Jeesus kui Sõber
23.12.2006 - (1807)

Joh.15,12-16: "See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud! Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest! Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina teid käsin. Ma ei ütle teid enam orjad olevat; sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud. Mitte teie ei ole mind valinud, vaid mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks ja Isa teile annaks, mida te iganes palute minu nimel."
Sõber on nagu hea tervis; sa pead teda enesestmõistetavaks, ega oska teda vääriliselt hinnata enne, kui ta on läinud. Üks miljonär ütles kord: "Ma annaksin kogu oma varanduse ühe hea sõbra eest!" Sõber on see, kes teab sinust kogu tõde ja armastab sind ikkagi. Sõber on see, kes räägib sulle tõtt. Jeesus on selline sõber.
Või on keegi teine? Üks jalgpallitreener sattus sellise kriitikatule alla, et talle tundus, et ta on kaotanud kõik sõbrad. Ainult tema koer oli talle endiselt ustav sõber. Ta ütles seda oma naisele ja lisas, et iga mees vajab vähemalt kahte head sõpra, mille peale naine ostis talle veel teise koera!
Keegi on pannud kokku viis sõna, mis iseloomustavad sõprust:
1. ARMASTUS. Sõber armastab tingimusteta. Ta võtab teist sellisena, nagu ta on ega nõua täiuslikkust. Jeesus on selline sõber.
2. TRUUDUS. Sõbrad võivad loota üksteisele, nad on üksteise jaoks alati olemas. Kriitika puhul nad kaitsevad teist, jäädes ustavaks ka rasketel aegadel. Üks korvpallimeeskonna liige haigestus vähki ning kaotas ravi tagajärjel juuksed. Toetuse ja sõpruse märgiks ajasid kõik meeskonnaliikmed oma pead paljaks. Jeesus on selline sõber.
3. KUULAMINE. Iga inimene vajab vahel enese tühjaksrääkimist; selleks vajab ta sõpra, kes teda kuulaks ilma kritiseerimata, mõistes teda ka sõnade taha. Jeesus on selline sõber.
4. NAERMINE. Ilma minu üle naermata aitab sõber mind naerda iseenese üle. See, mis enne oli minu jaoks surmtõsine, võib peale sõbraga rääkimist tunduda üsna naljakas! Sõber aitab mul mõista, kus ma olen üle pingutanud. Jeesus on selline sõber.
5. KANNATLIKKUS. Sõber vaatab üle meie eksisammude, nähes selle taga, kes me oleme, seda, kes me võime olla. Jeesus on selline sõber.
Muidugi on hea, kui meil on selliseid sõpru inimeste seas, kuid on hea teada, et igal juhul on meil üks selline sõber taevas!
Üks jutlustaja külastas haiglas oma koguduseliiget ning meditsiiniõde tuli tema juurde ja küsis, kas ta ei saaks öelda mõned sõnad ka ühele teisele väga haigele mehele. Muidugi oli jutlustaja nõus. Kui ta aga oli juhitud haige voodi kõrvale, ütles jutlustaja med-õele: "Ta ju magab." "Ei," vastas viimane, "ta ei maga, ta sureb!" Jutlustaja märkas voodi küljes nimesilti, kuhu oli kirjutatud: "Robert Brown, vanus 71, sõpru pole." "Mida see tähendab?" küsis pastor. "Just seda, mis siin on kirjutatud," vastas õde. "Kui ta täna sureb, ei tea me kedagi, kellele teatada... kes teda tunneb." Jutlustaja kummardus voodi kohale ja laulis vaikselt: "Oh, kui hea on sõber Jeesus, kõige parem sõpradest." Hetke pärast avanesid suletud silmad ja kostus vaikne kuid rõõmus sosin: "Jah, Jeesus on minu Päästja ja parim sõber, kes mul iial on olnud!"
"Sõpru pole" oli kirjutatud nimekaardile, kuid vaene mees väitis, et tema sõbraks on majesteetne Jumala Poeg! Prohvet Jesaja on hästi kirjutanud – Jes.46,4: "Teie vana eani ma olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan!"
Vaadelgem Jeesuse elu ja veendugem, et Ta on parim Sõber, keda ükski võib omada.
Johannese evangeeliumi 12. peatükis räägitakse kreeklastest, kes tulid Filippuse juurde ja ütlesid: "Isand, me tahame Jeesust näha!" Selliselt otsiti Teda pidevalt. Väga paljud tavalised inimesed soovisid Teda näha – Teda puudutada, Teda kuulata, näha Tema imetegusid. Mis oli Temas sellist, mis tõmbas ligi inimesi?
1. JEESUS OLI TEGUDE MEES. Ta oleks võinud pidada pikki kõnesid töötamisest kui väärikast tegevusest, kuid selle asemel Ta töötas puusepatöökojas. Ta oleks võinud rääkida palju palve tähendusest ja väärtusest, kuid selle asemel Ta tihti palvetas. Ta oleks võinud jutlustada naiste väärikast kohtlemisest, kuid selle asemel Ta vestles nendega, tervistas ja kaitses neid. Ta oleks võinud pidada loenguid alandlikkusest, kuid selle asemel Ta pesi oma jüngrite jalgu. Jeesus oli tegude mees. Ja Ta on seda tänagi. Just see tõmbab veel tänapäevalgi inimesi Tema juurde. Ta tegutseb, täites oma tõotused.
2. JEESUS OLI KÕIGI SÕBER. Luuka evangeeliumi 15. peatükis näeme Teda söömas koos tölnerite ja patustega. Usujuhid kritiseerisid Teda sellepärast. Nad ei mõistnud, et Jumal soovib sõprust kõigi inimestega. Kas pole irooniline, et Jeesus tuli taevast maa peale, kus usujuhid ei pidanud Teda piisavalt religioosseks! Nende arvates sisaldas religioon ka hoidumist sõbrustamast teistsugustega.
3. JEESUS RÄÄKIS TÄHTSATEST ELULISTEST ASJADEST. Rahva reaktsioonist Mäejutlusele on kirjutatud – Mat.7,28.29: "Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad hämmastusid Tema õpetusest; sest Ta õpetas neid nõnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad."
Kui Jeesus kõneles, inimesed kuulasid. Miks? Sest Ta kõneles jumaliku autoriteediga. Sest Ta kõneles tõde, isegi kui see mõnele ei meeldinud. Sest Ta oli praktiline, kasutades lihtsaid ilmekaid näiteid igapäevaelust. Sest Ta oli positiivne, kasutades tihti sõna "õndsad" (õnnelikud). Sest Ta oli armastav – kuulajad teadsid, et Ta hoolis neist.
4. JEESUS SAMASTAS END TAVALISTE INIMESTEGA. Ta oli üks neist ja nad teadsid seda. Abraham Lincoln on öelnud: "Jumal peab eriliselt armastama lihtsaid inimesi, sest Ta on teinud neid nii palju!"
Kooskõlas Jeesuse suhtumisega tavalisse inimesse on keegi koostanud kirja Jeesuselt:
"Ma lihtsalt pidin sulle kirjutama, et öelda, kui väga ma sind armastan ja sinust hoolin. Eile nägin ma sind jalutamas ja naermas oma sõpradega. Ma loodan, et sa soovid varsti kõndida ka koos minuga. Nii ma siis maalisin sulle selle päeva lõpuks imelise päikeseloojangu ja saatsin jaheda tuulepuhangu, et sind värskendada. Ma ootasin, kuid sa ei meenutanud mind. Kuid ma armastasin sind ikka. Kui ma valvasin sinu üle, kui sa eile öösel uinusid, soovisin ma nii väga sind puudutada. Ma paitasin su nägu kuuvalgusega, kuivatades sealt pisarad. Kuid sa ei pannud seda tähele ega mõelnud minule. Ma nii väga soovisin sind lohutada. Järgmisel hommikul kujundasin ma sulle eriliselt kauni päikesetõusu, kuid sina tõusid üles hilja ja tormasid tööle ega märganudki seda. Mu taevas läks pilve ja ma nutsin vihma.
Ma armastan sind! Kui sa mind vaid kuuleksid! Ma tõesti armastan sind! Ma üritan seda öelda rohelise aasa vaikuses ja taevasinas. Ma sosistan seda kahinaga puude ladvus ja vikerkaarevärvidega lilleõites. Ma hüüan seda koskede võimsas kohinas ja lindude jaoks loodud armastuslauludes, et nad laulaksid neid sulle. Minu armastus sinu vastu on sügavam kui ookean ja suurem kui ükski sinu südame vajadus. Kui sa vaid mõistaksid, kui väga ma sinust hoolin. Ma ju surin just sinu eest.
Mu Isa saadab ka oma armastuse tervituse. Ma soovin, et sa kohtuksid Temaga. Ka Tema hoolib sinust. Isad on juba sellised. Palun, vasta mulle kiiresti. Kuid kui palju see aega ka ei võtaks, ma ootan, sest ma armastan sind.
Sinu sõber, Jeesus."
5. JEESUS OSUTAS KAASTUNNET. Mrk.6,34 on kirjutatud: "Kui Ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas Tal neist hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast. Ja Ta hakkas neid pikalt õpetama." Ta oli kurb nende pattude ja kannatuste pärast. Nuttes palvetas Ta Isa poole, et Ta aitaks neid. Mõnikord peatus Ta jutluse keskel, et oma puudutusega parandada mõnd füüsiliselt haiget. Ta ei pidanud segavaks asjaoluks seda, kui lapsed kogunesid Tema ümber ja pugesid Talle sülle. Ta oli valmis kõnelema otsivate hingedega ka öösel oma uneajast. Ta riskis oma reputatsiooniga, seltsides ühiskonna heidikutega. Ta lihtsalt ei saanud teisiti – Ta hoolis nii palju!
6. JEESUSE PAKKUMINE OLI UNIKAALNE. Jeesus pakkus inimestele midagi, mida keegi teine ei võinud anda – päästmist, lunastust. Aga kui oluline see on!
Teise Maailmasõja ajal vangistasid sakslased ühe belgia sõduri ja panid ta üksikkongi. Tema kõrval olevas kongis oli üks belgia pastor. Nende vahel oli sein, kuid peagi hakkasid nad omavahel suhtlema morse abil, koputades seinale. Sõdur koputas sõnad: "On põrgu olla üksi kongis." Ja pastor koputas vastu: "On taevas olla üksi Jumalaga." Varsti peale seda õnnestus pastoril toimetada sellele sõdurile Piibli. Ja ei möödunud kaua, kui see võttis vastu Jeesuse oma Päästjaks. Seinale koputades teatas ta sellest pastorile. Kui teda tuldi viima hukkamisele, koputas ta seinale: "Ma lähen ellu ja mitte surma!"
Peetrus ütles kord – Joh.6,68: "Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad." Ka täna on Jeesus ainus, kes võib meile pakkuda igavest elu. Meil pole minna kellegi teise juurde. Ükski valitsus, filosoof või arst ei või seda meile anda. Ainult Jeesus pakub meile tõelist elu – ja on nii hea teada, et Ta on meie Sõber!
Aga ärme unustame, mida ütles Jeesus, kui Ta pakkus meile oma sõprust: "Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina teid käsin." Jeesuse sõpradena elagem Jeesuse õpetuse järgi!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv