Nelipüha kolm tuhat
23.05.2015 - (1613)

Nelipüha äratusliikumine jääb tüüpiliseks näiteks võimsast äratusest. Alandlikud, maailma mõistes harimatud, kuid Püha Vaimuga ristitud apostlid rajasid esimese koguduse, kui 3000 sügavalt puudutatud südamega juuti ja proselüüti, palusid end ristida.
Nelipüha ärkamist ei tohiks pidada erandlikuks nähtuseks. Jeesus ütles oma jüngritele — Joh.14,12: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kes usub minusse, see teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest mina lähen Isa juurde!"
Kui vaid kogudusel oleks usku! Kui igal seitsmenda päeva adventistil oleks nägemus tööst, mida on vaja teha, hingede päästmise kinnisidee; kui igal kogudusel oleks äratuseks vajalik vaimustus, kui jumalik hingus läbistaks ustavaid, siis oleksid kirikud pilgeni täis ning kõikjal kerkiksid esile tunnistajad ja apostlid, täis evangeliseerimisvaimustust.
"Paljud, kes varemalt naeruvääristasid mõtet, et nii tagasihoidlik isik kui Jeesus võiks olla Jumala Poeg, veendusid põhjalikult tões ning tunnistasid Teda oma Päästjaks. Kolm tuhat hinge lisati kogudusse. Apostlid rääkisid Püha Vaimu väes ja nende sõnu polnud võimalik kummutada, sest neid kinnitasid vägevad imeteod, mida nad tegid Püha Vaimu väljavalamise ajal. Jüngrid olid hämmastunud oma töö tulemuste ning kiire ja rohke hingede lõikuse üle. Kõik inimesed olid täidetud hämmastusega. Need, kes ei hüljanud oma eelarvamusi ja kitsarinnalisust, olid sedavõrd hirmunud, et ei julgenud ei hääle ega vägivallaga üritada takistada võimast tööd, ja aja jooksul nende vastuseis kadus." — The Story of Redemption, p. 245.
Nelipüha ärkamine oli krooniks Meistri tööle. See oli koguduse sünnipäev, tema esimesed ristimised. Iga kogudus võib pretendeerida nelipüha sarnasele ärkamisele; kui täidetakse tingimused, võidakse tunda rõõmu samasugustest õnnistustest.
Ja need tingimused ei ole keerulised. Need on väga lihtsad, kuid ometi paljudes kohtades nii saavutamatud. Pühakiri tunnistab nelipühaks valmistuvast suhteliselt väikesest inimgrupist — Apt.1,14: "Need kõik olid alati ühel meelel üheskoos palves naistega ja Maarjaga, Jeesuse emaga, ja Jeesuse vendadega." Järgmine salm ilmutab nende umbkaudse arvu — Apt.1,15: "...rahvast aga oli koos umbes sada kakskümmend isikut." 120 inimest ja täielik üksmeel! Aga selle nad saavutasid, olles alati palves! Meil on umbes sama suur kogudus; kui palju meist võtab alati osa palvekoosolekuist; kui paljud meist on alati palves? Pole siis ime, et ka üksmeel jätab soovida!
Aga seal valitses täielik üksmeel ja siis see juhtus — kõigepealt ärkamine koguduses, täitumine Püha Vaimuga — Apt.2,1-4: "Ja kui nelipühapäev kätte tuli, olid kõik ühes paigas koos. Ja taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida."
Kõik olid koos ühes paigas ja igaüks individuaalselt sai ristitud Püha Vaimuga. Nad said "täis Püha Vaimu," kuna nad olid end tühjendanud oma minast, kuna nad olid avanud kogu südame Jumalale. Loomulikult polnud nad kõik ühesugused, kuid Jumalal jätkus and igaühele ja kõik muudeti otsekohe evangeeliumi tööriistadeks — nad olid võimelised kuulutama evangeeliumi kõigis keeltes, milles leidus kuulajaid. Otsekohe grupeerusid nende koosoleku külalised n.-ö. tõlkide ümber, kes kõnelesid nende emakeeles.
Samas ilmnes ka apostli või õpetaja või evangelisti vaimuand. Jumal andis selle Peetrusele, kellel oli selleks eelsoodumus. Ta kõneles elavalt ja võimsalt kõige aktuaalsemal teemal. Tema kõne oli jõuline ja veenev, sest see oli elav tunnistus sündmustest, mille toimumist ei saanud keegi eitada. Nagu Jeesus alustas oma kõnet Naatsaretis Pühakirja tsiteerimisega ja seejärel teatega — Luk.4,21: "Täna on see kiri täide läinud teie kuuldes!" nii toimis ka Peetrus, öeldes hetk tagasi toimunu kohta — Apt.2,16: "See on, mis on öeldud prohvet Joeli kaudu..."
Selgitades Pühakirja valgel kõike seda, mis oli viimasel ajal Jeruusalemmas toimunud, juhtis ta oma kuulajad — nende koosoleku külalised — vaimulikule ärkamisele. Jah, ainult ise ärganu võib äratada teisi; ainult see, kes ise põleb, võib süüdata teisi. Peetruse elulisest ja sütitavast kõnest tunnistab Pühakiri — Apt.2,37: "Aga kui nad seda kuulsid, läks see neil südamest läbi ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: "Mehed, vennad, mis me peame tegema?"
Peetruse kõne puudutas südameid. Peetruse kõne veenis. Ja Peetruse kõne ka juhendas neid, kes olid kogenud ärkamist. Kuulajaskonnast tulnud küsimusele — "Mehed, vennad, mis me peame tegema?" — vastas Peetrus — Apt.2,38.39: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni. Sest teie ja teie laste päralt on see tõotus ja kõikide päralt, kes on kaugel, keda iganes Issand, meie Jumal, kutsub enese juurde." Kas mitte meie pole need, kes olid tol ajal "kaugel," kuid keda Issand, meie Jumal on kutsunud "enese juurde?"
Peetrus oli kuulutanud, kuulajad olid reageerinud, kuid veel ei peatunud Peetrus; Pühakiri tunnistab — Apt.2,40: "Ja veel paljude muude sõnadega tunnistas ja manitses ta ning ütles: "Laske endid päästa sellest pöörasest soost!"" Rauda oli tarvis taguda, kuni see oli kuum. Ja tema jõupingutusi saatis imeline edu. Pühakiri tunnistab — Apt.2,41: "Kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti, ja nõnda lisati sel päeval nende juurde ligi kolm tuhat hinge."
Me räägime siin meie koguduse liikmete arvu kahekordistamisest ühe aastaga kui võimatust ülesandest. Apostlite koguduse liikmete arv kahekümneviie-kordistus ühe päevaga! Ajad on muutunud? Jah. Inimesed on muutunud? Jah. Kuid kõige suurem põhjus on selles, et koguduse inimesed on muutunud! Meie sõnum pole meile enam nii aktuaalne kui see oli apostlitele; me ei ole ise ärganud, nagu olid apostlid; me ei põle ise, nagu põlesid apostlid. Ja sellepärast ei suuda me äratada ja süüdata teisi, nagu suutsid apostlid.
Mida ütleb Piibel sellest välkevangelisatsiooni teel ülisuureks paisunud kogudusest? Kas see muutus ülejõukäivate probleemide puntraks, nagu meie seda ette kujutaksime, kui meil tuleks ühel päeval kogudusse nii palju uusi liikmeid? Apt.2,42-47: "Aga nemad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse. Aga igale hingele tuli kartus; ja palju imesid ja tunnustähti sündis apostlite läbi. Aga kõik need, kes uskusid, olid üheskoos ja kõik, mis neil oli, oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ja jagasid, mis saadi, igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas. Ja nad viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ja murdsid leiba kodasid mööda ja võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega, kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures. Aga Issand lisas iga päev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti."
See suur ja kiiresti kasvav kogudus säilitas puhta apostlite õpetuse, oli ühtne osaduses, valitses palvemeelsus. Keegi neist polnud isekas — kõike jagati heldelt ja rõõmsalt. Iga päev toimusid kirikus vaimulikus koosolekud ja kodudes nn. omavahelised — armastussöömaajad. Kõik olid rõõmsad, kõigil oli põhjust kiita ja tänada Jumalat ja pole ime, et nad meeldisid inimestele. Ja nii olid koguduses ristimised iga päev — iga päev koosolekud ja iga päev ristimised!
Kuidas oli see võimalik? Aga nii, et kõik n.-ö. vanad koguduseliikmed ja ka uued koguduseliikmed oli kogenud tõelist ärkamist. Miks me räägime nii palju ärkamisest? Sellepärast, et ärkamine on üks hea asi. See on koguduse heaolu ja kasvamise alus. Sellepärast me seda igatsemegi. Kuid see ei kuku meile niisama taevast. See toimub siis, kui oleme täitnud tingimused.
"Nelipühil toimunus võime näha, mida võib ära teha usku rakendades. Need, kes uskusid Kristusesse, pitseeriti Püha Vaimu poolt. Kui jüngrid kokku tulid, "sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast." Ja Peetrus tõusis nende hulgast püsti ning rääkis suure väega. Nende seas, kes teda kuulasid, oli vagasid juute, kes olid oma usus siirad. Kuid vägi, mis kõneleja sõnadega kaasnes, veenis neid, et Kristus oli tõepoolest Messias. Milline suur töö tehti ära! Kolm tuhat pöördus ühel päeval." - SDA Bible Commentary, E. G. White Comments, on Acts 2,1-4, p. 1055.
Kas meie tahame sellist ärkamist? Tahame. Aga kas me oleme valmis maksma selle hinda? Mis on selle hind? Kui mitte varem, siis ehk täna mõistame seda.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv