Pane tähele iseennast ja õpetust
24.07.2004 - (1842)

Paulus kirjutab "oma tõelisele pojale usus" (1.Tim.1,2), Timoteosele – 1.Tim.4,16: "Pane tähele iseennast ja õpetust!"

See üleskutse on alati ajakohane. See puudutab isiklikult igaüht meist, nagu ka üleskutse leigele kuid endast heas arvamuses olevale laodikealasele – Ilm.3,20: "Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!"

Jumal suhtleb iga inimesega isiklikult ja Ta küsib ka aru igalt inimeselt isiklikult. See kajastub ilmekalt ka kolmeinglikuulutuses leiduvas tõsises hoiatuses – Ilm.14,9.10: "Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale, siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast..."

Kust tulevad need metsalise ja tema kuju kummardajad ja metsalise märgi vastuvõtjad? Eks ikka sealt, kus ei võeta tõsiselt üleskutset: "Pane tähele iseennast ja õpetust!" Millist õpetust? Piibli õpetust, muidugi. Inimesed panevad tähele kiriku õpetust, nad usuvad arenemisõpetust, kuid nad ei pööra piisavat tähelepanu Piibli õpetusele. Nad ei uuri, kas nende elu on kooskõlas Pühakirja tõdedega.

Seepärast manitseb Paulus kogudust – ja pole raske mõista, et ka see manitsus käib iga koguduseliikme kohta isiklikult – 2.Kor.13,5: "Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees? Või ei ole te ehk kõlvulised?"

Kas me oleme kõlvulised? Kas me oleme nii head, nagu me endast arvame? Kas me oleme paremad kui teised?

Üks inimene nägi unes, et ta oli Pilaatuse kohtukojas. Seal peksis keegi halastamatult Jeesust – ikka üks hoop teise järel. Ta ei suutnud seda enam lihtsalt pealt vaadata ja haaras lööjal õlast. See pöördus ja ta nägi, et see oli tema ise! Ta vaatas iseenesele näkku! Ta nägi iseennast!

Ta oli enda arvates elanud korraliku kristlase elu ja omast meelest armastanud Jeesust, kuid ometi nägi ta siin end peksmas Jeesust. Kuidas on see võimalik?

Keegi ütleb: "Aga see oli vaid unenägu! Unusta ära!"

Sellist asja pole nii kerge unustada. Ja kas on tarvis seda unustada? Mõistlikum on selle üle tõsiselt järele mõelda! See võib osutuda tõeks! "Pane tähele iseennast ja õpetust!" manitseb ka Paulus.

Rääkides õpetusest, meenub mulle vestlus ühe inimesega, kes esitas mulle küsimuse: "Kuidas te vaatate jalgade pesemisele?"

Mina vastasin: "Kuna see on Kristuse käsk, siis me teeme selle järgi."

Sellepeale ütles ta: "Just sellepärast ma ei teegi seda, et see on Kristuse käsk. Ma ei taha olla käsu all vaid armu all!"

Mida me selle peale kostame? See peab olema väga vildakas arusaamine käsust ja armust! Seepärast meenutame ikka Pauluse üleskutset: "Pane tähele iseennast ja õpetust!" Vastasel korral võid sa osutuda Jeesuse peksjaks.

Selles kontekstis tuleb meelde Saulus. Pühi kirju läbi uurimata võitles ta oma tõekspidamiste eest. Kuid kohtudes Jeesusega osutus ta Tema tagakiusajaks! "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?" küsis Jeesus (Apt.9,4).

Sõber, "pane tähele iseennast ja õpetust; püsi kindlasti selles," mis on kirjutatud Piiblis, sest siis võid sa ise õndsaks saada ja juhatada ka teisi õndsuse teele.

Juba Vanas Testamendis leidub rohkesti üleskutseid enese läbikatsumiseks Piibli õpetuse valgel. Näiteks kirjutab prohvet Jesaja – Jes.8,20: "Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu!" Tõlgituna NIV-st kõlab see salm nii: "Käsuõpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nad ei räägi kooskõlas selle Sõnaga, ei ole neil koiduvalgust."

Kuid ärme mõtleme ja räägime liiga palju "nendest." On suur kiusatus mõelda, et nendel on eksitus, aga minul on tõde. "Katsuge iseendid läbi," manitseb Paulus, "pane tähele iseennast ja õpetust!" Isegi kui õpetus, mida sa usud, on tõde, on palju põhjust uurida, kas sinu elu on kooskõlas selle tõega. Jeesus ütles, et "sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, aga ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju hoope... Sest kellele on palju antud, sellelt nõutakse palju" (Luk.12,47.48).

"Palju hoope" meenutab äsja mainitud unenägu. Kas pole õiglane, et see, kes on oma pattudega andnud Jeesusele "palju hoope," saab ükskord ka ise "palju hoope?" Seepärast, "pane tähele iseennast ja õpetust!"

Muidugi, ennast võib tähele panna või vaadelda mitmel viisil. Palju oleneb sellest, kuidas sa vaatad. Ilmselt oleme kõik kalduvad vaatama ennast teise pilguga kui teisi. Inimese "süda on kavalam kõigist," tunnistab ka prohvet Jeremija (Jer.17,9). Nii variser kui tölner Jeesuse tähendamissõnas variserist ja tölnerist (Luk.18,9-12) panid tähele iseennast. Mõeldes oma saavutustele ja kiigates silmanurgast ka tölnerit, jõudis variser järeldusele: "Ma olen siiski hea inimene!"

Sellepärast tuleb meil tähele panna ka veel õpetust. Variser vaatas õpetusele ühekülgselt ja isegi astus sellest üle, sest kus on Piiblis kästud vaadata inimesele ja võrrelda end teise inimesega?

Inimesel on raske panna tähele iseennast, kuid sama raske on inimesel panna tähele õpetust. Oma tarkusest siin ei piisa. Ei aita ka üksi teoloogilised õpingud. Paljud õpivad tänapäeval teoloogiat, kuid vähesed õpivad sama innukalt "põlveloogiat" ehk palvetamist. "Valvake ja paluge, et te ei satuks kiusatusse!" ütles Jeesus (Mrk.14,38).

Jeesus ei öelnud, et õppige selleks teoloogiat, õppige tundma Saatana relvi. Mida rohkem me seda viimast õpime, seda abitumana me end tunneme. Õppige selle asemel valvamist ja palumist, soovitab Jeesus. See aitab panna tähele iseennast ja õpetust. See aitab mõista õigesti iseennast ja õpetust.

Ja õppige tundma Jeesust! Uskuge, see aitab meil mõista ka iseennast. On üks lihtne moodus teada, kas me Teda tunneme. Johannes kirjutab sellest – 1.Joh.2,3: "Ja sellest me tunneme, et me oleme Tema ära tundnud, et me peame Tema käske." Aga mis ajendab meid pidama Jumala käske? Armastus, nagu ka Jeesus ise ütles – Joh.14,15: "Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!"

Aeg-ajalt ütlevad lähedased inimesed ikka teine-teisele: "Ma armastan sind!" Kui üks pool pole mõnda aega seda öelnud, küsib teine varsti: "Kas sa armastad mind?" Täna küsib Jeesus sinu ja minu käest, nagu kord Peetruselt: "Kas sa armastad mind? Kas ma olen sulle armas?"

Mida sa Talle vastad? Mida sa tunned? Ole endaga aus. Ole Temaga aus. Nii õpid sa paremini tundma iseennast ja õpetust.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv