.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Virve Toom
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6644)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Aeg antud
21.07.2007 - (1419)

Ps.90,12: "Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!"
Ef.5,15-17: "Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad! Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine."
Kas me saame päevi arvestada (surmani), nagu Indrek ja Kerstin arvestasid neid pulmadeni?
Mõned aastad tagasi tuli müügile kell, mis näitab, kui palju aega on sul veel jäänud elada. See lähtub keskmisest elueast – 75 aastast meeste ja 80 aastast naiste puhul. Sul tuleb vaid sisestada sinna oma sugu ja vanus ning kell näitab sulle täpselt, kui kaua on sul veel jäänud elada.
Kui see oleks vaid nii lihtne! Kui Jumal vaid arvestaks selle kellaga!
2. Peetruse 3:8 teatab, et Jumal tajub aega meist hoopis erinevalt – "üks päev on Issanda juures nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev". Peetruse mõte on, et see, mis tundub meile väga pika ajana, lausa viivitusena, tundub Jumalale lühikese ajana.
Üks mees luges selle kirjakoha ja tal tuli idee. Ta küsis Jumalalt: "On see tõsi, et meie jaoks tuhat aastat on Sinule nagu üks minut?"
"Jah, põhimõtteliselt on see nii," vastas Jumal.
Mees jätkas: "Siis meie jaoks miljon dollarit peaks Sinule olema nagu 1 cent."
"Jah, nii see on," vastas Jumal.
"Äkki Sa annaksid mulle ühe neist centidest," palus mees.
Jumal vastas: "Hea küll, ma annan – oota üks minut."
Kuid isegi inimeste juures näib aeg kulgevat erinevalt.
Üks evangelist Läänest jäi tund aega hiljaks koosolekule, mille ta oli Aafrikas välja kuulutanud. Ta oli üsna mures selle pärast. Kuid, kohale jõudnud, avastas ta, et kogunenud rahvahulk ootas rahulikult, nagu oleks kõik korras. Tema saatja selgitas: "Teil, valgetel inimestel, on kellad, aga meie rahval on aeg."
Meil on kellad ja kõik elu käib kella järgi ning meil on alati kiire. Alati on vähe aega.
Aga kas te teate, mida ennustasid eksperdid 39 aastat tagasi, 1967. aastal? Nad ennustasid, et sajandivahetuseks on tehnoloogia arenenud nii kõrgele ja nii suur osa meie tööst on automatiseeritud ehk selle teevad ära robotid, et Ameerikas on keskmine töönädal vaid 22 tundi ja seal töötatakse vaid 27 nädalat aastas. Inimeste suurimaks probleemiks pidi saama see, mida teha kogu vaba ajaga.
Tundub, et see ennustus ei täitunud! Selle asemel, et meil oleks palju vaba aega, on seda järjest vähem. Huvitav on vaadata ka, kuidas uurimuste kohaselt seda kulutatakse või kasutatakse.
See, et me kulutame magamisele 7-8 tundi ning pesemisele, riietumisele ja end korda seadmisele keskmiselt 55 minutit päevas, tundub olevat normaalne ja paratamatu. Kuid see, et inimesed kulutavad televiisori vaatamisele keskmiselt 5 tundi päevas, paneb tõsiselt mõtlema. See teeb 35 tundi nädalas. Lastel on see televiisori ja arvuti taga veedetavate tundide arv veelgi suurem – 40-50 tundi nädalas. See teeb 7 tundi päevas! Samal ajal keskmine isa Ameerikas suhtleb oma lastega umbes 30 sekundit päevas! Aga mis te arvate, kui palju aega pühendab keskmine ameeriklane päevas palvele? 10 minutit.
Meie teema – Aeg antud – tõstatab vähemalt kaks küsimust: (1) Kelle poolt antud? ja (2) Milleks antud?
Pole mingit kahtlust, et iga hea and on Jumalast ja ka aeg on Tema väärtuslik kingitus meile. Ta on andnud meile kogu meie aja – aga kui vähe sellest me pühendame Temale! 10 minutit päevas. Ei tea, kas sedagi! Nii et Jumalale jääb otsekui võõra või külalise koht, nagu seda kirjeldab Ilm.3,20: "Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!" Kui raske on kuulda seda vaikset koputust, kui toas mängib valjusti muusikakeskus või televiisor kogu selle aja, mis me kodus oleme. Ja juba me tormame jälle. Aina kiire! Pole aega!
Teate, siinkohal tahan ma öelda välja ühe radikaalse mõtte: Öelda: "Mul pole aega," on sama hea, kui öelda: "Mind ei huvita!" Me leiame alati aega asjade jaoks, mis meid huvitavad, ja eriti inimeste või isikute jaoks, kes meid huvitavad! Kui poiss ütleb oma tüdrukule või tüdruk oma poisile: "Mul pole aega," siis pole ta armunud! Kui meil pole Jumala jaoks aega, siis me ei hooli Temast. Just Tema jaoks peaks meil alati aega olema, sest kogu meie aeg kuulub tegelikult Temale. Tema on selle meile kasutada andnud. Öelda Talle, et mul pole aega, on kohatu ja solvav. Sellega me tegelikult ütleme: "Ma ei armasta Sind!"
Tegelikult, mis on teie arvates vastus teisele küsimusele: Milleks on aeg meile antud? Mina pakun välja, et see on antud meile ARMASTAMISEKS! Milleks siis veel, sest see on ülim, mida Jumal meilt ootab – Luk.10,27: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast."
Võite ju öelda, et aeg on meile ikka antud meeleparanduseks ja valmistumiseks taeva jaoks ning Jeesusest kuulutamiseks maailmale. Aga seda ju teebki armastus! Mis muu veel seda teeks? Armastus paneb inimesed meelt parandama. Armastus teeb inimesed ilusaks, armastus teeb inimesed korralikuks, armastus teeb inimesed heaks. Armastus teeb inimesed tahtlikuks ja suuteliseks kõigeks. Ja mis on evangeliseerimine muud kui kuulutamine oma armastusest. See on hüüdmine maailmale: Ma olen armunud! Ja see paistab välja meie näost!
Ärgu keegi arvaku, et ma räägin vaid armastusest Jumala vastu. Sama oluline on armastus ligimese vastu, alustades oma kõige lähematest! Mida rohkem, mida kirglikumalt me üksteist armastame, sest enam oleme me võimelised armastama Jumalat. Nii et täna ma hüüan: "Elagu igasugune püha armastus!" Jumal on andnud meile aja armastamiseks! Armastagem siis innukalt ja kogu südamest. Ja kuulutagem sellest armastusest kogu maailmale!
Kui meil pole seda armastust, siis pole meil ka tegelikult usku. Ja mis tulemusi me võime siis loota?
Üks autojuht oli sunnitud peatuma ühel pimedal ööl ühes maakolkas, sest autokumm purunes. Auto pakiruumis oli küll tagavararatas, kuid õnnetuseks polnud tal kaasas ratta vahetamiseks vajalikku mutrivõtit. Nähes eemal maamaja, seadis ta sammud selle poole. Kindlasti on talumehel olemas mutrivõti, mõtles ta, kuid kas ta tuleb avama ust? Ja kui ta tulebki, siis on ta kindlasti maruvihane, et teda tülitatakse. Ta ütleb: "Mis sul arus on, ajada mind voodist välja keset ööd?" See mõte tegi mehe enda vihaseks. Milline isekas ja südametu farmer, kes keeldub mind hädas aitamast!
Lõpuks jõudis mees maja juurde. Pahas tujus põrutas ta kõvasti uksele. "Kes seal on", kostus hääl üla-aknast.
"Sa tead väga hästi, kes siin on," müristas mees, nägu vihast punane. "See olen mina! Ja sa võid hoida oma vana mutrivõtme endale! Ma ei laenaks seda isegi siis, kui see oleks viimane mutrivõti meie maal!"
Me võime pühendada oma Jumalast antud aega misjonitööle, kuid me võime selle ära rikkuda, kui me läheneme sellele pessimistlikult, ilma usuta, ilma armastuseta.
Kuidas aga käitub entusiast?
Lennukis istusid kõrvuti misjonär ja korralikult riides noormees ning peagi hakkasid nad omavahel vestlema. Misjonär küsis noormehelt, mis ametit ta peab. Noormees vastas: "Ma osalen suures äris."
"Mina samuti," ütles misjonär.
"Minu äri ulatub üle kogu Ameerika", jätkas noormees.
"Mina olen reisinud kogu maailmas ühenduses oma tööga," vastas misjonär.
Noormees jätkas: "Ma töötan koos oma isaga, kes on miljonär."
Misjonär naeratas ja ütles: "Ka mina töötan koos oma Isaga. Ta on multimiljonär."
Noormees jätkas: "Meil on esindajad enamus osariikides."
Misjonär vastas: "Meil on esindajad peaaegu kõigis maailma maades."
Seepeale vaatas noormees misjonäri ja küsis: "Mis äriga sa siis tegeled?"
Kui Misjonär oli rääkinud lähemalt oma tööst, ütles noor mees: "Härra, te osalete mitte suures äris, vaid suurimas äris!"
Entusiasm lisab tunnistusele palju kaalu. Kuid entusiasm peab olema mõistlik, Jumala Vaimu poolt juhitud. Vastasel juhul võidakse su tunnistust valesti mõista.
Üks mees oli tuline usus ja soovis nii väga tunnistada ka oma töö ajal. Ta töötas habemeajajana. Ja ühel päeval, kui ta oli oma kliendi habeme vahuga katnud ja võtnud kätte terava habemenoa, et hakata habet ajama, alustas ta selle mehe evangeliseerimist, küsides: "Kas sa oled valmis Jumalaga kohtumiseks?" Kaugemale ta ei jõudnudki, sest mees hüppas toolilt üles ja jooksis uksest välja! Ilmselt kartusest kohtuda kohe Jumalaga!
Enamus juhtudel siiski võiks entusiasmi olla palju rohkem.
Üks dirigent, Eugene Ormandy, juhtis kord Philadelphia Orkestrit nii innukalt, nii jõuliselt, nii entusiastlikult, et nihestas oma õla! Ma ei tea, millise muusikaga oli tegemist, aga see vääris tema arvates täit pingutust! Ma ei tea, kas ma olen kunagi pingutanud niigi palju, et mu lips oleks läinud paigast ära!
Meie sõnum väärib entusiastlikku esitust. Nagu juba varem mainitud, on see meie armastusest kuulutamine. Paulus kirjutab, et kristlased on otsekui kihlatud Kristusega (2.Kor.11,2). Kujutage ette sellist abielu (algust):
Üks mees abiellub ja teeb plaane mesinädalateks. Ta ostab ühe pileti, annab selle oma vastsele abikaasale, öeldes: "Sõida ära ja veeda lõbusalt aega."
Naine ütleb: "Aga kas sina ei tulegi?"
Mees ütleb: "Kas ma pean seda tegema, et olla abielus?"
Naine ütleb: "Ei pea, aga ma lootsin, et me läheme koos."
Mees vastab: "Vaata, me abiellusime, eks ju? Ma lihtsalt ei taha võtta seda liiga fanaatiliselt!"
"Aga," vastab naine, "minu arvates ei ole minu poolt fanaatiline paluda sul tulla koos minuga mesinädalatele."
Mees vastab: "Aga mina olen juba näinud Niagara Juga. Sina mine sinna. Mina sõidan San Franciscosse."
Naine vastab: "Vaata, inimesed, kes armastavad teine-teist ja abielluvad, reisivad koos ja teevad asju koos ning veedavad aega koos! See on ju abiellumise mõte!"
Kristlaseks saamise mõte on saada igaveseks ühendatud Kristusega ja elada koos ja reisida koos ja tegutseda koos – veeta kogu aeg koos. Selleks on meile antud armuaeg. Selleks antakse meile igaviku aeg.
Kui me ei veeda rohkesti aega Jumalaga – mis näitab, et me ei armasta Jumalat – ei muutu me iial kõlbavaks taeva jaoks. Vastupidi – me võõrandume Jumalast.
Seoses suure kunstniku Leonardo da Vinci kuulsa maaliga "Pühaõhtusöömaaeg" räägitakse mitmeid huvitavaid lugusid. Üks lugu, mida väidetakse olevat tõestisündinud lugu, pajatab sellest, kuidas kunstnik valis endale modelle, kelle järgi maalida erinevaid tegelaskujusid. Kokku on sellel maalil 13 tegelaskuju – Jeesus ja Tema 12 jüngrit. Esimesena soovis Ta maalida Jeesuse, ja suure otsimise peale leidis ta noormehe, kelle suurtsugune välimus lubas tal olla sobivaks modelliks. Töö edenes pikkamööda, kuni umbes 7 aasta pärast oli tarvis maalida viimane tegelaskuju – Juudas Iskariot, äraandja. Nädalaid otsis kunstnik sobivat modelli, kuni lõpuks leidis selle ühest Rooma vanglast, mõrvade eest surmamõistetute kongist. Saanud valitsejalt loa, toodi mees konvoi saatel Leonardo da Vinci töökotta, kus ta poseerid järgmised 6 kuud iga päev suurele kunstnikule. Lõpuks ütles ta valvuritele: "Valmis! Võite mehe ära viia!" Ootamatult pöördus kurjategija kunstniku poole ja küsis: "Kas te tõesti ei tunne mind ära?" Leonardo da Vinci, kes oli teda tähelepanelikult uurinud juba 6 kuud, kui ta teda maalis, vaatas veel korra tähelepanelikult ja ütles: "Ei, ma pole sind näinud enne, kui sind toodi Rooma vanglast siia." Seejärel, tõstes silmad taeva poole, hüüdis mees: "Mu Jumal, kas ma olen tõesti langenud nii sügavale?" Ja pöördudes Leonardo da Vinci poole, ütles: "Vaata mind, ma olen sama mees, kes oli sulle aastaid tagasi modelliks, kui sa maalisid Kristust!"
Milline muutus ainult 7 aastaga, mis olid veedetud lahus Jumalast. Mitte selleks pole meile aeg antud! Aeg on kallis vara ja selle kasutamisest oleneb meie saatus.
Kog.11,9-12,1: "Rõõmutse, noor mees [ja noor naine], noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi, aga tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast! Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõli ja noorus on kaduvad! Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: need ei meeldi mulle!"
Armsad noored. Jumal on andnud teile noorusaja, armuaja, rahuaja. Rõõmustage, armastage – täiega! Jumal olgu teiega ja õnnistagu teid!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv