Viis võimast jõudu
23.09.2006 - (1802)

Luk.7,11-17: "Järgmisel päeval läks Ta linna, mida hüütakse Nainiks, ja Temaga ühes läksid Tema jüngrid ja palju rahvast. Kui Ta linna värava ligi jõudis, vaata, siis kanti välja surnut, oma ema ainust poega; ja ema oli lesk. Ja suur hulk linna rahvast oli temaga. Ja kui Issand teda nägi, oli Tal väga hale meel temast ja ütles talle: "Ära nuta!" Ja Ta astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: "Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!" Ja surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima. Ja Ta andis tema ta emale. Aga neid kõiki valdas hirm, ja nad andsid au Jumalale ning ütlesid: "Suur prohvet on meie seas tõusnud ja Jumal on tulnud oma rahvast katsuma!" Ja see jutt Temast levis kogu Juudamaale ja kõigisse ümberkaudseisse paikadesse."
Noort evangelisti Moodyt paluti esimest korda viia läbi matusetalitust. Soovides teha kõik õigesti, pöördus ta Piibli poole, et vaadata, kuidas tegi seda Jeesus. Ja mis ta leidis?! Jeesus ei pidanud ühtegi matusetalitust! Tegelikult, iga kord, kui Jeesus puutus kokku mõne surnuga, äratas Ta selle üles! Ta äratas surnuist kolm inimest: Laatsaruse, Jairuse tütre ja Naini lesknaise poja.
Sellest viimasest me just äsja lugesime. Jeesus oli teel Naini linna, kui Ta sattus peale väga kurvale rongkäigule. Ühe lesknaise kodu oli külastanud haigus, mille tagajärjel oli surnud tema ainus poeg. Surm on alati traagiline, kuid antud olukord oli eriti kohutav: suri mees, nüüd ka ainus poeg – ja lesk jäi täielikult ilma kaitsjata ja toitjata! Nüüd olid nad teel kalmistule.
Vaadake, kuidas sellele reageeris Jeesus! Luukas kirjutab: "Kui Issand teda nägi, oli Tal väga hale meel temast." Jeesus tundis leinajatele kogu südamest kaasa. Ta teeb seda tänagi! Ta ei saa näha kurbi, ilma et see puudutaks Tema südant. Nii läks Ta lese juurde ja ütles lohutades: "Ära nuta!" Oleks Ta sellega piirdunud, oleks see olnud isegi kohatu, sest miks ei pidanud lesknaine nutma, kui ta oli kaotanud mehe ja nüüd ka ainsa poja! Tema kurbus oli piiritu ja pisarate voolu oli võimatu tagasi hoida.
Kuid Jeesus ei piirdunud sellega. Ta peatas matuserongkäigu ja, pöördudes surnu poole, ütles: "Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!" Ja see tõusis üles ning hakkas rääkima! Mida ta teie arvates võis rääkida? Midagi hauatagusest elust? Kindlasti mitte, sest oleks tal olnud sellest midagi öelda, oleks see kindlasti kirja pandud! Ilmselt üllatas teda praegu toimuv, sest viimane, mida ta mäletas, oli lamamine haigevoodis, ema murelik nägu tema üle. Nüüd on ta äkki õues paljude inimeste keskel – nende seas ka Jeesus – ja tunneb end täiesti tervena! Sellest ta ilmselt rääkiski: "Ema, ma tunnen end nii hästi!"
Kui õnnelik oli ema – kurbuse pisarad asendusid rõõmupisaratega! Ning kindlasti tänas ta Jeesust kui eluandjat kogu oma südamest! Midagi sarnast kogeme ka meie, kui toimub suur ülestõusmine!
Selles imelises loos kohtame me viit võimast jõudu ehk väge.
1. SURMA VÄGI. Siin maailmas allume me sellele kõik. Me kõik sureme – kui Kristus ei tule enne. Piibel ütleb – Heb.9,27: "Inimestele on määratud kord surra, aga pärast seda kohus." "Kõik surevad Aadamas," täpsustab Paulus 1.Kor.15,22.
Surm ei tee vahet isikute vahel – oled sa kõrge või madal, rikas või vaene, vana või noor, õnnelik või õnnetu – ta tuleb ja võtab! Selle väe vastu oleme me abitud. Me ei saa teda peatada, kui ta tuleb; ka põgenemine selle eest ei õnnestu. Heal juhul õnnestub meil viivitada tema tulekut tervisliku eluviisi ja parima raviga, kuid ükskord tuleb ta ikkagi.
Surm on salapärane jõud. Tihti saabub ta siis, kui me teda kõige vähem ootame. Aga teinekord läheb ta meist mööda siis, kui temaga kohtumine näib möödapääsmatuna! Me peaksime tunnustama surma väge ning olema selleks valmis!
2. ARMASTUSE VÄGI. Piibel võrdleb armastuse väe tugevust surma väe tugevusega, öeldes – Ül.8,6: "Armastus on tugev nagu surm." Surma vastu võitlemine on tulutu, nagu seda on ka võitlemine armastuse vastu.
Siiski ma arvan, et nii mõneski mõttes on armastus tugevam kui surm! Surm ei kustuta ju armastust! Surm ei kustutanud lesknaise armastust oma poja vastu! Inimeste käes on vahendid, millega saab hävitada linnu ja rahvaid, kuid me ei saa hävitada armastust! Vabadusearmastus ja armastus oma kodumaa vastu paneb inimesi võitlema surmani – ohverdama oma elu!
Surm ei kohutanud Jeesust, kes armastas ja armastab inimest kogu oma südamest. Ja just Tema näitas, kumb on tugevam – armastus või surm. Jeesuses Kristuses armastus võitis surma!
Armastus võib muuta täielikult kõige suurema patuse! Armastus naise vastu paneb meest tegema ükskõik mida, ja vastupidi. Üks 78-aastane naine oli suitsetanud üle 50 aasta. Ja kogu selle aja oli ta püüdnud sellest halvast harjumusest vabaneda, kuid ei suutnud. Siis kohtus ta 79-aastase mehega ja nad armusid. Mees oli valmis temaga altari ette minema ühel tingimusel – kui ta jätab maha suitsetamise. Ja ta jättis selle maha – päevapealt! Millega ei saanud hakkama tahtejõud, sellega sai hakkama armastus!
Armastus teeb ka kõige raskema koorma kandmise kergeks. Armastus on tõepoolest üks eriti võimas jõud! Ja Piibel ütleb, et "armastus ei hävi ilmaski" (1.Kor.13,8). Surm hävitatakse, kuid armastus ei hävi ilmaski! See elab edasi ka peale usu ja lootuse täitumist. Kui hea on seda teada!
3. PISARATE VÄGI. Pisarad mõjutavad meid kaasa tundma. Nende sunnil lähenes Jeesus surnud poisile. Need panid Jeesusegi kaastundes nutma Laatsaruse haua juures.
Neil on eriline vägi ka hingede võitmisel. Kui me suhtume inimestesse külmalt, vaevalt et me kedagi neist võidame Kristusele. Nad peavad teadma, et me hoolime neist kogu südamest ning meil on kahju, kui nad lähevad kaduma. Ps.126,5.6 on kirjutatud: "Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega! Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes vihke!"
Vahel me kohe peame nutma. Pisarad on nagu kaitseventiil, kui meie süda on murdumas hingevalust!
Kaks sõna – "Jeesus nuttis!" – on mitte ainult Piibli lühim salm, vaid ka üks kõige võimsamatest!
Paulus tegi oma tööd "silmaveega" (Apt.20,31) – pole ime, et see kandis nii rikkalikku vilja! Suur prohvet Saamuel nuttis Jumala ees kogu öö Sauli sõnakuulmatuse pärast (1.Sam.15,11). Ärme ka meie häbeneme pisaraid. Neil on suur vägi.
4. PALVE VÄGI. Kindlasti oli see lesk palunud oma poja tervekssaamise pärast, kuid näis, et tema palvet ei kuuldud. Siis aga, kui kõik lootus oli kadunud, vastas Jumal tema palvele täiesti ootamatul viisil – parimal viisil –, saates sinna Jeesuse, kes äratas ta poja surnuist üles!
Palvel on tohutu vägi – eelkõige paluja enda üle. Ja see avab taevaluugid, nagu öeldakse.
Ühel pastoril oli papagoi, kes oskas vaid öelda: "Palvetagem, palvetagem!" Pastor püüdis õpetada teda ütlema ka midagi muud, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Siis sai ta teada, et ühel tema diakonil on ka papagoi, kes oskab samuti öelda vaid üht asja, aga selleks on "Suudelgem, suudelgem!" Nii otsustas pastor kutsuda selle diakoni koos tema papagoiga endale külla. Kui diakon saabus, pandi kaks papagoid ühte puuri, et näha, mis juhtub. Äkki üks suudab õpetada teisele midagi uut. Diakoni papagoi ütles: "Suudelgem, suudelgem!" Pastori papagoi vastas: "Tänan Sind, Issand, et oled vastanud mu palvele!"
Palvel on imeline vägi! Prohvet Jeremija läbi ütleb Jumal – Jer.33,3: "Hüüa mind, siis ma vastan sulle ja ilmutan sulle suuri ja salajasi asju, mida sa ei tea!" Me oleme kogenud imelisi asju palve peale!
5. KRISTUSE VÄGI. Jeesus tundis kaasa leinajatele, peatas matuserongkäigu, astus ligi ja käskis surnud noormehel tõusta. Siin ilmnes Tema ülisuur vägi, sest noormees tõusis üles!
Ülisuur vägi on Kristuse kohalolekus. Kuhu iganes ilmus Jeesus, sealt põgenesid deemonid! Luk.5,17 on kirjutatud ühe juhtumi kohta: "Issanda vägi oli seal selleks, et Jeesus terveks teeks." Jeesus on tõotanud olla kohal seal, kus kogunevad kas või 2-3 inimest (Mat.18,20). Tema vägi on ka täna siin tegutsemas!
Ülisuur vägi on Kristuse puudutuses. Antud loos Ta "puudutas puusärki." Sageli loeme, kuidas Ta puudutas üht ja teist – ja kõik nad said abi! Puudutagu Kristus täna ka meie südant! Selles on ülisuur muutev vägi!
Vast kõige suurem vägi on Kristuse veres – ohvris, millega Ta meid on lunastanud! Meeleparanduse ja usu kaudu sellesse veresse saab ka kõige määrdunum patune puhtaks pestud. Prohvet Jesaja kaudu ütleb Jumal – Jes.1,18: "Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks!"
Nii kohtusid selles loos viis suurt väge: surma vägi, armastuse vägi, pisarate vägi, palve vägi ja Kristuse vägi. Kõigil neist vägedest on oma koht selles maailmas. Kuid tulevases maailmas on kohta vaid neist kahele – armastuse väele ja Kristuse väele. Need ei nõrgene ega kao iial. Vastupidi – need aina suurenevad, kuni täidavad kogu maailma!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv