See on väike asi
23.10.2004 - (1896)

Räägitakse, et termiidid – tillukesed sipelgatetaoliselt kolooniates elavad putukad – hävitavad rohkem väärtusi kui maavärinad. Rohkem tulekahjusid on põhjustanud väikesed tuletikud ja sigaretid kui vulkaanid ja äike. Rohkem südamevalu ja kurbust on põhjustanud väikesed rasked sõnad ja väikesed halvad teod kui avalik skandaal ja kuritegevus. Postmark on väike asi ja väikese väärtusega, kuid see viib kirja igasse maakera punkti. Naeratus on ka üks väga väike asi ja ei maksa ju midagi, kuid kui palju rõõmu toob see teistele ja sinule endale. Väikene tähelepanuavaldus, väikeste kohustuste ustav täitmine, väike abi, väike sõna armastuses, väike viga üles tunnistatud, väike solvang talutud kannatlikult...

Isaac Newton sai idee oma tähtsateks optilisteks avastusteks väikese lapse väikesest seebimullist. Trükikunsti avastas mees, kes koeruse pärast lõikas tähti puu koore sisse. Ämblikuvõrk andis kapten Brownile rippsilla idee...

Väikesed asjad, nii väikesed asjad, kuid kui tähtsad, kui olulised. Just neist saavad sageli alguse suured asjad.

"Mida te soovite?" küsis kelner mehelt, kes oli just astunud kohvikusse oma väikese pojaga.

"Klaas viskit," vastas mees pikemalt mõtlemata.

"Aga sinule, väikemees?"

"Sama, mis isale," ütles poiss tähtsa näoga.

"Oodake," ütles isa, "ma ei võta viskit."

Väike eeskuju, väike mõju. Sind jälgivad väikesed silmad, kuulevad väikesed kõrvad – ja kui hästi nad tabavad iga väiksemagi sõna ja väljenduse, isegi tooni ja maneeri, millega need öeldakse. Väikesed jalad on valmis käima seal, kus sina käid, väikesed käed on valmis tegema seda, mida sina teed. Väike poeg unistab saada selliseks, nagu oled sina; sa oled talle ideaaliks; ta ei kahtle sinus.

Sa ütled lapse kuuldes ühe mõtlematu sõna – pisiasi. Järgmisel hetkel ütleb laps selle sama sõna mängukaaslasele hoovis. Sa teed ühe väikese mõtlematu teo – pisiasi! – ja imestad, kui laps kordab seda nädala pärast.

Pisiasjad! Väikesed asjad! Koosolek algab kell kuus. Sa kasutad aega muuks otstarbeks viimase hetkeni ja siis kiirustad ning hilined... pisut – ainult viis minutit. Aga kui palju häiris teisi see viis minutit. Sind oodati, sinu pärast närveeriti. Ja kuidas see kõigi koosolijate rahu rikkus ja teenistust häiris, kui käis uks ja kostsid sammud. Nii saabub väikese hilinemisega üks, teine, kolmas, neljas. Kõik need on väikesed asjad, kuid lõpuks jääb mulje, et siin pole enam Jumala koda!

Üks väikene asi oli tarvis kohe ära öelda, kuigi on parajasti koosolek. Üle saali kostab sosin, pead pöörduvad. Ainult üheks väikeseks hetkeks kaotasid kuulajad tähelepanu ja võib-olla jäi kuulmata kõige olulisem asi jutluses.

Aga üks väike käepigistus pärast koosoleku lõppu – ja silmad säravad. Üks väike heast südamest öeldud fraas: "Hea, et sa tulid" või "Jumal õnnistagu sind" või "Tulge jälle" või lihtsalt "Nägemiseni!" – ja kõigil on hea meel.

Väikesed asjad, pisiasjad. Jeesus õpetas oma järelkäijaid – Mat.10,40-42: "Kes teid vastu võtab, võtab mind vastu; ja kes mind vastu võtab, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud. Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga; ja kes õige vastu võtab õige inimese nime tõttu, see saab õige inimese palga. Ja kes iganes üht neist vähemaist joodab karikatäie külma veega ta jüngri nime tõttu, tõesti ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!" Väikesed teod, aga kui suured tagajärjed, kui suur palk!

Jeesuse ühest tähendamissõnast järeldub, et Suurel Kohtupäeval otsustavad just pisiasjad – Mat.25,31-46: "Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid Temaga, siis Ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse Tema ette kõik rahvad, ja Ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja Ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele. Siis Kuningas ütleb neile, kes on Ta paremal käel: tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest! Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu; ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juurde.

Siis vastavad õiged Temale: Issand, millal me nägime Sind näljasena ja söötsime Sind, või millal janusena ja jootsime Sind? Millal me nägime Sind võõrana ja võtsime Sind vastu, või alasti ja riietasime Sind? Millal me nägime Sind haigena või vangis ja tulime Su juurde?

Siis vastab Kuningas ja ütleb neile: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!"

Siis Ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: "Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind; ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama."

Siis vastavad ka need Temale: "Issand, millal me nägime Sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole Sind teeninud?"

Siis Ta vastab neile nõnda: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate seast, seda te ei ole minulegi teinud." Ja need lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse!"

Miks nii? Miks otsustatakse nii väikeste asjade alusel nii suured asjad? Jeesus selgitas – Luk.16,10: "Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures."

Kõik suur saab alguse väikesest. Suured jõed saavad alguse väikestest ojadest. Suured metsad kasvavad väikestest seemnetest. Suured targad raamatud koosnevad väikestest ja lihtsatest tähtedest. Kroonid koosnevad sentidest ja tonnid grammidest. Meie pikk elu koosneb väikestest päevadest ja ega neid olegi seal nii väga palju! Tegin täna lihtsa arvestuse ja sain oma elupäevi napilt 20.000.

Kas me ei peaks kontrollima just oma elu väikeseid asju – väikeseid sõnu, väikeseid tegusid. Ka näoilme on väike asi, kuid suure mõjuga. Väike ehe aga võib pajatada meie iseloomu suurematest vigadest.

Väike annetus ei tee meist kedagi vaesemaks, kuid see teeb meid kindlasti seesmiselt rikkamaks ning aitab koguda vara taevasse.

Aga väike patt, see prügipatt, nagu mõni inimene armastab öelda? Kuidas on sellega? Kui meil on kiusatus pidada mõnd pattu liiga väikeseks ja tühiseks, siis oleks õige minna Eedenisse ja jälgida seal Aadama ja Eeva tegu – paljude arvates pisikest pattu, kuid mis tõi maailma surma ja kannatused; mis tõi Jumala Poja taevast maha ja viis Ta ristile... surma! See on pisipatt, see on prügipatt!

Paulus kirjutab – Gal.5,9: "Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks." Ül.2,15 on mõte, et "väikesed rebased... rikuvad viinamägesid!"

Aga nüüd vaadake Petlemma. Te näete üht väikest linnakest ja väikest lapsukest, kuid kui suure õnnistuse tõi Ta kogu inimsoole!

Jumal soovib, et ka sina saaksid Tema väikseks lapseks, teeksid väikeseid häid tegusid, teeksid neid hoolikalt ja tõsiselt nagu väike laps, õpiksid kõnelema nagu su Taevane Isa, õpiksid käituma nagu su Taevane Isa. Selliselt saad sa ette valmistatud suurteks asjadeks ja suurteks tegudeks juba selles maailmas ja ülisuureks usalduseks ja auks Jumala riigis.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv