriisiolukorras? Mõned poevad peitu, mõned annavad alla, mõned salgavad maha, et neil on probleem, mõned satuvad paanikasse, mõned lagunevad täielikult koost ära. Tasub meeles pidada, et meie saatuse ei määra mitte kriis, vaid see, kuidas me sellele reageerime – mida me teeme või mida me ei tee – see, milline inimene me oleme.
Kuidas reageeris kriisile Joosafat? Ta ei pugenud peitu, ta ei andnud ka alla, ta ei eitanud probleemi, ta ei sattunud ka paanikasse. Ta otsustas minna selle asjaga Jumala ette ja küsida Tema käest, mida teha. Ta kuulutas välja üleriigilise paastu, millele rahvas reageeris väga üksmeelselt. Nad tulid igast linnast ja külast "Jehoovalt abi otsima." See oli rahvuslik ärkamine, mis sai alguse kuningast! Ta esitas rahva ees avaliku palve – ühe suurima ja parima palve kogu Piiblis. Kus? Templi eesõues – Jumala palge ees. Ta seisis Jumala ja rahva vahel kui vahemees, osutades oma palves Jumala kui kõigi rahvaste valitseja suurusele ja Tema vägevatele tegudele oma rahva heaks, ajades ära paganad ja andes maa oma rahvale igaveseks. Tuletanud meelde Jumala päästetõotust, küsis ta otse: "Meie Jumal, kas Sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad Sinu poole!"
Kas meie oleme olnud sarnases situatsioonis, kus probleem meie ees on suurem kui meie võime või oskus seda lahendada? Mida oleme siis teinud? Ahastanud? Hädaldanud? Asunud meeleheitlikult võitlema? Peitnud pea liiva alla? Või oleme Joosafati sarnaselt pannud kogu oma lootuse Jumala peale, toetudes usumeeste kogemustele ja Jumala tõotustele, nagu näiteks: Ps.34,5-11: "Ma otsisin Jehoovat ja Tema vastas mulle ning tõmbas mind välja kõigist mu hädaohtudest! Kes Tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende nägu ei tarvitse punastada! Siin see hädaline hüüdis, ja Jehoova kuulis ning päästis tema kõigest ta kitsikusest! Jehoova ingel on leerina nende ümber, kes Teda kardavad, ja Ta vabastab nad! Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnis on mees, kes Tema juures pelgupaika otsib! Kartke Jehoovat, teie, Tema pühad! Sest neil, kes Teda kardavad, ei ole millestki puudust! Noored lõukoeradki närbuvad ja on näljas; aga kes Jehoovat otsivad, neil ei puudu mingit head!"
Kas pole julgustav? Loeme veel teisegi selle sarnase – Ps.121,1-8: "Palveteekonna laul. Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust mulle abi tuleb! Abi tuleb mulle Jehoova käest, kes on teinud taeva ja maa! Ei Ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku! Vaata, ei tuku ega uinu magama see, kes Iisraeli hoiab! Jehoova on su hoidja, Jehoova on su vari su paremal käel! Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel! Jehoova hoiab sind kõige kurja eest, Tema hoiab sinu hinge! Jehoova hoiab su väljumist ja su tulemist nüüd ja igavesti!"
Sarnaseid tõotusi ja julgustavaid lõike on Piiblis palju. Sellepärast kutsutaksegi meid üles Piiblit rohkem lugema, et me oleksime valmis igaks kriisiks, mis võib saabuda meie elus. Kui Jumal hakkab tegutsema, võib kriis laheneda meile täiesti ootamatult. Meid võivad rünnata suured väed, kuid taeva väed, kes meile appi ruttavad, on alati suuremad ja võimsamad!
Kas me mäletame Eliisa ja tema teenri lugu, kui Süüria sõjavägi piiras ümber linna, kus nad elasid? Teener on üsna hirmul, kuid prohvet Eliisa oli rahulik ja ütles need kuulsad sõnad – 2.Kun.6,16: "Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!" Olid need ainult rahustavad sõnad, või oli see tõesti nii? Järgmine salm teatab: "Ja Eliisa palvetas ning ütles: "Jehoova, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!" Ja Jehoova tegi lahti poisi silmad ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa!"
Siin tuleb mulle meelde üks salm Uuest Testamendist – Mat.8,13: "Ja Jeesus ütles sõjapealikule: "Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!" Ja tema poiss sai terveks selsamal tunnil." Kriise võib olla mitmesuguseid, kuid Jumala usaldamine lahendab nad kõik!
Kuidas lahenes tohutu kriis kuningas Joosafati ajal? Kui kuningas oli oma usaldava ja Jumalat appi kutsuva palve rahva ees lõpetanud, andis Jumal otsekohe julgustava vastuse kõigile tuntud prohveti Jahasieli kaudu. Oli see nii? Ei, Jumal äratas sealsamas uue prohveti, kellest pole kuulda varem ega hiljem. Ta oli just prohvet selle ühe Jumala sõnumi edasiandmiseks! Ja mida ta ütles?
"Ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid on Jumala sõda! Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool Jerueli kõrbe. Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Jehoova on teiega!"
Kuidas reageeris sellele sõnumile kuningas ja rahvas? Kas nad ütlesid: "Kes sina veel oled? Ära lohuta meid ilmaaegu! Nii suur kriis ei lahene nii lihtsalt!" Oli nii? Ei. Kuningas ja rahvas uskus, et see sõnum, kuigi öeldud mitte tuntud prohveti kaudu, oli Jumalalt. Kuidas nad oma usku näitasid? Pühakiri ütleb: "Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalemma elanikud heitsid Jehoova ette ning kummardasid Jehoovat. Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest, tõusid üles, et Jehoovat, Iisraeli Jumalat ülivalju häälega kiita."
Eesti vanasõna ütleb: "Ära hõiska enne õhtut!" Kuid see ei kehti siis, kui me pöördume abi saamiseks Jumala poole. Siis on sobiv Jumalat kohe tänada ja kiita. Sellega me väljendame oma usku.
Kui Joosafat läks oma meestega järgmisel hommikul usus välja, kinnitas ta neid teel sõnadega, mis on saanud samuti väga kuulsaks: "Uskuge Jehoovasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge Tema prohveteid, siis teil õnnestub!" Uskuge, et Jumal on hea. Uskuge, et Jumal suudab aidata. Uskuge, et Jumal tahab aidata. Ja uskuge Tema prohveteid, ka uusi prohveteid, sest Jumal võib neid äratada igal ajal!
Rahvas uskus, nagu uskus ka nende kuningas. Ja mida nad usus tegid? "Ja ta pidas rahvaga nõu, seadis Jehoovale lauljad ja kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja ütlema: "Tänage Jehoovat, sest Tema heldus kestab igavesti!" Nad tänasid ja kiitsid Jumalat võidu eest, mida Ta oli tõotanud. Usus oli see samahästi kui käes. Ja see saabus kiiresti ka tegelikkuses: "Sel ajal, kui nad hakkasid hõiskama ja kiitma, pani Jehoova varitsejad Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku poegadele, kes olid tulnud Juuda vastu; ja nad löödi maha."
Võit oli saavutatud ja mis nüüd? Ikka tänu ja kiitus! "Ja neljandal päeval nad kogunesid Kiituseorgu, sest seal nad kiitsid Jehoovat." Ma arvan, et meiegi ei väsi kiitmast ja tänamast Jumalat, kui Ta on meid aidanud ja mõne meie elu suure kriisi lahendanud.
Nii et kriisid tulevad, kuid me ei pea neis heitma meelt. Tuletagem ikka meelde tõotust Rom.8,28, kus on öeldud vanas tõlkes: "Kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad."

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv