Mida teed sina?
26.11.2011 - (1721)

Sissejuhatuseks loeme Mat.25,14-30: "Sest see on nõnda, nagu üks inimene võõrale maale minnes kutsus oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara. Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema jõudu mööda, ja läks võõrale maale. Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks. Nõndasamuti, kes oli saanud kaks, saavutas teist kaks lisaks. Aga see, kes oli saanud ühe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha.
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama. Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juurde ja ütles: "Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!" Tema isand ütles talle: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!"
Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: "Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!" Tema isand ütles talle: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!"
Siis astus esile ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: "Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!" Aga tema isand kostis ning ütles temale: "Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud. Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi. Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke see sellele, kellel on kümme talenti. Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on. Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.""
Jutlustades rahvale, rääkis Jeesus palju tähendamissõnadega. Mat.13,34 ütleb koguni, et "ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi." Matteuse evangeeliumi lõpupoole rääkis ta palju viimsest ajast ja ajamärkidest ning oma tagasitulekust, rõhutades selleks ettevalmistumise tähtsust. Meie tänane kirjakoht on selles kontekstis ja algab sõnadega: "Sest see on nõnda." Mis asi on nõnda? Valmistumine Tema tagasitulekuks. Nii et tänane õppeaine on meile väga oluline, kes me valmistume Issanda tõotatud tagasitulekuks, teades, et "see on ligi ukse ees" (Mat.24,33).
See on üks Jeesuse kõige praktilisimaist tähendamissõnadest, õpetades, kuidas me peaksime elama ja tegutsema ning mida Issand meilt tulles nõuab.
1. ISAND USALDAB OMA VARA OMA SULASTELE.
Kes on Isand? Jumal, Jeesus. Kes on need sulased? Inimesed, meie. Nii et Jumal on jaganud oma rikkuse – talentide, võimete, õnnistuste näol – meile, inimlastele, öeldes: "Kasutage neid targasti ja usinasti ning saavutage nendega mulle kasu! Olge ustavad ja head majapidajad!"
Mõelge sellele: kõik on isanda oma; sulastele ei kuulu midagi; nad sõltuvad täielikult temast. Kui isand ei oleks olnud helde, ei oleks sulastel midagi, millega kaubelda, töötada. Ja see midagi ei tähenda vaid raha; see ei tähenda ka vaid erilisi talente; see tähendab kõike, mis meil on ja mis me oleme! See tähendab ihu, hinge ja vaimu – isegi kui need pole kümne ega viie, vaid ainult ühe talendi väärilised. Me oleme näinud ja kuulnud, kui palju on suutnud teha puuetega inimesed – aga enamusel meist pole mingeid puudeid. Milline Jumala arm! Millised talendid! Milline vastutus!
Peale selle on Jumal andnud meile õhu ja toidu ja joogi ja aja ja raha ja igasugused vahendid ning muidugi ka erilised talendid, võimed, mis tulevad välja alles siis, kui me neid kasutame ja pidevalt arendame. Ma ei oleks teadnud, et ma suudan mängida orelil või klaveril, kui ma poleks seda proovinud ja harjutanud. Aga seda talenti kasutades ma tunnen – ja ilmselt ka teie – et see toodab järjest suuremat tulu! Ma tunnen, et seda on mulle Jumalast antud enam kui üks talent! Aga, vaat, jutlustamise talent ja jutluste valmistamise talent ja inimestega suhtlemise talent on mul nõrguke. Võib-olla on seda vähem kui üks talent ja ma pean kogu aeg – juba ligi 40 aastat – kõvasti vaeva nägema ja ennast aina tagant sundima, et seda tööd teha. Ometi nõuab Jumal ka selle pisukese talendi ustavat kasutamist.
See, et me võime mõelda, näha ja kuulda ning teha igasuguseid asju, on kõik Jumala and – Tema käest meile usaldatud talendid – ja Ta ootab nende ustavat kasutamist nii, et see tooks kasu Tema üritusele.
Selle tähendamissõna üks häirivaid detaile on see, et isand ei andnud talente kõigile sulastele ühepalju. Üks sai viis, teine kaks ja kolmas ainult ühe. Me ütleme, et see pole aus. Kuid siis me mõistame, et isand tundis hästi oma sulaseid ja nagu ütleb salm 15, Ta andis "igaühele tema jõudu mööda." Kui ta oleks andnud potentsiaalselt viie talendi sulasele ainult ühe talendi, ei oleks see saanud rakendada oma võimeid täies mahus. Ja kui ta oleks andnud potentsiaalselt ühe talendi sulasele viis talenti, ei oleks see nende kasutamisega hakkama saanud. Aga tundes oma sulaseid, andis isand igaühele just "tema jõudu mööda" ja läks ise ära.
Just selliselt töötab Jumal, eks ju? Ta annab igaühele midagi, millega töötada, ja jätab meid siis rahule. Ta ei sunni meid. Ta ei piilu üle meie õla. Ta annab meile võimed, vahendid ja aja ning jätab meie valida ja otsustada, kuidas ja millal tegutseda. Või kas üldse tegutseda. Ta avab meile võimaluste ukse; Ta annab meile visiooni, kuid mida me teeme ja kuidas ja kas üldse me midagi teeme, selle jätab Ta meie valida ja otsustada – lootes, et me oleme ustavad majapidajad.
2. ISAND PÖÖRDUB TAGASI JA NÕUAB ARU.
Sulastele võib-olla meeldiks, et nii jääkski. Igaüks teeb isanda varaga, mida heaks arvab, ega pea kunagi andma aru. Vähemalt mulle tundub, et enamus inimesi elab sellise mentaliteediga. Nad on koguni hakanud arvama, et kõik see, mis neil on, kuulub õigusega neile ja see on ainult nende asi, kuidas nad seda kasutavad või raiskavad.
Kuid nii see pole. Isand tuleb tagasi ja nõuab aru. Viis talenti saanud sulane on nendega usinasti töötanud ja tagastab nüüd isandale kümme talenti. Mida see tähendab? Kas see pole ilmne: talendid tööle rakendades suurenevad, tootes isandale kasu. Sama lugu on kaks talenti saanud sulasega. Isand ütleb talle täpselt samad sõnad, mis viis talenti saanud ja kümme talenti saavutanud sulasele: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!" Ühesuguse tasu said nii viis talenti kui kaks talenti saanud sulane. Ja sama oleks võinud saada osaks ka ühe talendi saanud sulasele, kui ta oleks samamoodi seda ustavalt kasutanud. Aga kahjuks ta ei teinud seda.
Astunud isanda ette – tuletan meelde: "Me kõik peame saama ilmsiks Kristuse kohtujärje ees, et igaühele tasutaks vastavalt sellele, mis ta ihus olles tegi, olgu see hea või kuri," kirjutab Paulus 2.Kor.5,10 – ütles see sulane: "Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!"
Isand ütleb selle peale: "Sa paha ja laisk sulane!" ning saadab ta "kõige äärmisemasse pimedusse," kus on "ulumine ja hammaste kiristamine."
Kõige häirivam selle aruandmise juures on vast see, et meie hulgas on ilmselgelt ühe talendi sulaseid enam kui 5 või isegi 2 talendi sulaseid. Enamus meist on täiesti tavalised inimesed, mitte silmatorkavate talentidega. Kas meid peab ootama siis samasugune saatus? Siit jõuame me järgmise punkti juurde ja selleks on küsimus:
3. MIKS TALITAS ÜHT TALENTI OMAV SULANE OMA TALENDIGA NII? Miks ei talitanud ta teisiti? Miks ei investeerinud, kasutanud ta seda, nagu rohkem talente saanud sulased?
Üheks põhjuseks – mitte vabanduseks, Jumal hoidku! – võis olla see, et ta tundis end madalamana, alamana. Kui sa suhtled 5 ja 2 talendi inimestega ning vaatad pealt, kuidas need suhtlevad teiste 5 ja 2 talendi inimestega, siis on kerge 1 talendi inimesel tunda end väikese ja tühisena. Kui sa näed, millise kergusega teevad 5 talendi inimesed asju, millega sina kohe kuidagi hakkama ei saa, siis on kerge pidada end saamatuks ja väärituks. Kui ma ei suuda teha sama hästi, siis ma ei tee üldsegi. Las teevad need, kel selleks suurem talent! Aga kui koguduses mõtleb nii enamus inimesi, sest enamus inimestel näib olevat 1 talent, kes siis teevad ära selle suure töö, mis kogudusel teha tuleb? Ega ometi vähesed 5 ja 2 talendi inimesed seda üksi suuda! Ma siiralt usun, et viis ühe talendi inimest suudavad rohkem kui üks viie talendi inimene!
Teine põhjus on eriti mõtlemapanev. Me loeme selle välja laisa sulase sõnadest: "Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha."
Sulane kartis. Mida? Riski? Jah, evangeeliumitööga kaasneb alati risk. Kunagi pole garanteeritud tulu. Meie parimaidki jõupingutusi ei krooni sageli edu. Me külvame lootuses, aga ei näe lõikust. Kas see on põhjus kartuseks? Ei! Sest Issand ei ole iial nõudnud, et me oleksime edukad. Ta vaid ootab, et me tegutseksime, tehes oma parima. Ta ootab, et me kasutaksime oma talente, tulemustest hoolimata. Miks ta siis ikkagi kartis? Sest tal oli oma isandast hoopis väär arusaamine. Ta pidas teda kalgiks, südametuks. Selles oli kogu selle probleemi juur! Ta ei armastanud oma isandat. Kui sa kedagi armastad, oled sa valmis isegi riskima, et tema soove rahuldada. Kui sa aga kedagi kardad, püüad sa hoida temast eemale ja temaga võimalikult vähe tegemist teha.
Esitagem mõned hüpoteetilised küsimused. Mis oleks juhtunud, kui 5 talenti saanud mees oleks matnud kõik need viis talenti oma tagaaeda? Vastus on ilmne. Need oleks võetud talt ära ja teda oleks nimetatud "pahaks ja laisaks sulaseks" ning saadetud sinna, "kus on ulumine ja hammaste kiristamine." Sama oleks juhtunud kaks talenti saanud sulasega, kui see poleks neid kasutanud. Aga küsigem nüüd: Mis oleks saanud, kui ühe talendi saanud sulane oleks selle investeerinud ja saavutanud kasu. Ka siin on vastus ilmne. Teda oleks kutsutud "heaks ja ustavaks sulaseks" ning saadetud "oma Issanda rõõmusse," nagu teised ustavad sulased.
Ja lõpuks küsime: Aga mis siis, kui nad poleks oma talente investeerides saavutanud isandale kasu? Huvitav on, et sellist võimalust pole selles tähendamissõnas nimetatud. Sellist võimalust kas pole või pole see mingi probleem, sest, nagu juba mainitud, ei ole Issand meilt nõudnud, et me oleksime edukad. Ta vaid ootab, et me kasutaksime meile usaldatud talente. Ühe talendi mehe patuks oli talendi mahamatmine, mitte ebaõnnestumine sellega kauplemisel. Aga ma usun, et kui me töötame oma Issandale, siis me ei ebaõnnestu! Võib-olla ei näe me vilja kohe või kiiresti, aga see kasvab ja ükskord näeme me kogu selle suurust, kui oleme jõudnud "oma Issanda rõõmusse!" Aga selleks tuleb meil olla "hea ja ustav sulane" ning olla "pisku üle ustav."
Leidkem siis üles oma talendid ja kasutage neid Jumala auks ja ligimese õnnistuseks, teades, et hea Issand, kes need on andnud, kingib ustavaile sulastele kord rikkaliku tasu!
Talente maha mattes me kaotame need; talente kasutades need rohkenevad ja me võime olla järjest edukamad Jumala töös, olgu selleks Sõna kuulutamine või selle kastmine muusikaga, hingehoid või kogudusekoja eest hoolitsemine. Tööd on mitmesugust ja mitmesuguseid on ka talente. Kasutagem neid vaid ustavalt!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv