Melkisedek
24.01.2004 - (2397)

Kiri heebrealastele räägib peamiselt Kristusest ja Tema tööst suure Ülempreestrina. Kui palju lohutust ja julgustust on loendamatutele kristlastele toonud sellised sõnumid nagu — Heb.8,1: "Meil on selline Ülempreester, kes istub Ausuuruse istme paremal käel taevas" või Heb.4,14-16: "Et meil nüüd on suur Ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest! Sest meil pole niisugune Ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks."

Kuid seoses Kristuse ülempreesterliku tööga on seal räägitud ka veel Melkisedekist kui isikust, "kes on isata, emata, ilma suguvõsata, ilma päevade alguseta ja ilma eluotsata, ent kes on sarnastatud Jumala Pojaga" (Heb.7,3). On Melkisedek ikka mõni siin maa peal elanud inimene, või on tegemist jumaliku olevusega, või on see vaid üks Kristuse paljudest nimedest, nagu näiteks Immaanuel?

Vana Testament mainib Melkisedekit üsna lühidalt vaid kahes kohas — 1.Ms.14,18-20 ja Ps.110,4 — ning see on jätnud ruumi paljudeks spekulatsioonideks tema isiku ja rolli üle. Ja nii pajatab üks Qumranist leitud umbes 2000 aastat vana kirjarull Melkisedekist kui taevasest olevusest — sõdalasest, kes oma viimses lahingus võidab Beliali. Algristikoguduses oli koguni kaks sekti, kes nimetasid end "Melkisedeklasteks" ja uskusid, et Kristus ei olnud nii suur kui Melkisedek, keda nad pidasid inglite ja teiste taevaste olevuste preestriks. Juudi kirjanduses samastati teda Seemiga, kes oli üks Noa poegadest. Pauluse kirjas heebrealastele aga sellised spekulatsioonid puuduvad.

Heb.5,5.6 on kirjutatud: "Nõnda Kristuski ei võtnud ise enesele au saada ülempreestriks, vaid Ta sai selle Temalt, kes Temale ütles: "Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin Sind!", nõnda nagu Ta teiseski kohas ütleb: "Sina oled Preester igavesti Melkisedeki korra järgi!" See teine koht on Ps.110,4, kus on kirjutatud: "Jehoova on vandunud ja Tema ei kahetse seda mitte: "Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!""

Heebrealastele kirjutatud kirja 7. peatükis on aga selgesti määratletud Melkisedeki funktsioon — Heb.7,1-11: "Sest see Melkisedek — Saalemi kuningas, kõige kõrgema Jumala preester, kes tuli vastu Aabrahamile, kui see oli koju minemas pärast võitu kuningate üle, ja õnnistas teda, kellele ka Aabraham jagas kümnist kõigest saagist ja kes on esmalt, nagu teda tõlgitsetakse, "Õiguse kuningas", aga siis ka Saalemi kuningas, see on "Rahu kuningas", kes on isata, emata, ilma suguvõsata, ilma päevade alguseta ja ilma eluotsata, ent kes on sarnastatud Jumala Pojaga — jääb preestriks igavesti.

Vaadake siis, kui suur on see, kellele ka peavanem Aabraham andis saagist kümnist. On ju neil Leevi poegadelgi, kes saavad preestriameti, käsk võtta kümnist käsuõpetuse järgi rahva, see on oma vendade käest, ehk küll nemadki on lähtunud Aabrahami niudeist. Kuid see, kes ei põlvnenudki nendest, võttis kümnise Aabrahami käest ja õnnistas teda, kellel olid tõotused. Ent vasturääkimata on selge, et alam saab õnnistuse ülemalt.

Ja siin võtavad kümnist surelikud inimesed, aga seal see, kellest tunnistatakse, et ta elab. Ja Aabrahami kaudu on, niiöelda, Leevigi, kes võtab kümnist, pidanud kümnist maksma; sest ta oli veel isa niudeis, kui Melkisedek temale vastu tuli. Kui nüüd täiuslikkus oleks leviitide preestriameti kaudu olnud saavutatud — sest sellele on rajatud rahva käsuõpetus — mis vajadust siis veel oli, et teistsugune preester tõusis Melkisedeki korra järgi ega nimetatud teda Aaroni korra järgi?"

Apostel selgitab siin, et Kristuse preestriamet on ülem Aaronile antud preestriametist. Ja Kristus ei saakski toimida aaronlikus preestriametis, sest Ta polnud Leevi soost. Käsk lubas preestriks ainult leevi järeltulijaid. Kristus oli aga Taaveti soost ja ometi sai Jumala korraldusel Ülempreestriks — mitte siis käsu järgi ega Aaroni viisil, vaid ühel teisel kõrgemal viisil, mida siin nimetatakse preestriametiks Melkisedeki korra järgi. Ja see, et Aabrahamgi, see on Leevi ja Aaroni esiisa, maksis kümnist Melkisedekile, näitab väga selgelt Melkisedeki preestriameti üleolekut Aaroni omast.

Ps.110,4, kust me lugesime: "Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!" räägib prohvetlikult ajast, mil Aaroni ajutise preestriameti vahetab välja Messia, s.o. Kristuse igavene preestriamet.

Kes oli tegelikult Melkisedek kui ajalooline isik? Ajaloolisest aruandest loeme — 1.Ms.14,17-20: "Ja kui ta [Aabraham] Kedorlaomerit ja ühes temaga olevaid kuningaid löömast tagasi tuli, läks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu. Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja viina, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester, ja õnnistas teda ning ütles: "Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt! Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!" Ja Aabram andis temale kümnist kõigest."

Sama kinnitab ka Paulus oma kirjas heebrealastele, nagu eelpool lugesime. Pole kahtlust, et Melkisedek oli ajalooline isik, kes elas Aabrahami ajal. Ta oli Saalemi kuningas, Saalem on aga Jeruusalemma antiikne nimi. Ps.76,3 nimetab tolleaegsetki Jeruusalemma Saalemiks, öeldes: "Saalemis on Tema elamu ja Tema eluase on Siionis!" Ta oli Jumala preester — kaua aega enne seda, kui seati sisse Aaroni ja tema soo preestriamet. Ja ta õnnistas Aabrahami, mis ka näitab, et ta oli Aabrahamist kõrgemal positsioonil.

Oli ta siis jumalik olend? Kreeklased tõepoolest viitasid väljendiga "isata ja emata" jumalatele, mille alusel Melkisedekit võiks pidada jumalikuks olendiks. Kuid seda väljendit kasutati ka orbude ja väljaspool seaduslikku abielu sündinud laste kohta ning inimeste kohta, kelle päritolu polnud teada. Seega ei tõesta see väljend iseenesest, et Melkisedek oli jumalik olend. Samal ajal on väga tõenäoline, et lisades juurde "ilma suguvõsata," püüab Paulus selgitada, mida ta mõtleb väljendi all "isata ja emata" — lihtsalt seda, et meil ei ole Melkisedeki suguvõsaregistrit. Sellest andmete puudumisest on tehtud järeldus, et Melkisedek on "ilma päevade alguseta ja ilma eluotsata," justkui igavesti elav olend.

Kuid pinge lahendab ja selguse toob selle salmi (Heb.7,3) viimane osa: "ent kes on sarnastatud Jumala Pojaga." Nagu inimesed ei tea midagi Melkisedeki algusest ja lõpust, nii ei tea keegi tegelikult Jeesuse algusest ja lõpust. Melkisedek sümboliseerib igavest Ülempreestrit, Jeesus on igavene Ülempreester. Melkisedek ei ole igavene Ülempreester ega saagi olla, sest Jeesus on igavene ülempreester. Ei saa olla korraga kaht igavest Ülempreestrit. Melkisedek lihtsalt sarnaneb Jeesusele selles, et Pühakiri ei teata tema sünnist, päritolust ega surmast. Sellist andmete puudumist kasutab ära apostel Paulus, sarnastades teda seeläbi Kristusele, kes on tõeliselt igavene.

Nii on saanud Saalemi kuningast ja preestrist tõelise Rahuvürsti ja Ülempreestri Jeesuse sümbol, kes on saanud endale igavese preestriameti, mis ei ole määratletud ühtegi suguvõssa kuulumisega.

Jeesus on meie suur Ülempreester. "Läki siis julgusega [Tema] armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks" (Heb.4,16).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv