Rikkast vaeseks
24.01.2009 - (1522)

2.Kor.8,9: "Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks."
Rikkast vaeseks, vaesest rikkaks – kumb kogemus meeldib teile rohkem? Kas teile meeldib saada rikkast vaeseks või vaesest rikkaks? Rumal küsimus, eks ole? Igaühele meeldib saada vaesest rikkaks. Ameeriklastel on koguni käibel selline väljend: "FROM RAGS TO RICHES" – "Räbalatest rikkusteni," puruvaesest pururikkaks. Iga inimene unistab sellest, kuid vähestel on see unistus täitunud.
Kuid see unistus võib täituda igaühel – ja paremini, kui me oskame mõelda või arvata, kui me võtame usus vastu selle Ühe anni, kes oli rikas, kuid sai vaeseks meie pärast. Nagu me Piiblist lugesime – 2.Kor.8,9: "Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks."
Kas me ikka tunneme meie Issanda Jeesuse Kristuse armu – suurt armastust, mis meile sellist armu pakub? Vaadelgem selleks pisut lähemalt kolme siin esitatud tõsiasja: (1) Jeesus oli rikas, (2) Ta sai vaeseks, (3) et meie, vaesed, saaksime rikkaks.
TA OLI RIKAS. Kui rikas? Rikkam kui ükski inimene siin maa peal on kunagi olnud. Jumalana ja kõige Loojana kuulus kõik nii taevas kui maa peal Temale. Paulus kirjutab – Kol.1,16: "Sest Tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, olgu aujärjed, ülemused, valitsused, võimud; kõik on loodud Tema läbi ja Temasse [ehk Temale]". Johannes kirjutab – Joh.1,3: "Kõik on tekkinud [s.t. saanud alguse, loodud] Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud." Tema võis luua enda rõõmuks kõik, mida soovis, ja nii palju, kui vaid soovis! Nii et Ta oli ülirikas ASJADE poolest.
Ta oli rikas ka AUHIILGUSE poolest. Temast lähtus selline valgus ja hiilgus, et ükski surelik ei võinud Teda vaadata ja elama jääda (2.Ms.33,20). Sellepärast ei suutnud ka ükski inimene Tema suurust ja auhiilgust ette kujutada. Joh.17,24 ilmutab Ta ühe oma salasoovi, paludes oma Isa: "Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad oleksid minu juures, keda Sa mulle oled andnud; et nad näeksid minu auhiilgust, mille Sa mulle oled andnud; sest Sa oled mind armastanud enne maailma rajamist." Kui nad vaid näeksid, siis nad kindlasti usuksid ega kahtleks enam!
Samuti oli Ta rikas VÄE, VÕIMU ja AUTORITEEDI poolest. Tema sõna oli A ja O. Tema käsk oli seadus. Ps.33,6.9 teatab: "Jehoova sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu vaimuga kõik nende väed! ... Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!"
Kuid Ta oli rikas veel ühe asja poolest, millest kirjutab 2.Ms.34,6: "Ja Jehoova möödus tema eest ning hüüdis: "Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas HELDUSEST ning tõest." Jeesusel oli igavestest aegadest armastav ja kaastundlik süda, mis tegi Temast halastaja ja armulise ning helde Jumala. Ja selle armastuse, kaastunde ning heldemeelsuse väljendusena...
TA SAI VAESEKS. Ta heitis eneselt ära oma aurüü ja kattis end inimsusega, sündides inimlihas laudas lihtsate tööinimeste Lapsena ning kasvas üles vaeses kodus. Kogu oma maise teenistuse kestel jäi Ta vaeseks. Ühele Teda järgida soovijale ütles Ta – Mat.8,20: "Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal ei ole, kuhu Ta oma pea võiks panna!"
Ka Tema jüngrid olid kõik vaesed, elades nende inimeste armust, kellele nad head sõnumit kuulutasid. Tolle aja rikastel oli Temaga vähe tegemist. Nad hülgasid Ta sõnumi ega võtnud Teda vastu Messiana. Tema vaesus jõudis oma haripunkti, kui Ta üle mõisteti kohut ja Ta löödi risti. Siis jätsid Ta maha isegi Tema oma vähesed sõbrad. Olles inimestest hüljatuna surnud kahe kurjategija vahel maeti ta laenatud hauda.
Püüdes kirjeldada Jeesuse alandumist, Tema vaeseks saamist, toob vaimulik kirjanik C. S. Lewis järgmise näite: Teie jalge ees lamab teie koer. Kujutage ette, et teie koer ja iga teine koer on suures hädas. Mõned meist armastavad koeri väga. Kui te saaksite sellega aidata kõiki maailma koeri, kas te oleksite valmis saama ise koeraks? Kas te loobuksite oma inimolemusest, lahkuksite oma armsatest sugulastest ja sõpradest, jätaksite oma töö ja hobid, kunsti, kirjanduse ja muusika ning valiksite oma armsatele otsa vaatamise ja saba liputamise. Te ei suudaks naeratada ega rääkida; te saaksite vaid haukuda, niuksuda ja ulguda. Ja siis, kui te püüate neid kõiki koeri aidata, urisevad ja hauguvad nad teie peale ning murravad lõpuks maha!
Muidugi ei suuda see kirjeldada kogu vaeseks saamise suurust, sest lisaks sellele, et Jeesus sai inimeseks, tuli Ta ka taevast maa peale. Tema isakodu ja armsad jäid nii kaugele...
Kuid sellega Tema vaesekssaamine ei piirdunud, nagu kirjutab prohvet Jesaja – Jes.53,3.4: "Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmnägu ära pööratakse: Ta oli põlatud ja me ei hoolinud Temast! Tõepoolest võttis Ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid!"
"Vaene Mees," ütleme me selle peale.
Kõige paremini kirjeldab Jeesuse vaeseks saamist vast Paulus – Flp.2,5-8: "Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi Ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja Ta leiti välimuselt inimesena; Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani."
Miks Ta seda tegi? Miks sai Ta vabatahtlikult vaeseks? Sellele vastab kolmas täna vaatluse all olev tõsiasi...
ET MEIE, VAESED, SAAKSIME RIKKAKS. Me oleme vaesed selles mõttes, et me oleme kaotanud meile luues kaasa antud au ja väärikuse, oleme saanud patu orjadeks, me ei suuda täita Jumala käsu nõudeid, meie arusaamine on tumestunud ning omapead jäädes pole meil mingit tulevikku ega lootust. Meie pärisosaks on kannatused, haigused ja surm kui patu palk. Kõik me, ka selle maailma kõige rikkamad, oleme selles mõttes VAESED inimesed! Ja me ei suuda ise mitte kuidagi sellest vaesusest välja rabeleda.
Just siin pakub meile oma abi Jeesus, kes sai vaeseks meie pärast, et meie Tema vaesusest saaksime rikkaks. Kui me võtame vastu Tema armupakkumise, Tema ohvri, mis on toodud meie lunastamiseks, kui me tunnistame üles oma patud ja pöördume neist, võttes Jeesuse oma elu Issandaks, siis Ta teeb meid rikkaks, pakkudes meile rikkalikult armu ja andestust, rahu ja rõõmu ning tahet ja jõudu käia uues elus, mis ei lõpe surmaga hauas, vaid jätkub hauataguse eluga Jumala riigis igavesti.
Jeesus tühjendas end oma auhiilgusest, et meie saaksime "täidetud Jumala kõige täiusega" (Ef.3,19).
Jeesus kõndis üles Kolgata mäele, et meie võiksime saada tõstetud üles Taevalinna kuldseile uulitsaile.
Jeesus kandis kibuvitsakrooni, et meie võiksime kanda "õiguse pärga" (2.Tim.4,8).
Jeesus maeti hauda, et meie võiksime tõusta üles haudadest.
Ühes väikeses külas elas arst, kes oli kuulus oma südameheaduse poolest. Peale tema surma leidsid ta omaksed ta töölaualt arveraamatu, milles oli paljude arvete juurde kirjutatud: "Kustutatud – liiga vaene, et maksta," ja allkiri. Lesk ei soovinud seda tunnistada ning nõudis, et kõik inimesed maksaksid oma võlad. Kuid kohtunik küsis: "Kas see on sinu abikaasa allkiri?"
"Jah," vastas naine.
"Siis," ütles kohtunik, "ei ole maailmas sellist kohut, kes võiks nõuda nende arvete maksmist, mille juurde on doktor kirjutanud "Kustutatud"!"
Jeesus on lubanud maksta kõik meie patuvõlad täies ulatuses, kui me tunnistame, et oleme liiga vaesed, et maksta! Olles seda tunnistanud ja Jeesuse pakkumise vastu võtnud, oleme me tehtud rikkaks. Kuna Jeesus ise on meie suurim rikkus, on see rikkus meil juba käes. Aga kuna me oleme "nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad" (Rom.8,17), ootab meid igavikus ees veel selline rikkus, mida me ei oska ettegi kujutada.
Nii et me oleme tehtud Jumala armust väga rikkaks; me oleme saanud Jeesuse vaesusest pururikkaks! Kas see asetab meile ka mingi kohustuse, vähemalt moraalse kohustuse? Kirjutades Jeesuse alandumisest, tegi Paulus üleskutse – Flp.2,5: "Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel!" Kuidas oleks, kui ka meie loobuksime millestki, et teha keegi rikkaks? Oleme me selleks valmis? Ei, me ei pea selleks saama koeraks või sipelgaks. Meilt ei nõuta nii suurt ohvrit. Aga kas me oleme valmis tooma väiksemaidki ohvreid, et kellelegi õnnistuseks olla?
Ma lugesin ühest rikkast koguduseliikmest, kes ei suutnud kuidagi jõuda otsusele maksta kümnist. Kuna ta hing ei olnud rahul, siis läks ta ükskord pastori jutule, öeldes: "Te olete viimasel ajal rääkinud palju kümnise maksmisest. Ma olen kuulanud hoolega ja ma tõesti tahan olla hea kristlane, aga, pastor, ma teenin väga palju; te ei kujuta ette, kui palju mul tuleks maksta kümnist; see oleks hunnik raha!"
Pastor küsis, et kas me ei võiks kohe praegu selle asja pärast palvetada. Mees oli nõus ja palvetas esimesena, paludes Jumalalt juhatust kümnise maksmise küsimuses. Seejärel palus pastor: "Kallis Taevaisa, palun aita mu kallil vennal teenida sel aastal vähem, et ta saaks maksta kümnist!"
Kümnis, annetused... mis on need võrreldes Jeesuse toodud ohvriga! Miks oli Ta valmis tooma nii suure ohvri? Miks oli Ta valmis saama vaeseks meie pärast, et meie, vaesed, saaksime rikkaks? Miks Ta soovib meid vaeseid aidata? Ehk aitab järgmine näide seda mõista.
Laps palub pühadeks või sünnipäevaks teatud kingitust, mis maksab mõnisada krooni. Ema või isa vastab: "Tead, laps, see maksab liiga palju, me ei saa seda osta." Kas isal või emal pole nii palju raha? Kindlasti on, aga nad vaatavad asju teatud perspektiivis; nad on seadnud paika teatud prioriteedid. Mõni asi on olulisem kui see kingitus. Aga kui laps jääb haigeks või temaga juhtub õnnetus või ta on tõeliselt hädas, leiavad ema või isa raha isegi siis, kui neil seda tõepoolest ei ole. Nad ei ütle, et me ei saa osta arstimeid, me ei saa sind aidata. Nad on valmis isegi oma asju ära müüma või laenu saamiseks oma maja pantima või kõik oma sõbrad läbi käima, et alandlikult raha paluda või laenata. Nad on valmis andma kõik, et oma surmahädas olevat last aidata.
Kui Jeesus andis kõik, kui Ta sai vaeseks, siis räägib see kahest asjast: (1) sa oled Talle väga kallis, nagu laps oma vanematele, ja (2) sa oled tõeliselt suures hädas. Kui Ta sind ei aitaks, siis sa sureksid! Ja sellises olukorras ei küsi Jeesus: kui palju see mulle maksma läheb? Ta on valmis maksma igasuguse hinna. Ja Ta maksis suurima hinna, mida üldse on võimalik maksta. Ta andis oma elu, et sind surmast päästa.
Jeesuse sünd siia maailma oli ohver; Jeesuse surm Kolgatal oli ohver. Jeesus, kes oli rikas, sai vaeseks sinu pärast, et sina võiksid saada seeläbi rikkaks. Teeb see sind õnnelikuks? Teeb see sind tänulikuks? Väljendagem seda õnne ja tänu mitte ainult sõnades, lauludes ja palvetes vaid ka tegudes, järgides Jeesuse eeskuju!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv