Aeg varjust välja tulla
21.06.2008 - (1389)

Rom.1,13-17 veidi täpsustatud tõlkes: "Ja ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et ma sageli olen ette võtnud tulla teie juurde, et ma ka teie seas võiksin saata mõnd kasu, nõnda nagu muude paganate seas; aga ma olin tänini takistatud. Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane; siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, evangeeliumi kuulutama. Sest ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele. Sest evangeeliumis on ilmutatud Jumala õigus, mis on algusest lõpuni usu läbi, nagu on kirjutatud: "Õige elab usust!""
Paulus ütleb selles tekstis, et ta on valmis evangeeliumi pärast minema kuhu tahes. Evangeelium on fantastiliselt hea sõnum! Seda peavad kuulma kõik! Selles pole midagi, mida tuleks häbeneda. Seda tuleb kuulutada avalikult kõigile.
Mida ütleb see meile? Et meilgi tuleb varjust välja tulla ja kuulutada seda "täiest kõrist," ilma peatamata, tõstes "oma häält otsekui pasun," kui väljenduda Jes.58,1 sõnadega.
Kuulge veelkord tähelepanelikult, miks Paulus ei saa evangeeliumi endale hoida. "Sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele. Sest evangeeliumis on ilmutatud Jumala õigus, mis on algusest lõpuni usu läbi, nagu on kirjutatud: "Õige elab usust!""
See pakub õndsakssaamist ehk päästmist kõigile – päästet patust, päästet surmast, pääsu sellest kaduvast maailmast igavesse ellu uues maailmas. Ja seda vaid kõigile kättesaadava usu läbi. Kas saab olla midagi veel paremat? Kõik peavad seda kuulma, et neil oleks võimalus sellest õnnistusest osa saada. Ja kui Paulus oli valmis minema selle kuulutamiseks igale poole, kas ei peaks siis ka meie midagi ette võtma – vähemalt tulema varjust välja! Mitte olema omaette vaikselt kristlane, nautides ise evangeeliumi pakutud õnnistusi ja lootust, vaid teatama sellest ka teistele – kõigile, kellega kokku puutume.
Kuulake Jeesuse sõnu Mat.5,14-16: "Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas. Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale ja see paistab kõikidele, kes majas on. Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas."
Kui kõik pole jutu inimesed, siis peaksime kõik olema vähemalt teoinimesed. Nagu on hästi öelnud Assisi Franciscus (12.-13. saj.): "Jutlusta evangeeliumi kogu aeg; kui vaja, kasuta sõnu."
Kuidas kuulutada evangeeliumi eluga? Paulus kirjutab – Ef.5,8-10: "Sest te olite varemalt pimedus, aga nüüd te olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed — sest valguse vili on kõiksugune headus ja õigus ja tõde — ja katsuge, mis on Issandale meelepärane!" On aeg varjust välja tulla! Paistku meie elust välja "kõiksugune headus ja õigus ja tõde."
Paulus jätkab – 2.Tim.1,8: "Ärgu olgu sul siis häbi meie Issanda tunnistusest ega minust, Tema vangist, vaid kannata kurja kaasa evangeeliumiga Jumala väge mööda." Ära häbene evangeeliumi isegi siis, kui sul tuleb selle pärast kannatada kurja.
Kas te olete kunagi häbenenud: - oma usku? - oma nurjumist? - oma pattu? - oma harjumust, millest te ei suuda vabaneda?
Kas te olete häbenenud kanda kaasas Piiblit, või minna kirikusse, või rääkida inimestele Kristusest, või kaitsta Kristust, kui Teda pilgatakse? Kas te olete püüdnud jääda varju, kartes pilkeid, soovides vältida piinlikke olukordi, soovides võtta parima mõlemast maailmast, kartes kaotada sõpru või head töökohta? Kas te olete end vabandanud: moraalne kliima polnud minu tunnistuse esitamiseks sobiv, inimesed polnud valmis mind kuulama, riigi seadused ei soosinud Kristusest tunnistamist, ma ei soovinud valmistada piinlikkust perekonnale ja sugulastele?
Kui te tõesti hindate evangeeliumi, siis te ei häbene seda ega otsi vabandusi sellest vaikimiseks. New Yorgi Long Islandil oli üks eriline kuupiletiga reisija. Iga päev sisenes ta kella viiesesse rongi ja käis selle läbi esimesest vagunist viimase vagunini, peatudes iga istme juures ja öeldes: "Vabandage mind. Kui keegi teie sõpradest on pime, siis öelge talle, et ta pöörduks Dr. Garli poole. Tema taastas mu nägemise."
Miks ei võiks meil olla samasugune entusiasm ja julgus soovitada oma Päästjat Jeesust? Ma tean, et mõnel see on ja see on tore! Aga neid võiks olla rohkem! On aeg tulla varjust välja!
On kahesugust häbenemist: (1) Aktiivne salgamine, nagu seda tegi Peetrus, ja (2) passiivne salgamine – vaikimine. Hoidugem mõlemast. Ja mõlemast on võimalik pöörduda, nagu pöördus Peetrus, kellest sai nelipühi esikõneleja ja koguduse juht Jeruusalemmas. Nii et meilgi on lootust – tulgem vaid varjust välja!
Mida tähendab tulla varjust välja? See tähendab olla tunnistav kristlane – igal pool ja igal ajal. See tähendab öelda "EI!" meie kolmele vaenlasele – maailmalikkusele, lihalikkusele ja Saatanale. See tähendab lasta oma valgusel – evangeeliumiga kooskõlalisel elul – särada. See tähendab olla Kristuse poolt ja patu vastu.
Üks ateist kõneles linnaparki püstitatud väikesel laval. Teda kuulas üsna suur rahvahulk. Ta pilkas Jumalat, Piiblit ja kristlust. Olles lõpetanud, küsis ta: "Kas kellelgi on küsimusi?"
Lavale tõusis üks linna tuntud joodik, kes oli äsja pöördunud ja saanud kristlaseks. Ta võttis välja apelsini, kooris selle ja hakkas seda sööma, sõnagi lausumata.
Kõneleja küsis, kas tal on mõni küsimus?
Lõpetanud söömise, vastas mees: "Jah on. Kas see apelsin, mille ma ära sõin, on magus või hapu?"
Vihaselt vastas kõneleja: "Sa vana idioot, kuidas võin ma teada, kas see oli magus või hapu, kui ma seda ei maitsnud?"
Selle peale vastas kristlaseks saanud mees: "Ja kuidas võid sa teada midagi Kristusest ja kristlusest, kui sa pole seda kunagi kogenud?"
Ka meil on aeg varjust välja tulla ja seista Kristuse eest! Kui meil meeldib varjus istuda, siis ehk meiegi ei ole tõeliselt kogenud Kristust ja evangeeliumi?
Piiblis on palju julgustavaid näiteid inimestest, kes tulid varjust välja ja kelle läbi Jumal tegi ära suure töö! Noa, Aabraham, Joosep, Mooses, Joosua, Taavet, Ristija Johannes, Paulus, Stefanus ja teised. Miks mitte võtta eeskujuks need julged mehed ja tulla ka varjust välja? Jumal tahab meiegi läbi teha midagi suurt!
Mis tegi Pauluse nii võimsaks ja viljakaks? Ta tunnistab: "Ma ei häbene evangeeliumi!" Ma ei häbene häid sõnumeid! Miks? Sest need on saadud Jumala käest. Need on usaldusväärsed. Pealegi on need head! Milleks häbeneda head asja!? Paulus oli valmis kannatama selle pärast kõike. Ja kannataski. Ta heideti vangi Filippis, aeti välja Tessaloonikast, saadeti salaja välja Beroiast, tema üle naerdi Ateenas, Korintose elanikud ütlesid, et ta sõnum on jõledus ehk rumalus. Sellest hoolimata jätkas Paulus evangeeliumi kuulutamist, sest Ta teadis, kust see pärit on ja mida see inimestele head teeb.
Üks keskkooli poiss valiti koolis "sõnumitoojaks." Ta ei kartnud kunagi katkestada ühegi õpetaja esitlust või tegevust, sest tema sõnum oli kooli direktorilt.
Meie kuulutus ei ole meie oma. See on saadud kuningate Kuningalt ja isandate Issandalt. Pole olemas kõrgemat Isikut! Kuulutagem seda siis julgelt kõigile. On aeg varjust välja tulla!
Evangeelium on saadud Jumala käest. See on Jumala vägi, jätkab Paulus. See on seda ka praegu, 21 sajandil. See on Jumala vägi siin; see on Jumala vägi seal, kus sa elad; see on Jumala vägi seal, kus sa töötad; see on Jumala vägi seal, kus sa õpid. Ja kui võimas on Jumala vägi!? Selline on evangeelium. See on kindlasti sama võimas, kui siis, kui seda esmalt kuulutati.
Peale üht evangeelset koosolekut tuli ette jutlustaja juurde üks lihtsas riides naine, silmis pisarad, ja väljendas soovi saada ristitud. "Aga ma kardan," ütles ta, "minu poeg joob palju ja kui ta sellest teada saab, siis ta annab mulle peksa." Enne kui jutlustaja jõudis midagi öelda, kostus lähedusest mehe hääl, mis ütles: "Ära karda, ema. Ka mina olen siin."
Evangeeliumi vägi tuleb Jumalalt. See on, mis teeb selle nii võimsaks. Kreeka sõna Piiblis "väe" kohta on "dünamis," millest tulevad meile tuntud sõnad dünamo, dünaamiline, dünamiit! Miks me peaksime häbenema nii suurt väge? See plahvatab kui dünamiit, paljastades Jumala armastuse, andestuse ja pääste.
Pole ime, et Paulus ei häbenenud evangeeliumi. Ta oli näinud, mida see oli korda saatnud tema enda elus ja teiste elus. Kui ta aheldati vangla valvurite külge, tunnistas ta neile. Oma kirjas filiplastele teatab ta, et isegi mõned inimesed keisri õukonnast olid tema kaudu Kristust tundma õppinud ja Ta vastu võtnud. 2.Tim.2,9 ütleb ta, et mina kannan "ahelaid otsekui kurjategija! Kuid Jumala sõna ei ole aheldatud!"
Meilgi on aeg varjust välja tulla! Evangeelium kannab endas Jumala väge. Selle sõnum on võimas muutma inimesi ja täitma nad väega, et kuulutada sellest ka teistele. Jeesus ütles enne lahkumist – Apt.1,8: "Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!" Paulus kirjutab selle kohta – 2.Tim.1,7: "Sest Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu." Aeg on varjust välja tulla ja kuulutada selles väes!
Evangeelium on Jumala vägi õndsakssaamiseks. Õndsakssaamine ehk päästmine on evangeeliumi kuulmise, uskumise ja läbielamise tulemuseks.
Keegi mees saabus Billy Grahami evangeelsele kampaaniale liiga hilja. Staadioni väravad olid juba suletud, kuna kõik istekohad olid hõivatud. Üks teismeliste jõugu liige, kes seal lähedal tolgendas, nägi seda meest ja küsis: "Mis on su probleem?" Kui mees ütles, et ta tahab sisse pääseda, aga värav on lukus, võttis noormees välja kangi, murdis luku ning mees astus sisse – ja sai päästetud, nagu öeldakse! Ta kuulis evangeeliumi ja võttis vastu Jeesuse oma isiklikuks päästjaks.
Kaks meest läksid evangeelsele koosolekule, et nalja saada. Kuid Püha Vaim töötas võimsalt koos evangeeliumi esitusega ja kui kutsuti otsustama, ütles üks mees teisele: "Mina lähen ette." Teine vastas: "Mina ka. Ja siin on su rahakott, mille ma sult võtsin viis minutit tagasi. Ma olin taskuvaras!"
Evangeelium on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub! See elumuutev vägi on kättesaadav kõigile. See nõuab vaid usku. Usku – s.t. Jumala usaldamist, et kõik, mis Ta on öelnud, on tõsi. Kuidas me võiksime seda häbeneda? On aeg tulla varjust välja ja sellest julgelt kuulutada.
Ühel õhtusel koosolekul jutlustas evangelist kodu teemal. Koosolekul oli ka üks oma naisest lahku läinud mees koos oma uue tuttavaga, kelle pärast ta oli oma naise maha jätnud. Kuuldud sõnum tungis mehel läbi südame ja kui tehti üleskutse pühendumiseks, nägi ta oma endist naist minemas ette. Kahetsusepisarais läks ka mees ette ja seisis naise kõrvale. Nii sai ta lepitatud mitte ainult Jumalaga, vaid ka naisega, kelle ta oli hüljanud.
Evangeelium on Jumala vägi. On aeg tulla varjust välja ja tunnistada sellest julgelt! Kas ka meie ei tahaks täna selleks pühenduda või uuesti pühenduda. Kutsun üles tõusma kõiki, kelles on tärganud see soov.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv