Kolgata kuus röövlit
22.03.2008 - (1653)

Täna mõtleme ühele kohutavale päevale ligi 2000 aastat tagasi, mil Jumal Poeg, Jeesus Kristus, löödi julmalt risti, otsekui kurjategija. Aga me teame, et see oli Jumala plaan ja tahtmine, et Ta sureks meie eest, et me selle kaudu saaksime päästetud. Mrk.15,22-27 on kirjutatud: "Ja nad viisid Ta Kolgata paika, see on meie keeli: Pealae ase. Ja nad pakkusid Temale juua mürriga segatud viina. Kuid Tema ei võtnud. Ja nad löövad Ta risti ja jagavad Ta riided, heites liisku selle kohta, mis keegi saab. Ent see oli kolmas tund, kui nad Ta risti lõid. Ja pealkirjaks oli kirjutatud Tema süü: "Juutide Kuningas!" Ka lõid nad ühes Temaga risti kaks röövlit, ühe paremale ja teise vasakule poolele."
Kui ma teilt küsiksin, mitu röövlit osales Kolgata loos, siis enamus vastaks: kaks... või kolm. Tegelikult me leiame neid koguni kuus! Hakkame loetlema – ja sealt, kus mõni ei oska arvatagi.
1. JUUDAS ISKARIOT – RÖÖVEL, KES KAHETSES OMA TEGU, KUID EI PALUNUD ARMU.
Miks me nimetame seda Jeesuse jüngrit röövliks? Aga Joh.12,3-6 on kirjutatud: "Siis võttis Maarja naela selget, väga kallist nardisalvi ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas Ta jalgu oma juustega. Ja maja sai täis salvi lõhna. Aga üks Tema jüngritest, Juudas Iskariot, kes pärast Tema ära andis, ütles: "Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?" Aga seda ta ei öelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi." Ja jätkame Mat.26,14-16: "Siis läks üks neist kaheteistkümnest, nimega Juudas Iskariot, ülempreestrite juurde ning ütles: "Mis te mulle tahate anda, kui ma Ta annan teie kätte?" Nad pakkusid temale kolmkümmend hõbetükki. Ja sellest ajast ta otsis parajat aega Teda ära anda."
Ta himustas raha – ja sai selle ikkagi, müües Jeesuse!
Milline elukäik! Jeesuse poolt valitud apostliks (mõni ütleb pehmenduseks, et teised jüngrid soovitasid teda kui tarka ja haritud inimest). Kristuse poolt õpetatud – saanud parima vaimuliku hariduse. Jeesuse poolt välja saadetud ja varustatud isegi võimega teha imetegusid. Kristus oli talle usaldanud oma väikeses koguduses laekuri tähtsa ameti. Kuid temast sai võitu ahnus ja Ta müüs ära oma Issanda. Hiljem ta kahetses oma tegu, kuid ei palunud andestust ja armu, vaid sooritas enesetapu.
Milline hoiatus meile! Ahnus võib hukutada ka meid, tehes meist varga ja röövli. Kuidas? Näiteks nii – Mal.3,8-10 (otseses tõlkes): "Kas inimene tohib Jumalat röövida? Aga teie röövite mind ja ütlete: "Kuidas me Sind röövime?" Kümnise ja tõstelõivuga! Needusega olge neetud, et teie, kogu rahvas, mind röövite! Tooge kogu kümnis varaaita."
Esimene Kristuse ristiga seotud röövel on Juudas, üks Jeesuse enda jüngritest.
2. BARABAS – RÖÖVEL, KES PIDI SUREMA RISTIL, KUID ASENDATI JEESUSEGA.
Mat.27,15-21 on kirjutatud: "Aga tavaliselt laskis maavalitseja pühiks rahvale vabaks ühe vangi, keda nad tahtsid. Ja neil oli siis kuulus vang, nimega Barabas. Kui nad nüüd koos olid, ütles Pilaatus neile: "Kumma te tahate, et ma teile vabaks lasen, Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Kristuseks?" ... Nemad ütlesid: "Barabase!""
Ja Apt.3,14.15 on kirjas Peetruse sõnad: "Te salgasite ära Püha ja Õige ja palusite, et teile mõrtsukas vabaks antaks. Te tapsite elu ülima Juhi, kelle Jumal on surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie."
Barabas – röövel ja mõrtsukas – oli ära teeninud surma, kuid tema asemel suri Jeesus. Ilmselt pole kokkusattumus see, et nimi Barabas tähendab "isa poeg". Selle väikese isa poja asemel suri suure Isa Poeg!
Miks sooviti Barabase surma asemel Jeesuse surma? Neid (eelkõige vaimulikke juhte) häirisid rohkem Jeesuse õpetused ja väited, imeteod ja mõju, kui Barabase kuriteod! Nad vihkasid rohkem pattude noomijat kui röövlit ja mõrvarit! Nende traditsioonidest üleastuja oli neile põlastusväärsem kui Jumala käsust üleastuja!
Jeesus võttis enda peale Barabase patud ja hukkamõistu, andes talle uues võimaluse. Ta võttis enda peale ka meie patud ja hukkamõistu, pakkudes meilegi uue võimaluse.
3. RÖÖVEL, KES EI KAHETSENUD EGA PALUNUD ARMU.
Jeesus löödi risti kahe kurjategija, kahe röövli vahele. Mat.27,38 on kirjutatud: "Siis löödi Temaga ühes risti kaks röövlit, üks paremale ja teine vasakule poole." Sellega täitus Jes.53,12: "Teda arvati üleastujate hulka." Kuid need kaks röövlit käitusid erinevalt. Luk.23,39 on kirjutatud: "Siis teine poodud kurjategijaist pilkas Teda ning ütles: "Eks Sa ole Kristus? Aita iseennast ja meid!""
Mõelge, ta tundis Kristust – ja ometi pilkas Teda. Isegi teise röövli avalik ja jõuline meeleparandus jättis ta külmaks. Ta suri oma pattudes, kuigi Jeesus oli sealsamas ta kõrval! Ta nägi Jeesust, aga ei võtnud Teda vastu! Kuidas võib küll patuse süda paaduda! Olgu see meile hoiatuseks.
4. RÖÖVEL, KES KAHETSES JA PALUS ARMU.
Luk.23,40-43: "Aga teine kostis ja sõitles teda ning ütles: "Kas sinagi ei karda Jumalat, kuna sa ise oled ju sama karistuse all? Meie küll õiguse poolest, sest me saame kätte, mis meie teod on ära teeninud, aga see ei ole teinud midagi ebakohast!" Ja ta ütles: "Jeesus, mõtle minule, kui Sa oma kuningriiki tuled!" Ja Jeesus ütles temale: "Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa minuga olema paradiisis!""
Ka see röövel pilkas algul Jeesust (Mat.27,44), kuid siis, mõeldes Jeesuse süütusele ja oma pattudele, ta kahetses ja pöördus kogu südamest. See ei päästnud teda füüsilisest surmast – esimesest surmast, mis tuleb meilegi omal ajal, kui Jeesus varem ei tule – kuid see päästis ta pattudest ja teisest surmast. Ja ma usun, et see esimene surmgi oli talle kergem kui teisele röövlile, kes meelt ei parandanud. Ta suri lootuses, toetudes usus Jeesuse tõotusele. Seda röövliarmu vajame me kõik!
5. RÖÖVEL, KES VARASTAS INIMESE SÜDAME.
See röövel on muidugi Saatan. Temal oli kõige otsesem osa Kolgata sündmustes. Juba Eedeni aias varastas ta inimese südame, armastuse, lojaalsuse, osaduse Loojaga. Ta varastas meie süütuse. Joh.8,44 on kirjas Jeesuse sõnad variseridele: "Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!" Samas jutluses ütles ta veidi hiljem Saatana kohta – Joh.10,10: "Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ning hukkama!"
See südametu röövel oli seal, Kristuse ristilöömise juures ja õela irvitusega näol ässitas inimesi Jeesuse vastu. Ta arvas, et oli võitnud selle lahingu. Kuid hoopis Jeesus võitis, tõustes üle surnuist ja valmistades nii tee ellu kõigile oma järgijaile.
Saatan püüab röövida meid endale tagasi, nii et olgem valvel! Peetrus kutsub üles – 1.Pet.5,8.9: "Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer, otsides, keda neelata! Tema vastu seiske kindlad usus."
Saatan püüab röövida meilt meie usu, meie tunnistuse, meie hea mõju, meie Vaimu vilja, meie hinge! Kuid Jumal on andnud meile piisavalt Vaimu väge talle vastu seista. Ainult koostöös Jumalaga võidame selle kohutava vaenlase.
6. RÖÖVEL, KES TEGELIKULT EI OLNUD RÖÖVEL.
Teda koheldi mõnede poolt nagu röövlit juba kaua aega enne Kolgata ristile naelutamist. Ketsemani aias ütles Ta Teda kinni võtma tulnud jõugule – Mat.26,55: "Otsekui röövli peale olete te välja tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma! Ma olen iga päev istunud teie juures pühakojas ja õpetanud, ja te ei ole mind kinni võtnud."
Ta ei olnud röövel, aga Ta sai röövli palga, mis oli tol ajal palju kohutavam kui täna. Tema süü? Ta oli süüdi nende armastamises, kes polnud armastusväärsed. Ta oli süüdi tõe rääkimises. Ta oli süüdi patustele andestamises. Ta oli süüdi Kõikväelise Jumala Pojaks olemises!
Ta ei olnud röövel, aga Teda peeti röövliks, kes röövis tolle aja vaimulikelt nende mõju rahva üle. Ja Talle määrati röövli karistus. Ta oleks võinud selle vastu protesteerida. Ta oleks võinud risti vältida. Aga Ta otsustas esindada mind ja sind, kes me kõik vajame röövliarmu!
Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise sõja ajal võeti mehi prantsuse armeesse teatud loterii süsteemi abil. Kui tõmmati välja kellegi nimi, pidi ta minema lahingusse. Ta võis sellest pääseda vaid juhul, kui keegi teine oli valmis minema tema eest. Juhtus nii, et võimud tulid ühe mehe juurde ja ütlesid talle, et ta on nende hulgas, kes olid valitud. Kuid mees keeldus minemast, öeldes: "Mina sain 2 aastat tagasi lahingus surma." Algul mõtlesid võimud, et mees on nõder, kuid mees kinnitas, et just nii see oli. Vaadaku nad aruannetest järele, et ta kutsuti kahe aasta eest lahingusse, kus ta langes.
"Kuidas saab see olla nii, sa oled ju elus?" käisid nad peale.
Mees selgitas, et kui nimetati tema nimi, ütles üks tema lähedane sõber: "Sul on suur perekond, kuid mina pole abielus ja keegi ei sõltu minust. Mina võtan sinu nime ja aadressi ning lähen sinu asemel."
Just seda näitasid ka aruanded. Sellest ebatavalisest seigast teatati Napoleonile, kes otsustas, et riigil ei ole õigust seda meest lahingusse saata. Ta oli vaba. Ta oli surnud ühe teise mehe isikus.
Kas sina oled surnud ühe teise Mehe isikus? Kui Jeesus suri, kas Ta suri sinu eest? Kui nii, siis oled sina vaba! Sa oled surmast päästetud!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv