Miks tuli Jeesus?
19.12.2015 - (1426)

On jõuluaeg. Ristirahvale on see suur püha. Mis teeb jõuludest nii erilise aja? Õigem oleks küsida: KES, sest kristlike jõulude keskmeks on Isik – Jeesus. See imeline nimi Jeesus! "Ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!" tunnistas Suurkohtu ees Peetrus (Apt.4,12). Ja milline oli see suur fakt, mis muutis maailma? Jeesuse sündimine. Ainult, kahjuks tähistatakse seda rohkem kui ajaloolist sündmust, mida ka kõik ei usu. Petlemma Jeesus lastakse sisse, kuid see Jeesus, kes meie eest ristil suri ja kes nüüd Püha Vaimu läbi orvuna ringi käib, ei pääse mitte sisse igast kirikuuksest. Kas on Talle avatud need väikesed templid, mida Ta nii väga armastab? Kas sina avad oma südametempli?
Miks tuli Jeesus? Miks saatis Jumal, universumi valitseja, oma Poja siia maailma – ja mitte kergele tööle? See ei ole kerge küsimus ja täielikku vastust ei oska sellele anda ükski surelik inimene. Me teame sellest vaid nii palju, kui Jumal on meile seda ilmutanud. Meile kõige arusaadavamat põhjust võiks väljendada kolme sõnaga: Jumal on armastus (1.Joh.4,8). Milline on armastuse esimene seadus? Teenimine, andmine, ohverdamine. Sõbrad, omakasupüüdlikku armastust ei ole olemas; see on enesearmastus ehk egoism. Armastada tähendab elada teistele!
Sellest seadusest astuti üle taevas. Ei, mitte Jumala armastus ei jahtunud ära, ei saanud otsa, nagu seda juhtub inimeste juures maa peal. See oli üks teine olevus, üks võimas ja kaunis loodolevus, kelle armastus jahtus. Temas arenes patu idu – isekus, auahnus, omakasu. Kõiges selles aga hakkas ta süüdistama Jumalat! On seaduspärane, et uhke süüdistab teisi uhkuses, ahne süüdistab teisi ahnuses, isekas süüdistab teisi isekuses, omakasupüüdlik süüdistab teisi omakasupüüdlikkuses. Inimesel on nagu sellised prillid ees. Samuti oli Lutsiferiga. Mida enam ta oma auahnuses ja isekuses vaatles Jumalat ja Jeesust, seda enam näisid nad talle auahnete ja isekatena.
Tegelikult aga muutus ta ise järjest auahnemaks ja isekamaks. Tema püüdlustest kirjutab prohvet – Jes.14,12-14: "Kuidas sa ometi oled, helkjas koidutäht, alla langenud taevast, tükkidena paisatud maha, rahvaste alistaja? Sina mõtlesid oma südames: "Mina tõusen taevasse, kõrgemale Jumala tähtedest ma tõstan oma aujärje ja ma istun kogunemismäele kaugel põhjamaal! Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks!"" Prohvet Hesekiel kirjutab – Hes.28,15.17: "Sa olid laitmatu oma teedel alates su loomispäevast, kuni sinus leiti ülekohut! ... Su ilu tõttu läks su süda ülbeks, oma hiilguse pärast sa kaotasid tarkuse!"
Kuidas taastada kord taevas? Võtta mässajalt elu? Kuidas – võtta? Kas armastuse omaduste seas on võtmine? Aga Jumala "juures ei ole muutust ega varjutuste varju." (Jak.1,17). Sundida mässaja alistuma? Kuidas – sundida? Armastust ei saa käskida ega sundida. Aga mida ikkagi teha? Lutsifer, kellest oli saanud Saatan, oli eksitanud ka inimese, kolmandik ingleid oli tema mõju all. Paljud kahtlesid. Milles? Kas Jumal on ikka armastus? Maa peal võimutses pimedus, Jumalat peeti hirmuvalitsejaks.
Aga armastuse Jumal tegutses plaanipäraselt. Gal.4,4 ütleb: "Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja." Jumal andis Jeesuse, sest armastus ikka annab. Jeesus tuli ilmutama Isa armastust. Tehes armastusetegusid, ütles Ta – Joh.10,30: "Mina ja Isa oleme üks!" Ta tunnistas otse – Joh.8,50: "Mina aga ei otsi oma au: üks on, kes seda otsib ja kohut mõistab!" See üks oma au otsija ja kõigi süüdistaja on Saatan. Jeesusest aga tunnistab apostel Paulus – Flp.2,4-8: "Ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele. Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi Ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja Ta leiti välimuselt inimesena; Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani."
Ta andis iseenese surma nende eest, keda Ta armastas, et need võiksid mõista, milline on Jumal, ning ei keelaks Talle oma siirast vastuarmastust. Armastuses Jumala vastu kahetseb inimene oma patte ning saab need Jumala armust andeks. Veel enam – ta hakkab nüüd käima jumalikus valguses, elades Jumala Sõna järgi. Selliselt saab Jumal puhastada ta "kõigest liha ja vaimu rüvedusest" ning teha täielikuks tema "pühitsus Jumala kartuses" (2.Kor.7,1).
Aga miks pidi Jeesus saama just inimeseks? Miks tuli Ta siia maailma "patuse liha sarnasuses? (Rom.8,3). Et olla meile peale Lunastaja ka veel eeskujuks. Ps.40,8.9 on Temast ennustatud prohvetlikult: "Siis ma ütlesin: vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud! Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja Sinu käsuõpetus on mu sisemuses!" Saatan püüab kõigile sisendada, et Jumal käsk on halb ja seda on võimatu pidada. Jeesus tuli paljastama seda pettust, andes inimesele ka õige elu eeskuju. Jumal on andnud meile armuaja, et me selles elus veenduksime, et Jumala seaduste järgi on võimalik elada, et nende järgi on hea elada – me peame näitama, et me tahame elada nende järgi, igavesti! Sest Jumal ei vii kedagi taeva vägisi – taeva, kus elatakse ainult nende seaduste järgi.
Siinjuures pole ülearune tuletada meelde, mis on tähtsaim, s.o. kõige kaalukam Jumala käsuõpetuses. Jeesus ütles – Mat.23,23: "Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata." Paljud õpivad veel teel taevalinna hingamispäeva pidamist ja teisi sarnaseid tõdesid, kuid õiglust, halastust ja ustavust tuleb meil õppida ja kogeda tingimata juba siin. See puudutab meie iseloomu ja see peab valmima juba siin maa peal. Kuidas selline elu praktikas välja näeb, seda demonstreeris Jeesus.
Ja veel üks armastuse omadus – seega põhjus, miks Jeesus tuli: armastus ihkab osadust, armastus soovib olla koos. Prohvet kuulutab – Mik.7,18: "Kes on Jumal nagu Sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid armastab osadust." Jumal ütles Moosesele – 2.Ms.25,8: "Nad tehku mulle pühamu, siis ma asun elama nende keskele." Ja kui sündis Jeesus, pandi Talle nimeks "Immaanuel, see on meie keeli: Jumal meiega" (Mat.1,23). Jeesus tuli ühendama maad taevaga, maist perekonda taevasega. Johannes hüüab – 1.Joh.3,1: "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi."
Kristuses on Jumala perekond taevas ja maa peal seotud üksmeeles ja armastuses. Ning peagi tuleb Jeesus oma sõpru – vendi ja õdesid – oma isakoju viima. See on ka meie isakodu, sest Jumal on ka meie Isa. Miks Ta tuleb? Ikka selleks, et anda – anda kuningriiki, igavest elu – sest armastus ikka annab!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv