Jõulude kolm märksõna
20.12.2014 - (1219)

Aastas on mitmeid olulisi pühi, kuid jõulud näivad liigutavat inimesi kõige enam. Me räägime koguni jõuluajast – advendiajast, mis kestab päris mitu nädalat, terve jõulukuu! Mis teeb selle aja nii eriliseks? Maailmal on sellele küsimusele palju vastuseid: jõulupuu, küünalde valgus, jõuluvana, kingitused, perekondlikud kokkusaamised. Kristlased teavad, KES teeb selle aja nii eriliseks. See on Jeesus. Tema sünd siia maailma, mida jõulude ajal tähistatakse, tõi inimkonnale uue lootuse.
Jõuluaega võiks iseloomustada paljude märksõnadega, nagu kodu, kuusepuu, küünlavalgus, kingitused, rahvast tulvil kirikud, piduroad, lumi. Kuid täna tahaksin ma peatuda kolme erilise märksõna juures, mis on seotud Jeesuse sünnilooga.
1. PUHTUS.
Esimene neist on puhtus. Kuulake hoolega, mida Matteus kirjutab – Mat.1,18-25: "Aga Jeesuse Kristuse sündimine oli nõnda: kui Ta ema Maarja oli kihlatud Joosepiga, siis ta leiti enne nende kokkusaamist käima peal olevat Pühast Vaimust. Aga et tema mees Joosep oli õiglane ega tahtnud teda saata häbisse, siis ta võttis nõuks salaja tema hüljata. Ent kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale Poja ja sa pead Temale nimeks panema Jeesus, sest Tema päästab oma rahva nende pattudest!" Aga see kõik on sündinud, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: "Ennäe, neitsi saab käima peale ning toob Poja ilmale, ja Temale peab pandama nimeks Immaanuel", see on meie keeli: Jumal meiega. Kui Joosep unest ärkas, siis ta tegi nõnda, kuidas Issanda ingel teda oli käskinud ning võttis oma naise enese juurde ega puutunud temasse, enne kui ta oli ilmale toonud Poja. Ja ta pani Temale nimeks Jeesus."
Pange tähele Joosepit. Teda kutsutakse "õiglaseks" – inimeseks, kes on õiges vahekorras Jumala ja inimestega. Ta teeb õigust, räägib õigust, on aus. Ta on eeskujuks kõigile meestele. Kõik peaksid olema tema sarnased õiglased.
Kuid võrrelgem teda tänapäeva kuulsustega – filmitähtede, rokkstaaride või poliitikutega. Nad on kõike seda, mida Joosep ei ole; ja Joosep on kõike seda, mida nemad ei ole! Nad näivad olevat valmis tegema kõik – ükskõik mida –, et vaid saada seda, mida tahavad! Tänapäeva maailm õpetab, et kui me tahame nautida elu, peaksime olema nende, mitte Joosepi moodi. Kuid kristlikud jõulud tulevad sõnumiga, et tõeline mees on puhas ja õiglane nagu Joosep!
Joosep ja Maarja olid armunud paar. Loomulikult unistasid nad õnnelikust abielust, kuid seni, kuni nad olid vaid kihlatud, hoidsid nad korralike, puhaste, vooruslike inimestena sobivat distantsi. Siis aga ühel päeval kuulis Joosep, et Maarja on lapseootel. See oli talle väga valus hoop, sest ta teadis, et Maarja ei kanna tema last. Nii suutis ta teha ainsa loogilise järelduse, et Maarja oli reetnud ta armastuse, loobunud oma puhtusest ja andnud end teisele mehele.
Sellises olukorras teevad mehed raevuhoos mida iganes, kuid mitte Joosep. Ärge unustage, ta oli "õiglane" mees. Ja tema arvates ei olnud õiglane oma kahtlustest maailmale pasundada ja saata sellega oma kihlatu häbisse. Ma rõhutan KAHTLUSTEST, sest tõde ta ju ei teadnud! Ja nii oli ta vait kui sukk ja plaanitses Maarja salaja hüljata. Noil päevil oli kihlus nii tõsine asi, et seda sai vaid ametlikult katkestada, nagu abielu, ja Joosep otsustas selle lahutuse korraldada privaatselt, nii vaiksel kui võimalik, et säästa Maarjat.
Tema targu tegutsemine osutus ainuõigeks, sest peagi ilmus talle ingel, kes teatas, et Maarja ei ole talle truudust murdnud. Kui Joosep sai teada, et tema kallima üsas kasvav laps on Pühast Vaimust, tegi ta nii, nagu ingel käskis, ja võttis Maarja enda juurde omale naiseks ning hoolitses tema eest.
Kuidas suutis Joosep uskuda, et Maarja oli lapseootel PÜHAST VAIMUST? Sest Jumala ingel ütles seda, tuletades meelde Vana Testamendi prohveti Jesaja (Jes.7,14) ennustust: "Ennäe, neitsi saab käima peale ning toob Poja ilmale!" Ja mitte tavalise poja, vaid tõotatud Lapse – Immaanueli, "see on meie keeli: Jumal meiega." "Ta toob ilmale Poja," ütles ingel, "ja sa pead Temale nimeks panema Jeesus, sest Tema päästab oma rahva nende pattudest!"
Kuulnud seda imelist sõnumit, tegi Joosep "nõnda, kuidas Issanda ingel teda oli käskinud ning võttis oma naise enese juurde ega puutunud temasse, enne kui ta oli ilmale toonud Poja. Ja ta pani Temale nimeks Jeesus." Kõik see kõneleb äärmisest puhtusest – nii puhastest mõtetest kui puhastest tegudest.
Samamoodi pakatab puhtusest Maarja elu- ja teguviis. Teismelise tütarlapsena varitsesid teda igasugused kiusatused. Ent kui ingel tuli ja teatas, et ta sünnitab Poja (Luk.1,31), küsis ta lapselikus süütuses: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?" (Luk.1,34), s.t. olen neitsi – puhas ja vooruslik, nagu üks tütarlaps peaks olema.
Ma ei tea, kas tänapäeva "staaride" hulgas leidub enam kedagi neitsi Maarjale sarnast või kedagi Joosepi taolist? Joosep ja Maarja säravad kui hiilgavad tähed, kutsudes kõiki inimesi üles puhtusele. Vähemalt jõuluajal pannakse neid tähele: Kas ka neilt midagi õpitakse, see on ise küsimus.
Aga ma arvan, et kusagil meie sisemuses pesitseb ikkagi see soov olla puhas. Jumal on loonud meid olema puhtad ja pühad. Jumala vaenlane on meile valetanud, öeldes, et üleannetus on vahva. Ühes tänapäeva laulus on sõnad (eesti keelde tõlgituna): "Kas võiks keegi anda mulle nõu, kuidas olla kõlvatu ja siiski meeldiv?" Vooruslik ja hea olemist nähakse kuidagi igava ja ebahuvitavana. Palju põnevam on olla ulakas, üleannetu ja isegi siivutu. Eesti televisioonis jookseb tihti reklaam: "Mulle meeldib ... – ta on nii seksikas, kui ta pahasti ütleb!" Puhtus ja vooruslikkus paistavad vaid segavat üht korralikku, mõnusat ajaveetmist! Öeldakse, et keelatud vili (Jumala poolt keelatud) on alati magus ja rumal on, kes sellest ära ütleb.
Jõululugu aga tuletab meile meelde, et tõeline õnn saabub puhtuses. Jumal armastab puhtust ja hindab oma lastes puhtust väga! Ka Paulus kirjutab, "et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas" (Flp.2,15). Olgu ka jõulutäht meile üleskutseks olla puhas ja laitmatu! Ja Jeesus on teinud selle võimalikuks, sest "Tema päästab oma rahva nende pattudest!"
2. RÕÕM.
Teine sõna, mis iseloomustab hästi Jeesuse sünnilugu, on rõõm. Kui Maarja kuulis, et ta sünnitab Poja, küsis ta ärevalt: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?" (Luk.1,34). Talle vastas ingel: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks. Ja vaata, su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda öeldi olevat sigimatu, sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!" (Luk.1,35-37).
Sõnumi edasi andnud, ingel lahkus. Maarja jäi üksi oma saladusega. Ühest küljest oli ta rõõmus, sest iga Iisraeli naise palavaimaks sooviks oli saada tõotatud Messia emaks. Kuid teisest küljest – kes teda usub? Joosep? Vanemad? Külarahvas? Mida ta peaks tegema? Kuhu minema? Ingel mainis, et tema sugulane Eliisabet on kuidagi sellega seotud, oodates samuti last. "Ma lähen sinna," mõtles ta ja asus teele. Teel mõtles ta alalõpmata ingli sõnumile, lapsele enda sees, kuid tema rõõmu varjutas väike hirm: Kuidas Eliisabet ta sõnumi vastu võtab? Kas ta usub?
Astunud Eliisabeti kotta, tervitas ta teda kombekohaselt. Kuid enne veel, kui ta jõudis talle oma saladust avaldada, oli see Eliisabetil juba teada! Luk.1,41-45 teatab: "Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps hüppas tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega ning ütles: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu sugu! Kust see tuleb, et minu Issanda ema on tulnud minu juurde? Sest vaata, kui su teretuse hääl kostis mu kõrvu, siis hüppas lapsuke suurest rõõmust mu ihus! Ja õnnis see, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand temale on öelnud!"
Milline kinnitus ingli teadaandele! Jumal ise rajab teed oma Poja sünnile! Milline rõõm! Ning Maarja puhkeb kõnelema: "Mu hing ülistab väga Issandat ja mu vaim rõõmutseb Jumalas, minu Õnnistegijas..." (Luk.1,46.47). Ma kujutan ette, kuidas Maarja noore naisena hüppas rõõmust! Meile sünnib Päästja ja mina olen Tema ema!
Vahetult enne seda, kui avaneb Uus Testament oma sõnumiga Jeesuse sünnist, joonistab prohvet Malakia oma viimases peatükis huvitava pildi rõõmust, mille toob pääste Jeesuses Kristuses. Mal.3,20 on kirjutatud: "Aga teile, kes te mu nime kardate, tõuseb õiguse päike ja paranemine tema tiibade all! Te lähete siis välja ja lööte kepsu nagu nuumvasikad!"
Paljud meist teavad, mida see tähendab. Vasikad sünnivad enamjaolt talvel ja seepärast hoitakse neid esimestel elukuudel kinni soojas laudas ja "nuumatakse" seal. Kui nad siis lõpuks kevadel laudast välja pääsevad, on nende rõõm piiritu. Kuidas nad küll kargavad ja kepsutavad!
Nii oli suur ka Maarja rõõm ning kui inglid kuulutasid karjastele "suurt rõõmu" (Luk.2,10), rõõmustasid ka nemad – ja paljud teised, kes ootasid Päästja tulekut. Meiegi tunneme Jeesuse sünnist suurt rõõmu ja kuulutame seda kõigile!
3. SOOJUS.
Kolmas sõna, millega täna kirjeldame Jeesuse sünnilugu, on soojus. Ei, ma ei räägi stiilis: "Oli soe lõunamaine öö..." Karjastel oli öösel väljas tõenäoliselt külm ja võimalik, et nad tegid sellepärast üles lõkkegi. Ja see kujutab hästi seda kõledat, külma maailma. Petlemma laudas aga oli kindlasti soe, sest seal lamas sõimes Õiguse Päike, kes tõi siia maailma Jumala armastuse soojuse. Sinna olid teretulnud karjased, sinna võisid tulla rikkad ja vaesed, õnnelikud ja õnnetud. Kõik vajavad seda soojust.
Kord kirjutas üks mees ajalehes, kui kõle, külm ja tühi on temale jõuluaeg. Ta lapsed olid suureks kasvanud ja läinud oma teed ning ta abielu oli lahutatud; ta oli ihuüksi. Nii tegi ta järelduse, et jõulud on vaid inimestele, kel on täiuslikud perekonnad – kus elavad koos isa, ema ja lapsed – ning kus on alati rohkesti armastust. Jõulud on helged, kui lapsed on väikesed ja naudivad kinkide avamist. Üksikute inimeste jaoks ei paku jõulud enam midagi.
Kui vaid keegi oleks saanud talle öelda: See pole tõsi! Sul ei pea jõuluaja nautimiseks olema täiuslik perekond! Täiuslik perekond võib teinekord ähmastada või täielikult varjata jõulude tõelise mõtte: Jumal on tulnud sulle appi, tooma sulle päästet, soojust ja valgust! Jeesus tuli just sellepärast, et me oleme saanud haiget! Jeesus tuli, sest armastust oli nii vähe. Jeesus tuli, sest südamesoojust nappis. Seepärast peaks jõulusõnum soojendama kõige enam just üksikute, kurbade, nõrkade, masendunute südant. Jeesus ütles: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!" (Mat.11,28).
Kui jõulud tähendaksid vaid ehitud jõulupuud, jõulukaarte, jõulukinke, küünlaid, jõulurooge ja oma pere liikmeid ning sealt puuduks Jeesus oma valguse ja soojusega, siis jääksid need lõppkokkuvõttes ikkagi kõledaks ja külmaks. Jumala armastus on see, mille nägemine teeb südame soojaks. Ja eriti südantsoojendav tõde on see, et me võime lasta Jeesuse oma südamesse igal ajal, mitte ainult jõuluajal. Ja me võime lasta Tal jääda oma südamesse elama. Just seda kutsun ma teid kõiki üles tegema!
Sõnum Kristuse sündimisest räägib paljust. Täna rääkisime puhtusest, rõõmust ja soojusest. Kui Jeesus sünnib meie südames, toob Ta endaga kaasa kõik selle – ja palju enamgi!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv