Ma tunnen Teda!
20.07.2013 - (1231)

Paulus kirjutab 2.Tim.1,12: "Sel põhjusel ma ka kannatan seda ega ole mul häbi sellest; sest ma tean, kellesse ma usun, ja olen julge selles, et Ta on vägev säilitama minu kätte ustud vara [otseses tõlkes "minu deposiiti"] tolle päevani." Nüüd on küsimus, kas "minu deposiit" on Kristuse poolt "minu kätte ustud vara" (eestikeelne piiblitõlge) või minu poolt "Kristuse kätte ustud vara"? Ingliskeelsed piiblitõlked eelistavad teist varianti, öeldes: "...ja olen julge selles, et Ta on vägev säilitama TEMA kätte ustud vara tolle päevani."
Paulus kasutab siin algkeeles (kreeka keeles) sõna "paratheke", mis tähendab aaret, varandust või hoiust, mis on antud kellegi kätte, keda sa usaldad täielikult.
Pauluse päevil ei olnud panku, kuhu võis panna oma raha, et see säiliks turvaliselt. Mida tegi siis oma varaga inimene, kes asus pikale teekonnale? Või kui ta oli suremas, kuidas võis ta olla kindel, et ta perekond pärib selle, mis neile õigusega kuulus? Ta andis selle kellegi hoole alla, kellesse ta uskus, keda ta usaldas täielikult, et ta ei lase tema varal kaotsi minna või libiseda võõratesse kätesse.
Ja Paulusele oli selliseks Isikuks Jeesus Kristus. Ta ütleb: "Ma tean, kellesse ma usun [ma tunnen Teda], ja olen julge selles, et Ta on vägev valvama minu deposiiti tolle päevani."
1. MA TUNNEN TEDA!
Paulus ei ütle: "Ma tunnen seda ajaloolist Isikut. Mulle on see nimi meelde jäänud. Mäletan, et ta elas esimesel sajandil ja tegi, nagu väidetakse, imetegusid. Kuid ta lõpetas vaenlaste poolt ristilööduna. Jah, ma olen temast lugenud." Paulus ütleb pigem: "Ma tunnen Teda kui oma Päästjat. Ma tunnen Teda kui oma parimat Sõpra, kes käib mu kõrval ja juhib mind. Ma tunnen Jeesust ja ma tean, et Ta on võimeline säilitama seda, mis ma Tema kätte olen usaldanud."
Ma kujutan ette, et kui Paulus kirjutas need sõnad, mõtles ta oma elule ja talle meenusid kõik need kohutavad asjad, mis ta tegi enne Jeesusega kohtumist – kuidas ta kiusas taga kristlasi kui Jumala kogudust. Siis aga peatas Kristus ta Damaskuse teel ja see muutis ta elu täielikult. Kunagi oli ta vangistanud kristlasi, nüüd oli ta ise kristlasena vangis.
Istudes vangikongis, läksid ta mõtted ka rasketele läbieludele kristlasena – päevadele, mil tal polnud midagi süüa, mil ta kannatas külma, tagakiusamist, peksmist, arreteerimist, valesüüdistusi, mil ta tundis end sõprade poolt hüljatuna. Kuid kõik need raskused näisid tühiseina võrreldes sõprusega Jeesusega. Tasus kannatada Kristuse pärast! "Ma tean, kellesse ma usun! Ma tunnen Teda," kinnitab ta, "ja ma soovin, et ka teie Teda tunneksite!"
Jah, Paulus et kirjuta seda selleks, et lihtsalt öelda lugejaile, et ta tunneb Jeesust; ta soovis öelda, et kõik võivad Teda tunda. Kõik on kutsutud sõprusvahekorda Kristusega. Kõik võivad Teda usaldada. Sa hakkad Teda usaldama, kui õpid Teda tundma!
Nii et, tutvu Temaga, võta Ta vastu oma Päästjaks, tunnistades ja kahetsedes oma pattu ning lastes end ristida Tema nimesse. Ta andestab sulle, kustutab su patud ja annab sulle uue südame ning paneb sinusse elama oma Püha Vaimu. Tema juhtimise all hakkad sa elama Jumala käskude järgi, näidates sellega, et sa armastad Teda, kes on sinu elu Issand, ja soovid elada igavesti Tema riigis.
Üks pastor, kes oli kogudust teeninud 47 aastat, ütles oma viimases jutluses: "Ma tunnen Jeesust. Ma tunnen Teda paremini kui ühtki inimest meie koguduses või kodulinnas!" Milline õnn ja rõõm on tunda Jeesust!
Sina, kes sa tead Jeesusest nii palju, kas sa tunned Teda? Kas sa võid öelda samasuguse veendumusega, nagu seda tegi Paulus: "Ma tunnen Jeesust!"? Ma loodan, nii väga loodan, et sa võid. Ja ma soovin, et mina võin alati öelda veendunult: "Ma tunnen Jeesust!"
2. MA TEAN, ET TA SUUDAB.
Paulus kirjutas: "Ma tean, kellesse ma usun [ma tunnen Teda], ja olen julge selles, et TA ON VÄGEV." Teisisõnu: ma olen kindel, et Ta suudab. Küsimuse all on Jeesuse vägevus, suutlikkus, võimekus. Ja Paulus ütleb: "Ma tean, et Ta on võimeline."
Need on nii julgustavad sõnad. "Kristus on võimeline!" Mõelge Kristuse vägevusele ja kõigile asjadele, mida Ta suudab teha Kõikväelise Jumalana! Ta on võimeline looma. Joh.1,3 on öeldud: "Kõik on tekkinud [tehtud, saanud alguse] Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud." Jumal valmistas Kristuse läbi meie planeedi, meie galaktika, kogu meie universumi. Heb.11,3 ütleb: "Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse." Jumal lõi ja vormis mateeria. Inimesed on ehitanud suuri linnu, kuid me oleme vorminud kõik olemasolevast mateeriast. Jumal aga lõi mateeria. Ta on selleks võimeline. Ta suudab teha imelisi asju.
Ta lõi elu sellele planeedile ja Ta valmistas inimese oma näo järgi. Seda imet uuritakse tänapäevani ja pisut on, mida me sellest oleme hakanud mõistma. Kuid see pole kaugeltki mitte Tema vägevuse tipp. Veelgi suurem ime on see, et Ta on võimeline meid lunastama ja uueks looma. Saatan juhtis Jumala loodud inimesed eksiteele, mässama Jumala vastu, pattu, lahutades selliselt inimesed Jumalast. Kuid Jumal leidis tee, kuidas inimesed päästa, saates Jeesuse kandma karistust meie eest ja näitama meile õige elu eeskuju. Nii on Jeesus võimeline päästma meid pattudest ja tooma tagasi Jumala juurde. Heb.7,25 kirjutab Paulus: "Sellepärast võib Ta ka täielikult päästa need, kes tulevad Tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest." See on parim sõnum, mida me võime kuulutada: Jeesus on võimeline päästma!
Jeesus suudab ka meid aidata, trööstida ja lohutada ning inspireerida. Ühe koguduse teadetetahvlil oli nurk, mille pealkirjaks oli: "Jeesus suudab." Sinna alla kirjutati eestpalvesoovid ja teated mõne koguduseliikme haigestumisest või muust probleemist, mille pärast palvetada. Jeesus suudab aidata!
Esimese sajandi maailm imestas kristlaste suhtumise üle surmasse. Nad ei suutnud mõista, kuidas võisid kristlased rõõmustada, kui mõni nende hulgast suri. Kuid meil on võimalus rõõmustada, sest Jeesus võitis patu ja surma.
Ühel tollest ajast jutustaval pildil on maalitud kristlased keset Rooma Colosseumi ehk Amfiteatrit. Nende taga on näljased lõvid, kes on valmis neid neelama. Tribüünid on täis inimesi, kes põlgusest ja vihast kristlaste vastu õhutavad lõvisid neid ründama. Kuid kristlaste näost kiirgab rahu ja lootust ning isegi rõõmu, sest nad teavad, et Jeesus suudab päästa. Kui Ta ei päästa neid ajalikust surmast, siis kindlasti päästab Ta nad teisest surmast ja kingib oma armuannina igavese elu!
Jeesus suudab teha kõik, mida Ta tahab teha. Aga oma ülempreesterlikus palves Ta väljendas oma tahte – Joh.17,24: "Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad oleksid minu juures, keda Sa mulle oled andnud; et nad näeksid minu auhiilgust, mille Sa mulle oled andnud; sest Sa oled mind armastanud enne maailma rajamist." Kui julgustav on teada, et Jeesus, keda me usume ja armastame ja teenime, suudab kõik!
3. TA SUUDAB SÄILITADA TEMA KÄTTE USALDATUD VARA.
Paulus tunnistas: "Ma tean, kellesse ma usun, ja olen julge selles, et Ta on vägev SÄILITAMA TEMA KÄTTE USTUD VARA" ehk "minu deposiiti." Mida oli Paulus Jeesuse kätte usaldanud? Ilmselt oli ta usaldanud Tema kätte oma elu. Ta oli pühendanud Talle täielikult oma ihu, hinge ja vaimu. Piibel õpetab, et me oleme Jumala silmis väga väärtuslikud – väärtuslikumad kui hõbe ja kuld või mis iganes. Ja Paulus soovis, et see kallis aare ei läheks Jumalale kaduma. Sellepärast usaldas Ta end Kristuse kätte, kes suudab teda hoida hingevaenlase eest ja säilitada igaviku jaoks.
Paulus usaldas Jeesuse kätte ka oma teod ja tegude aruande. Mal.3,16 on kirjutatud: "Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja Tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad Tema nime!" Taevases mälestusraamatus on kirjas kõik head ja ilusad teod, mis me oleme teinud jumalakartuses ja armastuses Jumala ja ligimese vastu – kui me oleme olnud kellelegi halastaja samaarlane, kui me oleme jootnud kedagi tassitäie külma veega, või söötnud näljast või riietanud alastiolijat või toonud kellegi Kristuse juurde. On hea, kui oleme usaldanud selle aruande Jeesuse kätte, sest Tema mitte ainult suudab seda säilitada, vaid teha ka täiuslikuks iga meie puuduliku teo.
Taevas on raamatud, mis sisaldavad meie tegude aruandeid ja mis avatakse Jumala kohtus (Tan.7,10; Ilm.20,12). On hea, kui need on Jeesuse käes ja Tema need avab. Sest ainult Tema võib kosta meie eest, kuis neis raamatutes on midagi, mis kõneleb meie vastu. Ainult Tema võib öelda: "Mina surin tema eest, olgu talle andestatud; ma tahan, et Ta oleks minuga igavikus, sest ta armastas ja usaldas mind!"
Paulus usaldas Jeesuse kätte ka oma tuleviku, teades, et vaid Jeesuses on see kindlustatud. Keegi on öelnud: "Ma ei tea, mida toob homne päev, aga ma tunnen Teda, kelle käes on homne päev ja Tema kätte usaldan ma oma tuleviku!"
Kelle kätte usaldame meie oma elu, oma teod ja tegude aruande ning oma tuleviku? On ainult üks, keda me saame siin täielikult usaldada: see on meie Looja ja Lunastaja Jeesus Kristus. Vaid Tema suudab säilitada Tema kätte usaldatud vara.
4. TA SUUDAB SÄILITADA SEDA SELLE PÄEVANI.
Paulus ütleb: "Ma tunnen Teda, kellesse ma usun, ja tean, et Ta suudab säilitada Tema kätte usaldatud vara TOLLE PÄEVANI." Ilmselt osutab Paulus sellele päevale, mil kõik inimesed seisavad "Kristuse kohtujärje ees, et igaühele tasutaks vastavalt sellele, mis ta ihus olles tegi, olgu see hea või kuri!" (2.Kor.5,10). Päevale, millest Jeesus ise rääkis Mat.25,31-33: "Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid Temaga, siis Ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse Tema ette kõik rahvad, ja Ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja Ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele."
Vasakul käel olijaile on see kohutav päev, sest nad kuulevad Jeesuse suust sõnu: "Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!" (Mat.25,41). Nad ei õppinud Jeesust tundma; nad ei usaldanud Teda; nad ei hoolinud Temast ja seepärast ei hoolinud nad ka oma ligimestest. Ja nüüd lõikavad nad oma tegude vilja.
Neile aga, keda Jeesus asetab oma paremale käele, on see rõõmupäev. Nad võtsid Ta oma Õnnistegijaks; nad õppisid Teda tundma ja kõik tema kätte usaldama, teades, et Ta suudab neid päästa ja hoida ning viia sihile. Nad polnud patuta, kuid nad panid kogu oma lootuse Jeesusele, uskudes Pauluse sõnu Rom.8,1: "Nii ei ole siis nüüd mingisugust hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses."
Kui meiegi oleme sel päeval nende hulgas Jumala paremal käel, siis kuuleme armsaid sõnu: "Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!" (Mat.25,34). Milline rõõm! See päev on saabunud, mil kõik kurbus ja valu ja mure jääb igavesti seljataha! Vaid Jeesus võib kanda meid selle päevani!
Sellepärast jäägu täna meie südamesse põlema küsimus: "Kas ma tunnen Kristust?" Kui ma tunnen Teda, siis ma usaldan Teda, sest ma tean, et Ta suudab viia lõpule selle hea töö, mis Ta minus on alustanud, "Kristuse Jeesuse päevani" (Flp.1,6). Sest Ta elab aina selleks, et kosta minu eest (Heb.7,25). Kui ma aga Teda veel ei tunne, mis väljendub selles, et ma Teda veel päriselt kõiges ei usalda, siis ei peaks ma viivitama Tema tundmaõppimisega, sest elu on üürike ja armuaeg kaob kiiresti käest ning "see päev" – päev, mil meil tuleb seista Jumala ees – läheneb. Aitaks Jumal meil kõigil olla selleks valmis!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv