Ausõna
23.10.2010 - (1340)

Jak.1,19-26: "Teie teate seda, mu armsad vennad. Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale. Sest mehe viha ei tekita õigust Jumala ees. Sellepärast heitke ära kõik rüvedus ja viimnegi paha ning võtke tasase meelega vastu sõna, mis teisse istutati ja võib teie hinged päästa! Aga olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad, iseendid pettes. Sest kui keegi on sõna kuulja ja mitte tegija, siis on ta mehe sarnane, kes vaatab oma ihulikku palet peeglis. Ta vaatas ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli. Aga kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on õnnis oma tegemises. Kui keegi arvab Jumalat teenivat ja ei talitse oma keelt, vaid petab oma südant, selle jumalateenistus on tühine."
Tänase teema pealkirjaks panin ma "Ausõna". Lahti seletatult tähendab see: Olge ettevaatlikud oma keelega! Mõelge oma sõnadele! Täitke oma tõotused!
Sõnad on võimsad. Piibel teatab, et "Jehoova sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu vaimuga kõik nende väed! ... Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!" (Ps.33,6.9). Tõepoolest, "Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai. ... Jumal ütles: "Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas nende seeme on, nende liikide järgi maa peale!" Ja nõnda sündis. ... Jumal ütles: "Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, lojused ja roomajad ja metselajad nende liikide järgi!" Ja nõnda sündis." (1.Ms.1,3.11.24).
Jeesus demonstreeris Jumala sõna väge ka 2000 aastat tagasi, kui Ta tuli maa peale inimest lunastama. Näiteks on Mrk.4,39 kirjutatud: "Tema tõusis üles ja sõitles tuult ning ütles merele: "Ole vait ja vaga!" Ja tuul rauges, ja meri jäi täiesti vaikseks." Isegi paganad nõustusid, et Jeesuse sõnas oli vägi. Mat.8,8.13 on kirjutatud: "Aga sõjapealik kostis ja ütles: "Issand, mina pole väärt, et Sa mu katuse alla tuled, vaid ütle ainult sõna, siis mu poiss paraneb." ... Ja Jeesus ütles sõjapealikule: "Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!" Ja tema poiss sai terveks selsamal tunnil."
Jumala lausutud sõna on võimas. Ja võimas on ka Jumala kirjutatud sõna. See noomib, kuid see ka julgustab; see võib kurvastada, kuid see võib ka rõõmustada; see võib mõista hukka, kuid see võib mõista ka õigeks. Heb.4,12 on kirjutatud, et "Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja."
Kuigi me ei saa öelda, et inimese sõna oleks sama võimas kui Jumala sõna, on sel siiski väga suur mõju. Kohtusaalis võib sellest oleneda elu ja surm! 5.Ms.17,6 on näide Iisraeli kohtuseadusest: "Surmatav surmatagu kahe või kolme tunnistaja ütluse põhjal!" Ka tänapäeval on tunnistajate sõnadel kohtuotsuse langetamise juures väga suur kaal. Sellepärast pannakse neid vanduma ehk tõotama, sageli kätt Piiblile asetades, et nad räägivad tõtt, kogu tõtt ja ainult tõtt. Piibel võetakse abiks sellepärast, et seal, Jumala kümnes käsus ütleb üks käsk: "Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana" (2.Ms.20,16).
Kuid meie sõnal on mõju ja kaalu mitte ainult kohtusaalis, vaid kõikjal, kus me neid välja ütleme. Meie sõnade kogu potentsiaali avades, ütles Jeesus – Mat.17,20: "Tõesti ma ütlen teile, kui teil oleks usk nagu sinepiivake, siis te võiksite öelda sellele mäele: siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu!" Ilmselt jääb meil nii suurest usust – nagu sinepiseeme! – veel palju puudu ja sellepärast ei sünni asjad meie sõnade peale nii, nagu need sündisid Jeesuse sõna peale. Kuid ometi panevad meie sõnad paljud asjad liikuma. Ja neil on siiski suur mõju.
Nendega me võime julgustada ja inspireerida, kuid ka hirmutada ja kurvastada. Me võime neid kasutada evangeeliumi kuulutamiseks, kuid ka evangeeliumikuulutuse takistamiseks. Nendega võime rääkida tõtt, kuid ka valet. Sõnadega võime tunnistada oma pattu, kuid ka neid varjata, salata. Sõnadega saame teha nii head kui halba, nii inimest päästa kui hukka saata.
Seda kõike silmas pidades, peaksime hoolikalt mõtlema, mida ütleme. Meie algkirjakoht soovitas meid olla "nobe kuulma, pikaline rääkima." Kontrolligem ehk talitsegem oma keelt. Jeesuse vend Jakoobus kirjutab – Jak.1,26: "Kui keegi arvab Jumalat teenivat ja ei talitse oma keelt, vaid petab oma südant, selle jumalateenistus on tühine." Väära keelekasutusega võime me teha tühjaks kogu oma usu ja meie jumalateenistus võib muutuda asjatuks. Jeesus ütles kord – Mat.15,9: "Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!" Kas meie rahval pole "inimeste käskimisi", mida õpetatakse tõe pähe? Ütleme ausalt, et on. Me nõuame vahel oma vendadelt ja eriti õdedelt seda, mida Pühakiri ei nõua, ja mõistame oma sõnadega hukka need, kes nende meie oma tehtud reeglite järgi ei talita.
"Ära ole kärme suuga ja su süda ärgu tõtaku sõna lausuma Jumala ees," manitseb Koguja, "sest Jumal on taevas ja sina oled maa peal, seepärast olgu su sõnu pisut! Sest suurest tööst tuleb uni ja paljudest sõnadest kostab albi hääl!" (Kog.5,1.2). "Ent nüüd jätke teiegi maha see kõik: viha, ärritatavus, kurjus, pilkamine, ropud sõnad oma suust," lisab Paulus, jätkates: "Ärge rääkige valet üksteisest, sest te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega!" (Kol.3,8.9).
Inetud ja haavavad sõnad olgu meist kaugel, rääkimata valest. Kui Ilusti manitseb Paulus – Ef.4,29: "Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks, et see pakuks mõnu kuulajaile." Kui me üksteisega suheldes talitaksime selle reegli järgi, kuivõrd teistsugune oleks õhkkond meie ümber – ja see oleks meeldiv kõigile! Nii et meie ise rikume oma sõnadega õhu siin kirikus, kodus ja kõikjal, kus viibime! Me ise teeme oma sõnadega üksteist õnnetuks! Aga võiksime teha õnnelikuks! Õnneks vahel teeme ka!
Kahtlusalust kinni pidades ütleb politseinik sageli: "Teil on õigus vaikida või rääkida, aga teadke, et iga teie sõna võidakse kasutada teie vastu!" Meie sõnad võivad põhjustada meile suuri probleeme. Need ei pea alati olema inetud või pahad sõnad. Need on lihtsalt meid siduvad sõnad, nagu lubadused või tõotused või vanded. Hea hoiatav näide leidub Kohtumõistjate raamatus.
Kht.11,30-35: "Ja Jefta andis Jehoovale tõotuse ning ütles: "Kui Sa tõesti annad ammonlased mu kätte, siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Jehoovale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!" Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Jehoova andis need tema kätte. Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees. Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides! Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart. Aga kui ta teda nägi, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: "Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina see oled, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Jehoova poole ega või taganeda!""
Kes tegelikult tõukas Jefta õnnetusse? Ta ise oma mõtlematute sõnadega! Ja pange tähele: oma mõtlematult antud tõotusega tõukas Jefta õnnetusse ka oma tütre! Meie sõnad mõjutavad teiste inimeste elu – ja surma!
Ja mõnikord ka meie oma elu ja surma. Näiteks võime tuua Ananiase ja Safiira loo Apostlite tegude raamatust. Apt.4,32-5,10: "Ja usklike hulk oli üks süda ja üks hing; ja ükski ei öelnud oma varanduse kohta, et see on tema oma, vaid kõik oli neil ühine. ... Ei olnud ka ühtki vaest nende seas; sest kellel olid põllud või majad, need müüsid need ära ning tõid müüdud asjade hinna ja panid selle apostlite jalgade ette. Igaühele jagati siis sedamööda, kuidas ta vajas. ... Aga keegi mees, Ananias nimi, oma naise Safiiraga müüs oma varanduse ja mees toimetas oma naise teades muist hinda kõrvale ja muist ta tõi ning pani apostlite jalgade ette. Aga Peetrus ütles: "Ananias, mispärast on Saatan täitnud su südame, et sa valet rääkisid Pühale Vaimule ja kõrvale toimetasid muist põllu hinda? Eks see su käes olles olnud sinu oma, ja kui see oli müüdud, eks see olnud ka siis sinu meelevallas? Mispärast oled sa seda ette võtnud oma südames? Sina ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale!" Kui nüüd Ananias kuulis neid sõnu, langes ta maha ja heitis hinge. ... Arvata kolme tunni pärast tuli tema naine ega teadnud, mis oli sündinud. Aga Peetrus küsis talt: "Ütle mulle, kas te selle hinnaga müüsite põllu?" Tema vastas: "Selle hinnaga jah!" Siis ütles Peetrus talle: "Mispärast on teil üks nõu olnud kiusata Issanda Vaimu? Vaata, nende jalad, kes su mehe matsid, on ukse ees ja kannavad sindki välja!" Siis langes naine kohe maha tema jalge ette ja heitis hinge."
Patt on valetada inimestele, veel kardetavam on valetada Jumalale. Meie aukohus on täita oma lubadused, oma tõotused. Jeesus ütles – Mat.12,36.37: "Ent ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud. Sest su sõnadest arvatakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind hukka."
Üks tühjade sõnade liik on täitmata tõotused. Seistes oma kallimaga altari ees, tõotasime me pühalikult Jumala ja kõigi kohalviibijate ees, et jääme oma abikaasaga üksteist toetama headel ja halbadel aegadel, rikkuses ja vaesuses... kuni surm meid lahutab. Kas oleme seda lubadust ka täitnud? Kuid veelgi pühalikumad on Jumalale antud tõotused. Üks neist on ristimistõotus, mille on andnud iga koguduseliige. Kui abielupaarilt oodatakse üht "Jah"-i, siis koguduseliikmeks saamiseks oodatakse "Jah"-vastust igale esitatud küsimusele. See "Jah" on teie sõna, teie ausõna Jumalale koguduse ees, keda esindab koguduse nõukogu.
Ma tahan teile ja endalegi meelde tuletada need asjad, mille peale me ütlesime oma "Jah"-sõna. Need on tõotused, mis me kord andsime Jumalale. Võib-olla olete andnud Jumalale teisigi tõotusi, kuid need on asjad, mida me kõik tõotasime täita ja teha.
1. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa usud, et on olemas üks Jumal: Isa, Poeg ja Püha Vaim — kolme igavese Isiku ühtsus?
2. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa tunnistad, et Jeesuse Kristuse surm Kolgatal on lepitusohver sinu pattude eest, ja usud, et usu läbi Tema valatud veresse oled sa Jumala armust päästetud patust ja selle karistusest?
3. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa võtad Jeesuse Kristuse vastu oma Issandaks ja isiklikuks Päästjaks, uskudes, et Jumal on Kristuses andestanud sinu patud ja andnud sulle uue südame, ning kas sa ütled lahti selle maailma patustest viisidest?
4. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa võtad usu läbi vastu Kristuse õiguse, tunnistades Teda oma Eestkostjaks taevases pühamus, ning kas sa usud Tema tõotust anda sulle ümbermuutvat armu ja väge, et sa võiksid elada armastavat, Kristus-keskset elu oma kodus ja maailma ees?
5. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa usud, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna, kristlase usu ja elu ainus juhtnöör? Kas sa lubad veeta regulaarselt aega palves ja Piiblit uurides?
6. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa tunnistad, et kümme käsku on ärakiri Jumala iseloomust ja Tema tahte ilmutus? Kas sinu eesmärgiks on sinu sees elava Kristuse väe läbi pidada seda käsku, kaasa arvatud neljas käsk, mis nõuab nädala seitsmenda päeva kui Issanda hingamispäeva ja loomise mälestuspäeva pühitsemist?
7. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa ootad igatsusega Jeesuse peatset tulemist ja õndsat lootust, mil "see surev [peab] riietuma surematusega"? Valmistudes Issandaga kohtumiseks, oled sa valmis tunnistama Tema armastusrikkast päästest, kasutades oma talente isiklikus hingedevõitmise töös, et aidata teisi olla valmis Tema auliseks ilmumiseks?
8. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa tunnistad piibellikku õpetust vaimuandidest, ning kas sa usud, et prohvetlikult kuulutamise vaimuand on üks ülejäänute kogudust iseloomustavatest tunnustest?
9. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa usud koguduse organisatsiooni vajalikkust? On sinu eesmärk toetada kogudust oma kümnise ja annetustega ning oma isiklike jõupingutuste ja mõjuga?
10. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa usud, et sinu ihu on Püha Vaimu tempel; ja kas sa austad Jumalat, hoolitsedes selle eest, vältides kõige kahjuliku kasutamist; hoidudes kõigist ebatervislikest toitudest; hoidudes alkohoolsete jookide kasutamisest, valmistamisest ja müügist; hoidudes igal kujul inimeste tarbimiseks mõeldud tubaka kasutamisest, valmistamisest ja müügist; ning hoidudes narkootikumide ja teiste droogide väärkasutamisest või edasitoimetamisest?
11. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa tunned ja mõistad peamisi Piibli põhimõtteid, nagu neid õpetab Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus? Kas on sinu eesmärgiks Jumala armu läbi täita Tema tahet, seades oma elu kooskõlla nende põhimõtetega?
12. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa tunnistad Uue Testamendi õpetust ristimisest üleni vette kastmise läbi ning soovid, et sind selliselt ristitakse, millega sa tunnistad avalikult oma usku Kristusesse ja seda, et Ta on sinu patud andestanud?
13. Me ütlesime "Jah", kui meilt küsiti: Kas sa tunnistad ja usud, et Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus on Piibli prohvetikuulutustes mainitud ülejäänute kogudus, ja et selle osadusse kutsutakse ja võetakse vastu inimesi igast rahvusest, rassist ja keelest? Kas sa soovid saada selle ülemaailmse kiriku kohaliku koguduse liikmeks?
Me vastasime igale küsimusele "Jah." See "Jah" on meie sõna, meie ausõna, meie pühalikult Jumalale antud tõotus ja vabatahtlikult endale võetud kohustus. Vastutagem oma sõnade eest ka selles asjas! Muuseas – see on õige ja hea tõotus, mitte selline, nagu Jefta oma. Täitkem see ustavalt.
Ja lõpetuseks loeme Ps.50,14: "Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!" Me ju soovime, et Jumal ja Jeesus täidaks oma tõotused! Täitkem siis ka oma tõotused!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv