|
Pühendumise seadus
24.04.2004 - (1864)
"Kristus ootab meilt jäägitut pühendumist, jagamatut teenistust. Ta nõuab kogu südant, mõistust, hinge ja jõudu. Oma mina ei tohi hellitada. See, kes elab enesele, ei ole kristlane." COL 48,49.
Kuidas võib Ta meilt nõuda seda kõike? Esiteks sellepärast, et me oleme Tema omad, me kuulume Talle. Ta on meid enesele ostnud oma kalli verega! Ta võib Talle kuuluvalt nõuda mida tahab. Paulus kirjutab — 1.Kor.6,20: "Sest te olete kalli hinnaga ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!" Kristuse sulastena oleme me kohustatud Teda ustavalt teenima.
Kuid on veel teinegi põhjus. Me peame austama "seda kallist nime, mis on nimetatud /meie/ üle" (Jak.2,7). Me nimetame end kristlasteks, Kristuse järelkäijateks. Seoses sellega kirjutab Johannes — 1.Joh.2,6: "Kes ütleb enese Tema sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust elu nagu Tema elas."
"Samasugune pühendumine ja allumine Jumala Sõna nõuetele, mis oli omane Kristusele, peab ilmnema ka Tema sulastes. Ta jättis oma kodu, kus valitses kindlus ja rahu, loobus aust, mis Tal oli koos Isaga enne maailma rajamist, jättis maha oma positsiooni Universumi troonil ja läks välja kannatava, kiusatud mehena; läks üksinduses, et pisaratega külvata ... kadunud maailmale eluseemet." GW 111, 112.
Juba 4-aastaselt oli Zinzerdorf teinud lepingu Jumalaga. "Saa minu omaks," ütles ta, "ja mina saan Sinu omaks." See on näide pühendumisest.
"Minu Issand ja mu Jumal," ütles püha Franciscus, "ma annan Sulle oma südame ja kogu oma olemuse ja kui väga ma tahaksin anda Sulle rohkem, kui ma vaid teaksin kuidas." Kas ka meil on viisiks nii palvetada?
Kuid ärgem otsigem erakordset. Küsigem, kas ma käesoleval hetkel olen lahti öelnud oma pattudest, kas ma olen ohverdanud oma harjumused ning avanud oma südame Jeesusele Kristusele.
Tuntud evangelist dr. Chapman ütles: "Kogu küsimus seisab selles, kas ma olen otsustanud igast patust loobuda ja end täielikult Päästja teenistusse anda."
Sellele otsusele tuleb kindlaks jääda ja see ka ellu rakendada.
Finney kirjutas: "Küsimus, mis tihti mu mõtteis mõlkus, oli: kas ma olen püsivalt pühendunud Jumala tahtele? ja vastus sellele oli kõhkluseta: ma ei tagane üheski punktis ja mul on vaja pidevalt uuendada oma pühendumist ja tõotusi."
Kristlase pühendumisest ja sellele järgnevast teenimisest räägib Paulus hästi roomlastele kirjutatud kirja 12. peatükis. Kogu see kiri on märkimisväärne meie Piiblis. See on küllaltki pikk dogmaatiline kiri Uues Testamendis, milles apostel Paulus kujutab meisterlikult kogu päästmise plaani. Esimene peatükk osutab paganate patususele; teine peatükk näitab, et ka juudid on sarnaselt paganatele patused; kolmas peatükk teatab, et kõik on patused, ja jätkab kuni viienda peatükini usu läbi õigeksmõistmise tee kirjeldamisega, mis on üks nii juutidele kui paganaile. Kuuendast kuni kaheksanda peatükini kirjeldab ta pühitsust usu läbi. Seejärel on kolmes järgnevas peatükis vaatluse all juutide küsimus, mida võib pidada selgitavaks kõrvalepõikeks. Ja siis jätkab Paulus päästmisetee kirjeldamist pühendumise ja sellele loomulikult järgneva teenimise teemaga. Jah, pühendumisel ja teenimisel on inimese päästmise protsessis sama tähtis koht kui õigeksmõistmisel ja pühitsusel. Ainult pühendunult teenides kasvame me pühitsuselus, kogedes pidevat õigeksmõistmist. Ükski, kes keeldub pühendunult teenimast, ei lõpeta pühitsust Jumala kartuses (2.Kor.7,1). Aga laseme Paulusel endal sellest rääkida.
Kaheteistkümnendale peatükile Rooma raamatus on pandud pealkirjaks: "Uus elu" ja see algab pühendumise kirjeldamisega esimeses salmis: "Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumalale meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus." Pühendumisega kaasneb meele uuendus, millest kõneleb teine salm: "Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine." Meel saab uuendatud, kui loobume üleolevatest mõtetest, nagu kirjeldab kolmas salm: "Sest selle armu läbi, mis mulle on antud, ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud."
Kui loobutakse üleolevaist mõtetest, saavutatakse üksmeel, mis on nii vajalik mitmesuguste ülesannete täitmiseks koguduses, nagu on kirjutatud salmides 4 ja 5: "Sest otsekui meil ühes ihus on palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama töö, nõnda oleme meiegi paljud üks ihu Kristuses, aga üksikult igaüks üksteise liikmed."
Edasi räägib Paulus paljudest teenimise võimalustest koguduses — s. 6-8: "Aga meil on armu mööda, mis meile antud, mõnesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu mõõtu mööda; Olgu hoolekanne, mis toimugu hoolekandeametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetamisametis; manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis; kes teistele annetab, andku siira südamega; kes teisi juhatab, olgu hoolas; kes vaeseid hooldab, tehku seda rõõmuga."
Kõike seda võivad ja suudavad teha pühendunud inimesed. Aga millised on need pühendunud inimesed, kuidas nad käituvad omavahel ja inimestega väljaspool kogudust, sellest kirjutab Paulus järgnevalt — s. 9-21: "Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse! Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette! Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat! Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, püsivad palves! Võtke osa pühade puudusest; püüdke olla külalislahked. Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad! Õnnistage ja ärge needke! Olge rõõmsad rõõmsatega, nutke nutjatega! Mõtelge ühesuguselt üksteise suhtes! Ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole; ärge olge eneste meelest targad! Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes! Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega. Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: "Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand." "Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale!" Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!"
Sellest pühendunud kristlase kirjeldusest õhkub Jeesuse Mäejutluse vaimu! Jah, see on inspireeritud sellest samast Vaimust. Kui vaid meiegi saaksime tõelist inspiratsiooni sellest Vaimust! Aga see on võimalik. See on tõotatud. Ka EGW kirjutab: "Tulevikus avaldab Issanda Vaim tavaliste elukutsetega inimestele sellist mõju, et nad jätavad maha oma tavapärase töö ja asuvad kuulutama viimast armukuulutust. Nii kiiresti kui võimalik valmistatakse nad tööks ette, et nende pingutusi võiks kroonida edu. Nad töötavad koos taevaste jõududega, sest nad on valmis olema Õpetaja teenistuses." 7T 27.
Kas oleme need meie? Miks mitte? Jumal kutsub meid. Jumal ootab meid. Selleks oleme päästetud; selleks oleme pühitsetud.
"Pühakirjas esiletoodud pühitsus hõlmab kogu olemuse — vaimu, hinge ja ihu. Paulus palvetas tessalooniklaste eest, et nende "kogu... vaim ja hing ja ihu" säiliksid "laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks" (1.Tes.5,23). Teises kohas kirjutab ta usklikele: "Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks, pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks" (Rom.12,1).
Vana Iisraeli ajal uuriti hoolikalt iga Jumalale ohvriks toodavat ohvriandi. Kui ohvriloomal avastati mingi viga, lükati loom tagasi, sest Jumal oli käskinud, et ohver oleks "veatu." Samuti kästakse kristlasi anda "oma ihud elavaks, pühaks ja Jumalale meelepäraseks ohvriks." Selleks, et seda teha, tuleb hoida kõiki oma võimeid võimalikult parimas korras. Igasugune tegevus, mis nõrgestab füüsilist või vaimset tugevust, teeb inimese kõlbmatuks oma Looja teenistuseks." GC 473.
Millises seisukorras on sinu vaimulik elu? Mida annad sa Jumalale ja mida hoiad enesele? Kas Jumal ja kogudus on sinu elus esikohal?
Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus
Nädala sõna arhiiv
|
|