Kristus - meie õigus I
21.05.2005 - (1815)

Minu ja Tema õigus.

Alustame väikest seeriat "Kristus – meie õigus" ja loeme sissejuhatuseks sobiva Pühakirja teksti, Jeesuse sõnad Mäejutlusest – Mat.6,33: "Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!"
Jeesus on mures selle pärast, et inimesed otsivad maiseid asju – "seda kõike," mitte aga "Jumala riiki ja Tema õigust." Seepärast Ta manitses – Mat.6,19: "Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad." Mida tuli selle asemel teha? – salm 20: "Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta." Miks? – salm 21: "Sest kus su varandus on, seal on ka su süda!" Lihtsaks selgituseks Ta lisas – Mat.6,24: "Ükski ei või /ei saa, ei suuda/ teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!"
Kuid probleemiks pole mitte ainult varanduse kogumine. Südame võib täielikult hõivata ka lihtne muretsemine selle maailma asjade pärast. Sellepärast Ta manitses – Mat.6,25: "Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided?" Ta toob ilusa näite lindudest ja lilledest, kes üldsegi ei muretse ja kelle eest Taevane Isa ustavalt hoolitseb, lisades põhjendatult – salm 26: "Eks teie ole palju enam kui nemad?"
Hiljem juhtis Ta veelkord tähelepanu lindudel, öeldes – Mat.10,29-31: "Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!" Meie lõplikuks maharahustamiseks lisab Jeesus – Mat.6,32: "Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate."
Taevaisa teab meie maiseid vajadusi ja hoolitseb selle eest, et need saaksid rahuldatud. Ta soovib, et me ei mõtleks ainult maistele asjadele, vaid suunaksime pilgu üles "mägede poole, kust mulle abi tuleb!" nagu laulab kaunisti psalmist (Ps.121,1). Sellepärast Ta kutsubki kõiki üles – Mat.6,33: "Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!"
Adventrahvana ootame kõik "Jumala riiki," mis saabub Kristuse taastulekul, kuid Kristus ei mõtle siin seda Jumala auriiki, mis saabub peale armuaja lõppu. Ta räägib sellest Jumala riigist, mille lähedusest kuulutas Ristija Johannes ja Tema ise oma töö alguses, öeldes – Mrk.1,15: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" Selle Jumala riigi olemust selgitas Ta rahvale – Luk.17,20.21: "Jumala riik ei tule tähelepanu äratades; ei öelda ka mitte: vaata siin! või: vaata seal! sest ennäe, Jumala riik on seespidi teie sees!" Paulus ütleb selle Jumala riigi kohta, et see on "õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus" (Rom.14,17).
Nõudke seda seespidist Jumala riiki, ütleb Jeesus. Aga mis on see "õigus," mida tuleb ka esmalt otsida ehk taga nõuda? Kui paljud otsivad õiget kogudust, õiget õpetust. Kui tihti kuuleme inimesi ütlevat: mul on õigus, meil on õigus! Millist õigust käsib Jeesus meil esiti nõuda ehk otsida? – "Tema õigust," Jumala õigust, Jeesuse Kristuse õigust!
On siin midagi tegemist meie õigusega? On siin midagi tegemist meie õige usuga? On siin midagi tegemist meie õigete tegudega? Ei, siin räägitakse vaid Jumalale kuuluvast õigusest, millest laulis Mooses – 5.Ms.32,4: "Tema on kalju, Tema töö on täiuslik, sest kõik Tema teed on õiged! Jumal on ustav ja Temas pole väärust, Tema on õige ja õiglane!" Või nagu ütles Taaniel oma eestpalves – Tan.9,7: "Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis." Psalmist ütleb selle Jumala õiguse kohta – Ps.119,142: "Su õigus on õigus igaveseks." Nõudke ehk otsige seda õigust, mis on õigus igaveseks – Jumala õigust – ja otsige seda "esiti" ehk olgu selle taganõudmine teie elus esimesel kohal. "Esmatähtis esmalt" – kutsub meid üles ka selle aasta hommikvalve.
Milles seisneb see õigus? Milleks me seda vajame? Kust ja kuidas seda leida? Need on vaid mõningad üleskerkinud küsimustest. Kuid alustada tuleb meil fakti tunnistamisest, et seda õigust meil, inimlastel, ei ole. Miks? Kas pole kunagi olnud? Oli, kuid meie kauged esivanemad kaotasid selle. Olles loodud Jumala näo järgi, olid Aadam ja Eeva kaetud jumaliku õiguse kuuega – erilise valguserüüga, mis varjas nende ihu ja nad ei tundnud end olevat alasti ega olnud ka seda. Nii kaua, kui nad olid Jumalale ustavad ja kuulekad, olid nad õiged. Nii kaua, kui nad ei kahelnud Jumala headuses ja õiguses, olid nad kaetud jumaliku õiguse rüüga. Nad suhtlesid Jumalaga vahetult, nad sõid elupuust ja jõid eluvee jõest, nad olid Jumala nägu, Jumala sarnased.
Kui vaid see oleks nii jäänudki! Kuid ühel päeval pidid nad hakkama end õigustama. See aga räägib tõelise õiguse puudumisest. Me võime end õigustada inimeste ees, kuid mitte Jumala ees. Õigustamisega ei taastanud nad kaotatud õigust. Oma patuteo õigustamisega läksid nad Jumalast veelgi kaugemale. Patt toob lahutuse Jumalast, õigustamine ainult süvendab seda kuristikku. Pealegi sisaldab õigustamine tavaliselt süü veeretamist kellegi teise peale ehk kellegi teise süüdistamist. Ja nii ei häbeneta oma patus süüdistada ka Jumalat, kes on kõik loonud. Just nii juhtus Paradiisis, miks ei peaks see juhtuma väljaspool Paradiisi?
Aadam ja Eeva tundsid selle õiguse katte puudust, nad märkasid, et on alasti! Ja kohe ruttasid nad endile valmistama viigilehtedest kehakatteid, et varjata oma alastiolekut. See sümboliseerib oma õiguse ülesseadmist. Kuid peab ütlema, et viigilehed on väga vilets kehakate võrreldes jumaliku valguserüüga! Ja Jumala silmis on see täiesti kõlbmatu. Prohvet Jesaja kirjeldab inimese seisukorda nii – Jes.64,5: "Me kõik oleme saanud roojaseks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul!"
Ka Uue Testamendi apostel Paulus tunnistab – Rom.3,10: "Ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki." Ühelgi inimesel ei ole oma õigust, ja Pühakiri ei manitse meid seda otsima või nõudma – seda pole lihtsalt olemas! Aga igavene Jumal elab, kellel on "igavene õigus" ja Jeesus julgustab meid otsima seda õigust. Meid kutsutakse üles riietuma Jeesuse õiguse rüüga, nagu kirjutab ka Paulus – Ef.4,22-24: "Teil tuleb enesest ära heita endise elu poolest vana inimene, kes ennast hävitab järgides petlikke himusid, ja saada uueks oma meele vaimus ning riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse."
Miks ütleb ustav Tunnistaja – Jeesus – Laodikea (lõpuaja) kristlasele: Ilm.3,17: "Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!"? Siin saab juttu olla vaid vaimulikust alastiolekust – oma õigusest ehk Jumala õiguse puudumisest. See peaks panema meid mõtlema ja otsima seda "Jumala õigust," et, nagu ütleb Paulus, meid "kaetult kord ei leitaks alasti olevat" (2.Kor.5,3).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv