Kuidas kustutada hingejanu?
21.03.2009 - (1573)

Joh.4,1-26: "Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus rohkem jüngreid tegevat ja ristivat kui Johannes — ehk küll Jeesus ise ei ristinud, vaid Tema jüngrid — siis Ta lahkus Judeast ja läks Galileasse. Aga Tal tuli Samaariast läbi minna.
Siis Ta tuli Samaaria linna, mida hüütakse Sühhariks, põllu lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile. Seal oli Jaakobi allikas. Väsinuna teekäimisest istus siis Jeesus maha allika äärde. Oli arvata kuues tund.
Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: "Anna mulle juua!" Ent Tema jüngrid olid läinud linna toidust ostma.
Siis ütleb Samaaria naine Temale: "Kuidas Sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?" Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega.
Jeesus vastas ning ütles talle: "Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sinule ütleb: anna mulle juua! siis sa paluksid Teda ja Ta annaks sinule elavat vett!"
Naine ütleb Temale: "Isand, Sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav; kust Sa siis saad selle elava vee? Kas Sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja jõi sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?"
Jeesus vastas ning ütles temale: "Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle; aga kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!"
Naine ütleb Temale: "Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks ega oleks mul vaja siia tulla vett ammutama!"
Jeesus ütleb talle: "Mine kutsu oma mees ja tule siia!"
Naine vastas ning ütles: "Minul ei ole meest!"
Jeesus ütleb temale: "Sina ütled õigesti: mul ei ole meest! sest viis meest on sul olnud ja kes sul nüüd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled õigesti öelnud."
Naine ütleb Temale: "Isand, ma näen, et Sa oled prohvet! Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemmas olevat paik, kus tuleb kummardada!"
Jeesus ütleb talle: "Naine, usu mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea; meie kummardame, mida me teame, sest õndsus tuleb juutidelt. Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões Teda kummardama!"
Naine ütles Temale: "Ma tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks; kui see tuleb, siis Ta kuulutab meile kõik!"
Jeesus ütleb talle: "Mina, kes sinuga räägin, olen see!""
Inimesed tunnevad kahesugust janu – füüsilist janu ja vaimset ehk vaimulikku ehk hingejanu. Mõlemad on reaalsed; mõlemad vajavad rahuldamist. Mat.5,6 ütleb Jeesus: "Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse."
Inimesed teavad, kuidas rahuldada füüsilist janu. Nad kaevavad kaevusid, et ammutada neist vett. Sellele viitas ka Samaaria naine sissejuhatuseks loetud kirjakohas – Joh.4,12: "Kas Sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja jõi sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?"
Tänapäeval ka puuritakse kaevusid ja sageli on need puurkaevud väga sügavad, kuid sealt saadav vesi on ka väga hea. Mõnes kohas, eriti mägedes voolab või lausa purskab allikavesi, hea joogivesi ise maast või kaljust välja ja inimestel jääb vaid see koju viia ning juua terviseks.
Kuid hingejanu kustutamisega ei ole lood nii lihtsad. Paljud ei tunne või ei tunnistagi seda janu enda sees. Nad tunnevad teatud tühjust, kuid ei tea, millest see tuleb. Nad ei tea, et see on janu Jumala järele, mida saab rahuldada loomulikult ainult elav Jumal. Nad on nagu neli meest, kes elasid üle laevahuku Amasoonase jõe suudmes. Tohutus janus püüdsid nad kinni püüda igat vihmatilka, mis nende tillukesse päästepaati langes, mõistmata, et nad ujusid mägedest voolavas värskes magedas vees! Ja kosutava joogivee saamiseks oleks piisanud vaid käe väljasirutamisest ja üle paadiserva vee ammutamisest.
Inimesed püüavad rahuldada oma hingejanu igasugusel viisil. Samaaria naine ei erine palju tänapäeva inimestest. Ka tema hinge vaevas janu. Ta püüdis seda kustutada aktiivse seltsieluga. Selle käigus oli ta vahetanud korduvalt elukaaslast ning sattunud sellega halba kuulsusesse. Ta püüdis rahuldada oma hingejanu religiooniga. Nüüd me ütleme, et ta tabas märki. Oh, ei! Ükski religioon ei rahulda inimese hingejanu! Ei lood kuulsatest esiisadest ja prohvetite tegudest. Ei püha mäe külastamine ega tõotatud Messia ootamine. Ei ükski õpetus, ükskõik kui eetiline see ka on. Hingejanu rahuldab vaid elava Jumala kui Sõbra omamine südames!
Samaaria naine püüdis rahustada end oma saatusega leppimisega. Ta püüdis unustada hingejanu, sukeldudes igapäevaste toimetuste rutiini. Ta väljus oma kodust keskpäeval, millal teised päeva palavuse tõttu väljas ei käinud, ning püüdis võimalikult märkamatuks jäädes rahuldada oma füüsilisi vajadusi.
Inimesed tänapäeval on nagu see Samaaria naine. Nad lähevad läbi elu, püüdes kuidagi rahustada oma janunevat hinge. Nad keskenduvad hariduse saamisele, sukelduvad töösse, vahetavad elukaaslasi, otsides seda "õiget". Nad koguvad varandust, püüavad leida rahuldust alkoholist ja narkootikumidest, abieluvälistest suhetest jne. Inimene ei mõista, et püüdmine rahuldada selliselt oma hingejanu võib ta tappa!
Kas te teate, kuidas eskimo tapab hundi? Ta võtab terava noa ja kastab selle tera värskesse looma verre ning laseb selle ära külmuda. Seejärel kastab ta selle uuesti verre ja laseb jälle ära külmuda. Selliselt lisab ta ühe verekihi teise peale, kuni nuga katab paks külmunud vere kiht. Siis torkab ta noa maa sisse, tera ülespoole, ja fikseerib selle kindlalt selles asendis.
Hundil on väga hea haistmine ja ta tunneb vere lõhna juba kilomeetrite kauguselt. Ta tuleb sööda juurde ja hakkab seda lakkuma. Süües kasvab isu ja hunt lakub verekihti noa peal ikka kiiremini ja kiiremini, ikka energilisemalt ja kirglikumalt, kuni paljastub noatera. Keel, natuke külmast tuim, ei tunnegi, kuidas üliterav noatera temasse lõikab. Oma verejanus ei saa hunt arugi, millal ta hakkab seda kirge rahuldama oma enda sooja verega – kuni eskimo leiab ta hommikul surnuna lumes.
See näide kõneleb nende inimeste saatusest, kes püüavad rahuldada oma hingejanu patuste tegevuste kaudu. Patt, tõotades naudingut ja rahuldust, viib märkamatult enesehävitamisele!
Samaaria naine oli valmis avama end Jeesusele ja evangeeliumile. Ta oleks võinud joosta ära, kui ta nägi kaevul juuti, kuid ta ei teinud seda. Ta oleks võinud mängida kurt-tumma, kui Jeesus küsis temalt juua, kuid ta ei teinud seda. Laskudes vestlusesse, sai see hingejanus naine varsti aru, et Jeesusel on pakkuda just seda, mida tema hing igatses. Nüüd ahmis ta endasse iga Jeesuse sõna. Ja otsekohe, kui tema hingejanu oli kustutatud, sai temast Jumala tööriist teiste kutsumiseks Allika juurde!
"Kas sellisest naisest Jumala tööriist – ja ei mingit katseaega?" imestab mõni. Just nii. Jeesus ütles naisele: "Mine kutsu oma mees!" Tema aga läks ja kutsus terve linna Jeesuse juurde!
Hudson Taylor on kirjutanud: "Issand otsis meest, kes on piisavalt nõrk, et teda kasutada, ja Ta leidis mind."
D. L. Moody on öelnud: "Me võime kergesti olla liiga suured, et Jumal saaks meid kasutada, kuid mitte iial liiga väikesed."
On hea, kui me tunneme oma hingejanu, kuid on hädavajalik, et me läheksime selle rahuldamiseks õige allika juurde. Prohvet Jeremija läbi kaebab Jumal – Jer.2,13: "Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: mind, elava vee allika, nad jätsid maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett!"
Jumala juurde minek, Tema vastuvõtmine nõuab alandlikkust. Kuid see tasub end ära, sest "Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele Ta annab armu," kirjutab Jakoobus (Jak.4,6).
Jumala Vaim ei tee midagi vägisi – Ta töötab seal, kus Talle on avatud tee; Ta tuleb külla siis, kui Teda on kutsutud. Ja Jeesus ei tungi kunagi sisse vägisi. Ilm.3,20 ütleb Ta: "Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!"
Õhtusöök ühes Jeesusega! Osasaamine Jeesusega! See on, mida me hing vajab! See on, mis kustutab meie hingejanu! Seda ei suuda maised asjad, seda ei suuda ükski religioon, seda suudab vaid üks Isik. Ja see isik on meie Jumal, kes on meid loonud ja lunastanud, kes on meid armastanud ja jääb armastama igavesti.
Samaaria naine ei mõistnud paljugi – ta ei mõistnud, miks Jeesus temaga rääkis; ta ei mõistnud, kust võtab Jeesus seda elavat vett; ta ei mõistnud, kust teab Jeesus tema elu üksikasju – kuid ta sai aru, et Jeesus hoolib temast ja tahab teda aidata. See julgustas teda Jeesusega edasi suhtlema, kuni ta mõistis, et on leidnud Messia; kuni ta mõistis, et tema hingejanu on kustutatud. Kui ta ei oleks avanud end Jeesusele, oleks ta läinud allikalt küll täis veekruusiga, kuid tühja südamega, endiselt januneva südamega.
Keegi meist ei pea kannatama kustutamata hingejanu. Tuleb vaid loobuda oma jõupingutustest end ise aidata ja usaldada oma elu Jeesuse kätte.
Missouri mägismaa on täis arme kunagistest kaevandustest. Mõned shahtid on sügavamad, teised madalamad, mõned aga väga sügavad. Juhtus nii, et üks inimene eksis ära selles piirkonnas ja öösel teed otsides, komistas ühte sellisesse auku. Allapoole kukkudes õnnestus tal haarata kinni ühest puujuurest ja nii ta rippus seal, hüüdes appi kõigest kõrist, kuni hääl läks ära. Siis ta hakkas palvetama. Lõpuks jõud rauges ja ta ei suutnud enam puujuurest kinni hoida. Ta ütles oma viimase palve enne surnuks kukkumist, usaldades oma hinge Jumala hoolde. Suur oli ta üllatus ja rõõm, kui ta langes vaid paarkümmend sentimeetrit ja ta jalad olid kindlalt augu põhjas.
Võib-olla puudub sinulgi vaid pisut, et maanduda kindlale alusele, kus su hirmud on kadunud ja hingejanu kustutatud? Usalda vaid Jumalat ja lase maailmast lahti!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv