Abi on ligidal
21.06.2003 - (1781)

Kaugel inimasulatest, ühes tühjas paigas kukkus alla väike reisilennuk, mille pardal olnutest pääses eluga vaid üks poiss. Kuid, oh häda, kõht läks tühjaks, aga midagi süüa polnud. Nii ta seal nälgis ja ootas abi, kuni 15 päeva pärast ta leiti, näljast nõrkemas. Mis aga kõige enam üllatas päästjaid, oli see, et kõikjal lennukirusude ümber vedeles toidupakke — korralikult pakitud nn. puutumatu tagavara hädaolukorraks, millest väikemees aga ei teadnud midagi. Ta nälgis toidupakkide keskel!

Purjelaev lähenes Lõuna-Ameerika rannikule, siis aga lakkas tuul puhumast ja laev ei liikunud paigast. Möödusid päevad, tuulevaikus kestis visalt. Lõppes vesi. Oli kohutav janu. Järgmisel päeval nähti eemalt aurulaeva ja teatati semafori teel: Palun andke meile vett.

Vastuseks tuli: Hüpake üle parda ja jooge!

Ränk nali, mõtlesid janus meremehed ja saatsid uue palve: Palun andke meile vett, me oleme janusse suremas.

Neile vastati: Hüpake aga üle parda ja jooge!

Jumala pärast, andke meile vett, palusid nad uuesti. Me ei või juua seda soolast vett.

Hüpake üle parda ja jooge; te asute Amasoonase deltas, kus on mage vesi!

Mõelda vaid — asuda mageda vee keskel ja mitte teada seda — ning surra janusse!

Millest need lood räägivad? Abi võib olla lähemal, kui me sageli oskame arvata. Meile võib tunduda, et meie olukord on täiesti lootusetu, kuid kas see on ikka nii lootusetu. Enam lootusetumat olukorda ei saa olla kui Joonal peale seda, kui ta laevalt mässavasse merre visati ja üks suur kala ta alla neelas. Kui sinuga juhtuks selline asi, kas sa veel loodaks pääseda eluga? Ja ometi oli veel lootust, sest Jumal oli lähedal! Kui Joona ei oleks pääsenud, ei oleks meil Piiblis Joona raamatut! Aga nüüd see on seal ja me võime lugeda — Jon.2,1.2.11: "Aga Jehoova saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona. Ja Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd. Ja Joona palus Jehoovat, oma Jumalat kala kõhus. .. Siis Jehoova käskis kala ja see oksendas Joona kuivale maale."

See, mis Joonale võis tunduda lõpuna, oli tegelikult Jumala abi! Jah, Jumala abi võib saabuda kõige erinevamal viisil. Ei ole ju Jumalale ükski asi võimatu. Kui Eelija oli näljasena tühjas kõrbes, saatis Jumal talle toitu ei kellegi muu kui ühe kaarnaga! Jumal ei unusta oma lapsi; Ta on alati lähedal neile, kes Teda paluvad.

Jaakob lahkus oma isakodust ihuüksi — rännaku sihtpunktiks sugulased kaugel maal üle suure kõrbe. Kõndinud kuuma päikese all ühe päeva, seadis ta end õhtul magama, kõva kivi padjaks pea all. Enne uinumist luges ta kindlasti oma õhtupalve ja anus Jumalalt armu ja abi. Teda valdas kohutav mõte, et tema patu pärast võib olla Jumal tema hüljanud ja ta peab hukkuma üksi selles suures kõrbes. Niipea kui ta uinus, tuli talle unenägu. Pühakirjast loeme:

1.Ms.28,12-15: "Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid seda mööda üles ja alla! Ja vaata, Jehoova seisis tema ees ning ütles: "Mina olen Jehoova, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole! Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad! Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!""

Järgmine salm teatab — 1.Ms.28,16: "Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: "Jehoova on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!""

See on sulatõsi ka meie elus. Sageli me ei mõista, kui lähedas on Jumal oma abiga. Me võime isegi oma hingekitsikuses paluda surma, nagu seda tegi jumalamees Eelija! Kuid Jumalal oli temaga hoopis teine plaan: Jumal kavatses võtta ta enda juurde surma maitsmata! Ja Jumal teostas oma plaani! Küll Eelijal võis hiljem olla piinlik oma asjatute kartuste pärast!

Eks meiegi ole asjatult kartnud. Öeldakse, et hirmul on suured silmad. Kui me vaid mõistaksime, kui lähedal on Jumal oma abiga. Tasub ainult paluda.

Jaakob koges, et "Jehoova ingel on leerina nende ümber, kes Teda kardavad, ja Ta vabastab nad!" (Ps.34,8)

Psalmist kuulutab, et "Jehoova on ligi kõigile, kes Teda appi hüüavad — kõigile, kes Teda tões appi hüüavad! Tema teeb nende meele järgi, kes Teda kardavad, ja Ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid!" (Ps.145,18.19).

Jüngrid hüüdsid Jeesust appi tormisel Galilea järvel. Huvitav, et Jeesus oli neile nii lähedal — lausa nende juures paadis — aga nemad ometi kartsid oma elu pärast! Aga kui nad olid Jeesust palunud, ei viivitanud Ta neid aitamast ja vaigistas tormi otsekohe.

Armsad õed ja vennad, ärme iial unustame — abi on lähedal! Jumala abi on lähedal. Tasub vaid usus paluda.

Ja lõpetame ilusa julgustava Psalmiga — Ps.40,2-6: "Ma ootasin Jehoovat suure ootusega; Ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud! Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale! Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Jehoova peale! Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Jehoova peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole! Palju oled Sina, Jehoova, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast! Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv