Nagu teie taevane Isa
22.09.2012 - (1510)

Mat.5,43-48: "Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lasteks, kes on taevas, sest Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale. Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te lahkesti tervitate ainult oma vendi, mida iseäralikku te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik."
Jälle armastusest! Kas me pole sellest juba küllalt siin kirikus rääkinud! Jah, me oleme rääkinud sellest palju ja Piibel räägib sellest palju ja maailmas räägitakse sellest palju, kuid ikka on seda meie elus, meie suhetes liiga vähe! Keegi ei kurda, et teda armastatakse liiga palju! Ikka armastatakse meid liiga vähe! Ja meie armastame liiga vähe.
Kui me mõtleme sellele, kuidas Jeesus käskis armastada Mäejutluses – armastada mitte ainult sõpru, vaid ka vaenlasi ja seda täiuslikult, nagu seda teeb Taevane Isa – siis paneb see meid lausa ohkama: kes meist annab selle mõõdu välja? Kas Jumal ei nõua meilt mitte võimatut?
Kuid me teame, et Jeesus oma armastuses ei kiusa meid; Ta ei käsi meil teha midagi ebarealistlikku. Ta ootab seda, mida meiegi tavaliselt ootame oma lastelt; nimelt, et nad sarnaneksid oma isale. Et nad, armastades isa ja õppides isalt, käituksid nagu isa!
Me näeme sageli lapsi, kes näevad välja täpselt nagu üks nende vanemaist. Sageli öeldakse: "See poiss on kukkunud nagu isa suust. Ta näeb välja nagu isa noorena; ta räägib nagu isa; ta kõnnib nagu isa ja suureks saades on ta kindlasti selline, nagu ta isa praegu."
Jeesus ütleb sisuliselt: "Ma soovin, et te käituksite nii, et kõigile, kes teie tegusid näevad, oleks ilmne, et te olete Taevaisa lapsed. Et see paistaks välja teie näost ja käitumisest – teie armastusest kõigi vastu!"
Võib-olla ei anna meile rahu Jeesuse viimased sõnad selles tsitaadis Mäejutlusest: "Teie olge siis TÄIUSLIKUD, nõnda nagu teie taevane Isa on TÄIUSLIK." Täiuslikkus näib meile, inimlastele midagi absoluutset ja seega saavutamatut; see on midagi, mis kuulub vaid Jumalale. Kuid Jeesuse kasutatud (kreekakeelne) sõna tähendab lihtsalt: "küps, täielikult varustatud, valmis ja võimeline tegema tööd, mis tuleb teha."
Kas me oleme märganud erinevust, kuidas need Jeesuse sõnad on pannud kirja evangelist Luukas? See paralleeltekst aitab meil kindlasti paremini mõista Jeesuse mõtet. Luk.6,35.36: "Aga ARMASTAGE oma vihamehi ja TEHKE HEAD ja laenake ilma midagi selle vastu lootmata; siis teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest Tema on LAHKE ka tänamatute ja kurjade vastu. Olge ARMULISED, nõnda nagu teie Isa on armuline." Ei tundugi enam nii võimatuna, kas pole?
Heitkem siis täna veel üks pilk armastusele. Ja seda tehes ma sooviksin, et te näeksite kolme asja: (1) Jumala armastuse suurepärasust, (2) inimese armastuse keskpärasust ja (3) kristliku armastuse küpsust.
1. JUMALA ARMASTUSE SUUREPÄRASUS.
Rääkides Jumala imelisest armastusest, ütles Jeesus, et "Tema laseb OMA päikest tõusta kurjade ja heade üle." See on Jumala päike. Päike varustab maad valguse ja soojusega, ilma milleta oleks siin pime jäine kõrb, kus elu oleks absoluutselt võimatu. Nii et Jumal on oma armastuses andnud meile mitte ainult elu vaid ka eluks vajaliku keskkonna. Ta on andnud selle kõigile – nii kurjadele kui headele inimestele, nii õigetele kui ülekohtustele. Pole isegi mitte nii, et kurjadele paistaks päikest vähem kui headele! Kõik saavad ühtemoodi osa sellest Jumala annist, mis näitab, et Jumal armastab tõesti kõiki inimesi ühepalju! Tal ei ole kõigist ühtemoodi hea meel, kuid Ta armastab meid kõiki ühepalju. Ja seda on nii hea teada.
Kuid Jumal annab meile kõigile mitte ainult päikesevalgust ja -soojust. Samamoodi laseb Ta ka "vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale," ütleb Jeesus; ja seegi tunnistab Tema armastusest kõigi inimeste vastu. Tõsi, vahel paistab päike mõnes kohas liiga palavalt ja teinekord sajab vihma mõnes paigas liiga palju – inimesed on oma patuste eluviisidega looduse tasakaalu rikkunud – siiski, kui päike lakkaks paistmast või vihm üldse sadamast, kaoks elu meie planeedilt kiiresti.
Ka selle maailma kuld ja hõbe ning kariloomad tuhandeil mägedel kuuluvad tegelikult Jumalale, kes on need meile andnud. Kõik kuulub Temale, ehkki inimesed on hakanud mõtlema, et kõik kuulub neile. Nad müüvad raha eest maad ja maavarasid, vilja ja loomi, linde ja kalu, nagu need kõik kuuluksid neile. Mis oleks, kui Jumal – kõigi nende rikkuste tõeline omanik – hakkaks neid meile müüma raha või mingite teenete eest? Tuled kirikusse, saad vihma; ei tule, ei saa! Palvetad, näed päikest; ei palveta, ei näe! Aitad vaeseid, kasvab vili; ei aita, ei kasva! Armastad ligimest, saad järeltulijaid; ei armasta, ei saa! Võib-olla tuldaks rohkem kirikusse, võib-olla palvetataks rohkem, aga võib-olla ka mitte, sest keegi ei saaks olla kindel Jumala armastuses.
Aga Jeesus ütleb, et me võime olla kindlad Jumala armastuses, kui me vaatame, kuidas Ta jagab heldelt oma ande kõigile ühtmoodi – ning lisab, et meie, Tema lapsed, peaksime tegema samamoodi, soovides ja tehes kõigile head. Muidugi, OMA võimaluste piires, sest me pole ju Jumal. Aga armastust võib näidata ka väikeste heategudega, mis on meile täitsa jõukohased.
Küll on hea, et Jumal ei jaga oma häid ande lähtuvalt meie headusest! See kõneleb kui suurepärane on Jumala armastus. Sellele kontrastiks on...
2. INIMESE ARMASTUSE KESKPÄRASUS.
Ma ei alaväärista inimeste armastust. See on Jumala and ja see on imeline. Kuid Jumala armastusest erineb inimeste armastus juba selle poolest, et see on valiv ja tingimuslik, jagades inimesed kategooriatesse. Kui inimene meile meeldib, kui ta võib meile kasu tuua, asetame ta ühte kategooriasse ja ütleme: "Ma armastan sind." Kui aga inimene meile mingil põhjusel ei meeldi, asetame ta teise kategooriasse ning püüame vältida temaga suhtlemist. Mõnda neist me lausa vihkame. Osa inimesi on kusagil seal vahepeal: me lävime nendega, kuid ega me neid eriti ei armasta.
Nüüd mõelge, milline oleks maailm, kui keegi inimestest kontrolliks päikest ja vihma! Kui keegi meist võlurina istuks päikese ja vihma saatmise kontrollnuppude juures. Ühtedele me ütleksime: "Ma armastan teid!" Seejärel vajutaksime nupule, andes neile külluslikult päikesepaistet. Kui nad on saanud seda piisavalt, vajutaksime teist nuppu, andes neile just paras ports vihma. Inimestele seal keskel me ütleksime: "Kui te käitute hästi, siis ma saadan teile pisut päikest ja vihma. Vastasel juhul ei saa te midagi!" Vasakul käel olevatele inimestele aga ütleksime: "Ärge lootkegi, et mult midagi saate, sest te ei meeldi mulle. Te olete pahad."
Absurdne! Aga just nii me tihti käitume. Ja on hea, et Jumal ei lase meid päikese ja vihma kontrollnuppude juurde! Küll me kontrolliksime teistegi asjade jagamist, kui me vaid saaksime! Meie arvates on ikka ühed inimesed kõik hea ära teeninud ja teised tuleks neist asjust ilma jätta, sest nad pole seda väärt!
Meie armastus on valiv, tingimuslik ja võib-olla on isegi ülepakutud, kui me nimetame seda keskpäraseks, võrreldes Jumala suurepärase armastusega.
Aga Jumal leiab, et me koos Temaga oleme võimelised paremaks armastamiseks. Nii ütleb Jeesus meile: "Ma soovin, et teie armastus oleks selline, et kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine (Mat.5,39). Ja kui keegi tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, sellele jäta ka kuub (Mat.5,40). Ja kui keegi sunnib sind kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks (Mat.5,41). Ma soovin, et te armastaksite mitte ainult oma sõpru, vaid ka vaenlasi. Sest kui te armastate vaid oma sõpru, siis pole te paremad kui tölnerid!"
Siin tabas Jeesus naelapea pihta, sest Ta poleks saanud nimetada ühtegi inimgruppi, kes oleks olnud juutide poolt enam põlatud kui tölnerid. Tölnerid ehk tollikogujad riisusid rahvast. Töölepingu alusel pidid nad maksma riigikassasse teatud summa aastas, kogu ülejäänud raha, mis neil õnnestus rahvalt välja pressida, jäi neile. Nii said nende ahnuse ohvriteks isegi nende sõbrad ja sugulased. Ja nüüd ütleb Jeesus, et kui te armastate vaid oma sõpru, siis te pole paremad kui tölnerid! Ma äsja ütlesin, kuidas tölnerid armastasid oma sõpru – püüdes neilt kasu lõigata. Just seda teevad kõik need, kes armastavad vaid sõpru: nad näevad, et see on neile kasulik. Ja kerge.
Jeesus ütleb: Kui te armastate vaid inimesi, kes teid armastavad, siis pole te paremad tölnereist. Ma soovin, et te armastaksite kõiki, nagu seda teeb teie Taevane Isa.
Seni oleme vaadelnud Jumala armastuse suurepärasust ja inimese armastuse (heal juhul) keskpärasust. Heitkem nüüd lõpuks ühe põgusa pilgu ka kristliku armastuse küpsusele. See on see, mida meilt ootab Jeesus.
3. KRISTLIKU ARMASTUSE KÜPSUS.
Mis on kristlik armastus ja mida see meilt nõuab? Evangeeliumides räägitakse mehest, kes tuli Jeesuse juurde ja küsis: "Missugune käsk on kõige esimene [ehk suurim]?" Ja Jeesus vastas talle: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest." Kas pole see mitte armastamine kogu oma olemusega? Seejärel Jeesus lisas: "Armasta oma ligimest nagu iseennast" (Mrk.12,28-31).
See on huvitav mõte. Armasta üle kõige Jumalat ehk vasta Tema armastusele ja siis annab Jumal sulle võime armastada kõiki, keda Jumal on loonud – kõigepealt iseennast ja seejärel samapalju ka ligimest. Jumalaga armastussuhtes olemine tõstab kindlasti inimese enesehinnangut, samuti ka teiste inimeste väärtust tema silmis. Ta suudab nüüd armastada iseennast ja sama palju oma ligimest.
Miks me ei peaks end armastama, kui me oleme nii imeliselt loodud ja kui Jumal meid nii armastab? Enese armastamises pole midagi paha, kuid... armastagem sama palju ka teisi Jumala poolt loodud inimesi, keda Jumal samuti armastab!
See on võimatu, ütlevad inimesed end vabandades. Ja kuna see on nende arvates võimatu, siis nad ei üritagi!
Ma ei tea, kas te olete kuulnud mehest nimega sir Roger Bannister. See inglane, kes on muide veel elavate kirjas, murdis esimesena ühe miili jooksus 4 minuti barjääri. Miks me nimetame seda barjääriks? Aga sellepärast, et kuni selle mehe ponnistuseni peeti võimatuks joosta ühte miili alla 4 minutiga. Kui aga ühel päeval see pikk kõhetu mees sellega hakkama sai, hakkasid teisedki seda tõsiselt üritama ja täna on neid alla 4 minuti mehi enam kui suudaks üles lugeda!
Mis juhtus? Roger Bannister näitas, et see on võimalik. Ja kui inimeste teadvusesse jõudis mõte, et see on võimalik, et üks mees on seda teinud, siis ütlesid nad: "Mina suudan seda ka!" Ja nad suutsid.
Jeesus näitas, et on võimalik armastada ligimest nagu iseennast. Jeesus näitas, et on võimalik armastada vaenlasi ja palvetada nende eest. Jeesus näitas, et on võimalik pöörata teine kõrv, kui keegi lööb sulle vastu üht kõrva. Jeesus näitas, et on võimalik olla armuline, nagu Isa Taevas on armuline. Jeesus näitas, et on võimalik olla täiuslik, nagu meie Taevane Isa on täiuslik!
Lugu räägib ühest väikesest tüdrukust, kes elas lastekodus. Tema välimus polnud kütkestav ja tal olid mõned pahad kombed, mis panid teisi lapsi teda põlgama ja lastekodu töötajaid soovima saata ta endi juurest ära kuhugile mujale. Juba mõnda aega kahtlustati, et ta kirjutab salajasi kirju inimestele väljaspool lastekodu. Ühel päeval nende kahtlused leidsid kinnitust. Üks laps kandis ette: "Ma nägin, kuidas ta kirjutas väikese kirja ja peitis selle puu otsa kiviaia lähedal."
Lastekodu juhataja kiirustas puu juurde, leidis sealt kirja ja andis selle vaikselt edasi oma abilisele. Kirjas seisis: "Inimesele, kes selle leiab: Ma armastan sind!"
Oli üks teine, kellest on kirjutatud, et "ei olnud Tal kuju ega ilu: me nägime Teda, aga Tal ei olnud välimust, et oleksime Teda ihaldanud! Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmnägu ära pööratakse: Ta oli põlatud ja me ei hoolinud Temast!" (Jes.53,2.3). Ta jättis kirjakese tahutud puule Jeruusalemma müüri taga, kuhu on kirjutatud: "Inimesele, kes selle leiab: Ma armastan sind!"
Jah, Ta ikka veel armastab meid, andes kõigile neile, kes Ta vastu võtavad, "meelevalla saada Jumala lasteks, kes usuvad Tema nimesse" (Joh.1,12). Ja Jumala lastena antakse meile võime armastada paremini ja rohkem kui kunagi varem. Ja see pole ka ime, sest meie Isa on ju Armastus!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv