Järgi mind!
26.09.2015 - (1353)

Pöördume vaimus aega, mil Jeesus kõndis siin maa peal ja valmistus oma eriliseks missiooniks. "Messias, Kristus on tulemas! Valmistuge! Valmistuge!" See oli Ristija Johannese kuulutuse sisu. "Pöörduge! Parandage meelt!" kuulutati mitte ainult suurtele avalikele patustele. Kõige raskem oli pöörduda just pühadel – käsutundjatel ja variseridel. Nad olid õppinud lootma oma käsutegude peale, unustades halastuse ja armastuse. Selge kuulutuse tõrjumiseks polnud raske leida ettekäänet: kes on see mees, kes kutsub meeleparandusele? Ta ei ole käinud meie koolis; ta pole veel kuigi soliidses eas; ta pole abieluski! Kui raske oli "pühadel" meelt parandada! Ristija Johannes aga ei lasknud end kõigest sellest heidutada, vaid kuulutas kõigile tõsiselt ja pühalikult – Mat.3,8-10: "Seepärast kandke õiget meeleparanduse vilja ja ärge arvake võivat öelda iseenestes: meil on Aabraham isaks; sest ma ütlen teile, et Jumal võib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi. Ent kirves on juba puude juure küljes; iga puu nüüd, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle."
See mõte on sama aktuaalne ka täna. Ärgu keegi lootku oma päritolu, hariduse, positsiooni või koguduse peale, mille liikmeks ta on. Jumal ootab õiget meeleparanduse vilja! Ma imetlen Ristija Johannese julgust ja kindlust. Ta ei kartnud noomida isegi võimukandjaid. Kuid ta võis seista vankumatult, kindlalt ja sirgelt võimukandjate ees sellepärast, et ta oli kummardunud sügavalt Kuningate Kuninga ees.
Siis ilmus Jeesus. Johannes nägi Teda ja hüüdis – Joh.1,29.30: "Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu! See on, kellest ma ütlesin: pärast mind tuleb mees, kes on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!" Edasi loeme – Joh.1,32.33: "Ja Johannes tunnistas ning ütles: "Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja Ta jäi Tema peale. Ja mina ei tundnud Teda mitte; aga kes mind läkitas veega ristima, see ütles mulle: kelle peale sa näed Vaimu alla laskuvat ja Tema peale jäävat, see on, kes ristib Püha Vaimuga!""
Johannes räägib siin Jeesuse missiooni kahest eesmärgist: 1) Ta võtab ära maailma patu ja 2) Ta ristib Püha Vaimuga. Esimene teostus Kolgatal, teine Nelipühal. Jah, enne Kolgata, siis Nelipüha. Kui meil on õigus sellele, mis Jeesus tegi Kolgatal, siis on meil õigus ka sellele, mis Jeesus tegi Nelipühal. Ilma Kolgatata ei saabu Nelipüha. Ei ole kasu Kolgatast ilma Nelipühata, nagu ei ole ka kasu Nelipühast ilma Kolgatata. Kolgata jutlus on: "Tulge minu juurde." Nelipühi jutlus on: "Käige minu järel" (või "jääge minu sisse"). Pole mõtet tulla Jeesuse juurde ja mitte käia Tema järel. Pole võimalik käia Jeesuse järel Tema juurde tulemata.
Mida tähendab käia Jeesuse järel? See tähendab võtta Ta endale eeskujuks, nagu Johannes hästi kirjutab – 1.Joh.2,6: "Kes ütleb enese Tema sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust elu nagu Tema elas." Kristuse enesesalgamise elu võtab lühidalt ja kaunilt kokku apostel Paulus – Flp.2,5-8: "Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi Ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja Ta leiti välimuselt inimesena; Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani." Sellisena on Ta meile eeskujuks.
Sündmustest Palestiinas loeme edasi – Joh.1,35-37: "Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal, ja kaks tema jüngrit. Ja kui ta nägi Jeesust kõndivat, ütles ta: "Ennäe, see on Jumala Tall!" Ja need kaks jüngrit kuulsid tema ütlust ja järgisid Jeesust." Edasi loeme – Joh.1,40-42: "Andreas, Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest, kes oli kuulnud Johannese ütlust ja hakanud Jeesust järgima. Tema leiab esiteks oma venna Siimona ja ütleb temale: "Me oleme leidnud Messia!" – see on meie keeli Kristuse? Ja ta viis tema Jeesuse juurde. Jeesus vaatas temale otsa ja ütles: "Sina oled Siimon, Joona poeg, sind peab hüütama Keefaseks!" – see tähendab Peetruseks."
Me oleme leidnud Messia, hüüdsid ühed rõõmsalt; teised aga ei märganud midagi erilist. Ellen White kirjutab: "Ristija Johannese senise kuulutustöö ajal olid paljud keeldunud vastamast meeleparanduskutsele. Selliselt olid nad paadutanud südame ja tumestanud arusaamise. Kui Jeesuse ristimisel taevas Temast tunnistuse andis, ei mõistnud nad seda. Silmad, mis polnud kunagi vaadanud usus Temale, kes on nähtamatu, ei näinud Jumala au ilmnemist. Kõrvad, mis polnud kunagi kuulnud Tema häält, jäid kurdiks tunnistuse sõnadele. Nii on tänapäevalgi. Sageli on koosolekutel tunda Kristuse ja teenivate inglite kohalolu ja ometi ei taju paljud seda. Nad ei märka midagi ebatavalist. Mõningate jaoks on aga ilmne Päästja kohalolek. Rahu ja rõõm täidab nende südant. Nad saavad lohutust, julgustust ja õnnistust." – Ajastute Igatsus, lk. 82, 83.
Andreas oli üks neist õnnistatuist, kes järgnes kohe Jeesusele. Samal ajal otsis ta neid, keda juhtida Jeesuse juurde... ja leidis oma venna ning kutsus teda ja viis ta Jeesuse juurde. Ta ei saanud teisiti, sest tema südames oli süttinud sama tuli, mis põles ka Jeesuse südames.
Sündmuste edasisest käigust loeme – Joh.1,43: "Järgmisel päeval Jeesus tahtis minna Galileasse; ja Ta leiab Filippuse ning ütleb temale: "Järgi mind!"" See kutse süütas Filippuse südames tule ning juba me leiame teda Jeesuse kutset edasi andmas – Joh.1,45: "Filippus leiab Naatanaeli ja ütleb temale: "Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist!""
Sõbrad, nii käiakse Jeesuse järel! Kui Jeesus on sind kutsunud, siis anna see kutse edasi ka teistele. Jeesus tuletab seda misjonitöö elementaarset tõde meelde veel Piibli viimasel leheküljel – Ilm.22,17: "Ja Vaim ja pruut ütlevad: "Tule!" Ja kes seda kuuleb, öelgu: "Tule!" Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!" Jeesuse poolt kutsutud jüngrite elueesmärgiks sai inimeste kutsumine Jeesuse juurde.
Ja kui lihtsalt Jeesus kutsub: "Käi minu järel" ehk "Järgi mind!" Ka Paulus võis öelda – Flp.3,17: "Järgige minu eeskuju." Teises kohas ta selgitab – 1.Kor.11,1: "Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse." Kui väheste sõnadega, kui vähese selgitusega me võiksime juhatada inimesi Kristuse juurde. Seda juhul, kui me võiksime neile öelda: "Järgige minu eeskuju." või "Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse." Aga see peab olema ka eeskuju, mis väärib järgimist! See peab olema elu, mis innustab teisi. See peab olema tuli, mis süütab teisi. Sellise elu annab vaid Jeesus Kristus tõelise uussünni ime läbi. See on elu, kus me järgime Jeesust iga päev ja kõiges. See on elu, mille saame, kui jääme Tema sisse nagu oks viinapuusse (Joh.15,4-7). Keegi pole tõeliselt pöördunud enne, kui temas on tärganud igatsus teha teatavaks teistele, millise kalli sõbra on ta leidnud Jeesuses. Päästvat ja pühitsevat tõde pole võimalik varjata südames. Kui see ei avaldu, siis seda lihtsalt pole seal.
Jumal võiks saavutada oma eesmärgi hingede päästmisel ilma meie abita. Kuid selleks, et MEIS areneks välja Kristuse meel, et MEIE kasvaksime Tema sarnaduses, tuleb meil teha seda tööd. See on meie eesõigus. Seejuures jäägu meie südamesse kõlama Pühakirjas antud tõotus – Õps.11,25: "Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse!" Käime siis Jeesuse järel ustavalt.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv