Rõõmu lätted
20.09.2008 - (1545)

Jes.12,3: "Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist!"
Neh.8,10: "Rõõm Jehoovast on teile kindlaks linnaks!"
Joh.15,11: "Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täielikuks."
Flp.4,4: "Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!"
Rõõm on hea. Rõõm õlitab elu masinavärki, see määrib maailma telgi. Rõõm on arstim haavatud hingele, see kuivatab pisarad. Rõõm on naerev armastus. Rõõm on nakkav. Kõik tahavad olla rõõmsad. Ja rõõmusõnum on, et kõigile on antud võimalus olla rõõmus, hoolimata eluraskustest.
Võtame näiteks apostel Pauluse. Tal on palju öelda rõõmu kohta, hoolimata tõsiasjast, et ta kannatas väga palju oma usu pärast. Tema kiri filiplastele lausa voolab üle rõõmust. Peatükk peatüki järel on täis asju, mis rõõmustasid ta hinge – asju, millest mõni ei oskaks üldse rõõmu tunda.
Näiteks esimese peatüki salmides 12-18 ta kirjutab: "Aga ma tahan teada anda teile, vennad, et see, mis minuga on juhtunud, on andnud evangeeliumile veel rohkem hoogu, nõnda et kogu kohtukojas ja kõigile muile on saanud avalikuks, et ma olen ahelais Kristuse pärast ja et suurem osa vendi mu ahelate tõttu on saanud vahvaks Issandas ja palju rohkem julgevad kartmatult rääkida Jumala sõna. Mõned küll kuulutavad Kristust kadeduse ja riiu pärast, kuid mõned ka hea meelega. Teised kuulutavad armastusest, teades, et ma viibin siin evangeeliumi kaitsmiseks, teised aga kuulutavad Kristust kiusu pärast, mitte puhtast meelest; nad ju mõtlevad suurendada minu vangipõlve viletsust. Aga mis sellest? Kui aga Kristust kuulutatakse igal kombel, olgu silmakirjaks, olgu tõemeelega, ja sellest ma rõõmutsen ja tahan ka edaspidi rõõmutseda."
Mees on süütult vangis ja leiab põhjust rõõmustamiseks! Ta rõõmustab, et evangeeliumi ikkagi kuulutatakse, kuigi mõnede motiivid seda tehes pole õiged. Kui palju oleks põhjust kaevata ja kritiseerida, kuid Paulus ei tee seda. Selle asemel ta hoopis leiab põhjust rõõmustamiseks!
Teise peatüki salmides 17-18 ta kirjutab: "Ja kuigi minu veri peaks kahjana valatama teie usu ohvri ja jumalateenistuse üle, siiski ma rõõmutsen ja olen rõõmus ühes teie kõikidega. Sellesama pärast olge ka teie rõõmsad ja rõõmutsege ühes minuga."
Mees näeb ette võimalikku hukkamist, kuid ütleb, et tunneb rõõmu, kui teiste usk seeläbi kasvab ja soovib, et ka teised rõõmustaksid ühes temaga!
Neljanda peatüki esimeses salmis teatab ta, et üheks tema rõõmu allikaks on Filipi usklikud. Kui ta neile mõtleb, soojeneb ta süda. Kui ta neile kirjutab, elustub ta vaim. Kas ka meile valmistab selliselt rõõmu mõtlemine kaaskristlastele? On ju tore, et nad on olemas. On ju rõõm, et me võime käia koos ja olla kristlikus osaduses! "Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!" kutsub Paulus meid üles sama kirja neljanda peatüki neljandas salmis.
Mida kujutab endast kristlik rõõm? See ei ole sama mis lõbu. Lõbu taga ajajad ei leia rõõmu – vähemalt mitte kestvat rõõmu. Rõõm on midagi palju sügavamat, mis jääb ka siis, kui lõbu on ammu kadunud, "kui pole üldse enam lõbus," nagu öeldakse.
Rõõm ei ole võime alati naljatada või olla seltskonna lõbustaja. Naer on tervisele kasulik, selles pole kahtlust, kuid sellest ei piisa elu kriisiolukordades.
Rõõm ei ole ka sama mis muretus. Mõni arvab, et kui ta saab puhkusele, kaovad mured ja koos sellega saabub rõõm. Vahel võib see nii ka olla, kuid igal juhul on selline rõõm ajutine – nagu puhkuski. Rõõm ei ole põgenemine argipäevast. Kristlast võib saata tõeline rõõm igal ajal, igal pool, igasuguses olukorras. Nii oli Paulusega. Nii oli Jeesusega. Nii võib olla ka meiega.
Rõõm ei ole ka sama mis õnn. Õnn saabub teatud juhtumiste peale. Nagu öeldakse: mul oli õnne. Rõõmu aga sünnitavad armastavad suhted. Õnnetu on inimene, kes rajab oma rõõmu talle kasulikule olukorrale. Olukorrad muutuvad. Elusündmused on nagu merelained. Need tulevad ja lähevad, olenevalt tuule suunast ja tugevusest. Täna oled sa laine harjal, homme võid olla sügavas orus.
Kui me küsiksime psühholoogi käest, mida kujutab endast rõõm, siis ta vastaks umbes nii: "Rõõm on meeleseisund, mis koosneb neljast komponendist. Esimene koostisosa on teadmine, et sind armastatakse. Teiseks koostisosaks on võime olla rahul oma olukorraga elus. Kolmas koostisosa on tunnetus, et sul on midagi väärtuslikku, näiteks abikaasa, lapsed, sõber, hobi, karjäär. Ja neljandaks koostisosaks on teadmine, et sa teed või annad midagi väärtuslikku. Andmine on eriti suur rõõmu allikas. Enda andmine teistele on eriti rahuldustpakkuv. Emad teavad seda. Nad annavad end lõputult, et teha oma lapsi õnnelikuks. See teeb ka neid endid õnnelikuks. Rõõm on nagu moos – kui sa püüad seda laiali määrida, määrib see sind ennast ära!
Kui me vaatleme seda neljast komponendist koosnevat rõõmuvalemit läbi kristlase silmade, siis näeme, kui täielikult see täitub vahekorras Jeesusega. Kas on usklikku, kes ei tea, et teda armastatakse – lausa tingimusteta!? Gal.2,20 on kirjutatud, et "ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese andnud minu eest." See on suurim armastus, sest, nagu ütleb Joh.15:13, "suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!" Jumala armastus on juhtinud Teda võtma meid vastu oma perekonda, kui me oleme Tema armastusele ja kutsele vastanud.
Ja siis tuleb rahulolu oma olukorraga elus. Seda suudab kristlane kõige paremini, sest ta teab, mida teised inimesed ei tea – et tema Taevane Isa juhib tema olukordi. Rom.8,28 on kirjutatud: "Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb — neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud." Kuidas saab mitte olla rahul, kui sa tead, et Jumala juhtimisel tuleb kõik heaks! See aitab olla rahul iga olukorraga! Paulus ütleb ülalpool mainitud kirjas filiplastele – Flp.4,11: "Ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on." Vaat, mis lubas tal olla rõõmus igas olukorras!
Pastor külastas misjonipõldu. Jumalateenistusele tulid pidalitõbised ehk leeprahaiged. Nad palusid, et lauldaks üht kindlat laulu. See ei olnud: "Ma pean rääkima Jeesusele kõigist oma hädadest." Ei, see oli: "Ma lähen lauldes oma eluteed, sest Jeesus on võtnud minult koorma!"
Meie psühholoog ütleb veel, et rõõm tuleb teadmisest, et sul on midagi väärtuslikku. Tuleme jälle täna palju tsiteeritud Pauluse poolt filiplastele adresseeritud kirja juurde. Flp.3,8 ta kirjutab: "Jah tõesti, mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu, kelle pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust." Paulusel oli Keegi, keda oli väärt omada, kes valmistas talle sellist rõõmu, et asjad, mis ta Tema omamiseks kaotas, tundusid pühkmeina.
Kui noormees käib neiuga, mida ta soovib? Ta soovib temaga armastusvahekorda. Just seda silmas pidades teeb ta talle abieluettepaneku. Ta on leidnud midagi väärtuslikku, mille omamine valmistab talle rõõmu. Ta ei taha kallimat hetkekski kaotada.
"Jeesus mul on," laulab usklik rõõmsalt. "Ma olen leidnud kalli pärli." Oh, jaa, koos Jeesusega on kristlasel palju muudki, mis on omamist väärt. Näiteks kristlastest tõelised sõbrad ja usk ning lootus.
Neljandaks ja viimaseks asjaks, mis on vajalik meie rõõmuks – psühholoogi järgi – on millegi väärtusliku endast andmine. Mis on see, mis me Jumala lastena omame, mis väärib äraandmist, õigemini jagamist – jagamist nii, et see meil endil ei vähene, vaid pigem suureneb? Mis see on? Kas see pole mitte meie usk ja lootus ja armastus? Millist rõõmu valmistab kõige selle jagamine! See on tegelikult rõõmu jagamine. Ja vanasõnagi ütleb, et jagatud rõõm on kahekordne rõõm.
On aegu, mil me võime ja saame jagada muudki, kuid ärme unusta jagamast oma kõige kallimat – usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse. See valmistab kõige ehtsamat rõõmu.
Need on siis neli rõõmu lätet: (1) teadmine, et sind armastatakse; (2) võime olla rahul oma olukorraga elus; (3) tunnetus, et sul on midagi väärtuslikku; (4) teadmine, et sa teed või annad midagi väärtuslikku. Mõelgem neile asjadele ja olgem rõõmsad!
Ja nagu me alustasime mõnede rõõmusalmidega Piiblist, nii lõpetagem ka nendega, sest neid on palju.
Ps.37,4: "Olgu sul rõõm Jehoovast; siis Ta annab sinule, mida su süda kutsub!"
Joh.16,24: "Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, siis te saate, et teie rõõm võiks olla täielik."
Jes.35,10: "Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!"
1.Joh.1,4: "Seda me kirjutame teile, et meie rõõm oleks täielik."
Seda ma olen rääkinud teile, et teie rõõm oleks täielik!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv