Inventuuri aeg
26.12.2009 - (1553)

2.Kor.13,5-9: "Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees? Või ei ole te ehk kõlvulised? Ma loodan, et te tunnete ära, et me ei ole kõlbmatud. Aga me palume Jumalat, et teie ei teeks ühtki kurja, mitte et meie näiksime kõlvulised olevat, vaid et teie teeksite head ja meie oleksime otsekui kõlbmatud. Sest me ei suuda midagi tõe vastu, vaid üksnes tõe poolt! Sest me rõõmutseme, kui meie oleme nõdrad ja teie olete vägevad; ja seda me palumegi, et teie saaksite täiuslikuks."
Enne hingamispäevahommikust jumalateenistust ütles üks koguduseliige pastorile: "Kui sa näed, et ma jään su jutluse ajal magama, ära võta seda isiklikult. See pole sellest, et su jutlus oleks igav, vaid sellest, et ma tegin eile õhtul oma kaubast inventuuri ning olin üleval poole ööni. Tead ju, aastavahetusel tehakse seda. Ma avastasin palju kaupa, mis jäi müümata möödunud aastal. Ma mõistsin, kui palju vigu ma olin teinud. Mõned riiulid olid tühjad ja teised täis kaupa, mida keegi ei ostnud. Ilmselt olin ma ostnud sisse liiga palju asju, mida keegi ei vajanud, ja liiga vähe neid asju, mida sooviti palju." Seejärel ta lisas: "Pastor, kas sa ei arva, et igaüks meist peaks aasta alguses tegema oma elule inventuuri?"
Just seda kutsub meid üles tegema meie sissejuhatav kirjakoht: "Katsuge iseendid läbi... Uurige iseendid!" Inventuuri peamine eesmärk on teha kindlaks, kas me oleme saanud kasu või kahju. Me peaksime küsima endilt: Mida me oleme oma eluga saavutanud? Kuidas on meie elu mõjutanud teisi? Kas minu praegune kurss on õige? Ja millised on mu tulevikuplaanid? Ma usun, et aasta algus on sellise inventuuri jaoks just õige aeg.
1. PILK MÖÖDUNULE – meenutamine. Selline tegevus on nagu "seismine mälestuste täies pikkuses peegli ees," nagu keegi on ilusti öelnud. Minevikule on võimalik vaadata kahel viisil ja mõlemad neist omavad suurt väärtust:
1) Loe kokku õnnistusi – tervis, julgeolek, sõbrad, perekond, materiaalsed asjad, kuuldud palved, edusammud vaimulikus elus. Kuna inventuuri tegemine sisaldab tavaliselt ka arvutamist, siis on õnnistuste kokkulugemine igati sobiv tegevus. Ja mida see meile annab? See teeb meid tänulikumaks, sest nii palju on olnud häid asju. Kui meilt küsitakse: "Kuidas sa elad?" vastame me kiiresti: "Hästi!" Miks? Nii on kombeks vastata, kas pole? Kui me aga oleme võtnud aega mõelda kõigile õnnistustele, mis meile on minevikus osaks saanud, siis ei vasta me lihtsalt viisakalt "Hästi!" vaid me ka mõtleme seda kogu südamest.
Minevikus kogetud õnnistustele vaatamine teeb meid ka heldemaks. Me oleme nii palju head saanud; kuidas saame me mitte tunda kaasa neile, keda ei ole saatnud nii suur õnn, kes on puuduses. Meis tekib soov neid aidata, mille realiseerimine omakorda lisab meile rõõmu.
Minevikus kogetud õnnistuste meenutamine ka lohutab ja julgustab meid, kui ajad peaksid muutuma raskemaks. Ja mis kõige olulisem – minevikus kogetud õnnistuste meenutamine juhib meie mõtted Jumalale kui kõige hea Allikale.
Nii et, esimene nõuanne on: loe kokku sulle osaks saanud õnnistused. Kuid ka teine nõuanne seoses tagasivaatega oma elule pole vähetähtis:
2) Analüüsi negatiivseid kogemusi. Katsumused õpetavad meile kannatlikkust ja kaastunnet. Nurjumised ja eksimised aga pattude tunnistamise ja kahetsemise õnnistust. See aitab meil mitte teha samu vigu. Nagu rahvasõna ütleb: "Need, kes ignoreerivad minevikku, on määratud kordama selle vigu ikka ja jälle." Kuid ärme vaata oma negatiivsetele kogemustele liiga kaua. Nii tehes võime muutuda nõrgaks ja Saatanale kergeks saagiks. Me võime kaotada lootuse. Kuid Jeesus soovib seda kõige vähem, et me alustaksime uut aastat ilma lootuseta!
Luk.13,6-9 on kirjas üks Jeesuse jutustatud tähendamissõna: "Ühel inimesel oli viigipuu; see oli istutatud tema viinamäkke. Ja ta tuli ning otsis sellelt vilja, aga ei leidnud. Siis ta ütles viinamäe aednikule: vaata, kolm aastat ma käin otsimas sellelt viigipuult vilja, aga ei leia. Raiu ta maha! Miks ta maad raiskab? Aga see vastas ning ütles talle: isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle panen sõnnikut! Ehk ta hakkab edaspidi vilja kandma; aga kui mitte, siis raiu ta maha!"
Võib-olla tundub sulle, et sa oled nagu see puu. Kunagi olid sul suured kogemused Jumalaga. Sa tõotasid olla ustav ja viljakas. Jumal valvas sinu üle, hoolitses sinu eest ja õnnistas sind. Kuid sa valmistasid Talle pettumuse. Sa ei olnud ustav. Sa ei kandnud oodatud vilja. Kuid ära kaota lootust, sest Jeesus ei kaota sinu elu uurides lootust, kinkides sulle uue võimaluse! Paranda nüüd meelt ja ära korda tehtud vigu!
2. PILK KÄESOLEVALE. Tõeline vaimulik inventuur sisaldab mitte ainult pilguheitmist minevikule, vaid ka oleviku hoolsat uurimist. Selleks tuleb meil hoolikalt hinnata nii oma hoiakuid kui ka tegusid. Sisemised hoiakud alati määravad meie välise käitumise. Seepärast töötab ka Issand seespoolt väljapoole. Kui me ei nõua "oma päästet kartuse ja värinaga," nagu kirjutab Paulus Flp.2,12, siis me seda ka ei saavuta. Rom.12,2 ta manitseb: "Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine." Kõigepealt me soovime teha Jumala tahtmist, seejärel me uurime Jumala tahtmist ja lõpuks teeme Tema tahtmist.
Jeesus ütles – Mat.12,30: "Kes ei ole minuga, see on minu vastu; ja kes minuga ei kogu, see pillab laiali." Olla Jeesusega tähendab jagada Temaga samu väärtusi, samu huvisid ja muresid. See tähendab, et Jeesuse eluviis saab meie eluviisiks. Just seda tähendab "Jeesuse usk" (Ilm.14,12).
Inimene võib olla millegi poolt, kuid siiski sellest mitte osa võtta. Näiteks võid sa olla abielu poolt, kuid siiski võid sa olla vallaline. Sa võid olla ühe jalgpallimeeskonna poolt, kuid mitte selle liige. Nii aga ei saa olla meie vahekorras Jeesusega. Kui me oleme Tema poolt, siis oleme me kindlasti Tema meeskonna liikmed! Just seda tähendab olla kristlane!
Kui olla Jeesusega tähendab jagada Tema väärtusi, huvisid ja muresid, siis on hea teada, mis need on. Ja Jeesus ei varja neid meie eest, vaid ütleb otse – Luk.19,10: "Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma, mis on kadunud!" Tema peamine mure oli armuõpetuse ehk evangeeliumi kuulutamine, inimeste päästmine. Oma järelkäijatele ütles Ta: "Õppige minust!" (Mat.11,28). "Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule" (Mrk.16,15). Muidugi ei ole evangeeliumi kuulutamine eesmärk omaette. Selle eesmärgiks on valmistada Jumalale rahvas, kes on täiuslik Kristuses (Kol.1,28). "See on Jumala tahtmine, teie pühitsus," lisab Paulus (1.Tes.4,3).
Kas me oleme Jumala kaastöölised või tööriistad selles pühas töös? Kas me oleme ise Jeesusega ja kutsume ka teisi Jeesuse juurde? Näidaku meie vaimulik inventuur, milline on meie staatus praegu, käesoleval hetkel Jumala ees. Kuid me peaksime minema veelgi edasi ja heitma pilgu tulevikku.
3. PILK TULEVIKKU. Meie aasta esimene kuu on jaanuar ja see on saanud oma nime Jaanuselt, Rooma jumalalt. Teda tunti kui "värava jumalat." Tema kuju pandi iga linna väravasse Rooma impeeriumis. Jaanuse tegi eriliseks see, et tal oli kaks nägu. See tähendab, et ta võis näha korraga kahes suunas.
Ka meie peaksime iga aasta alguses vaatama vähemalt kahes suunas, et me oskaksime õigesti hinnata minevikku ja et meil oleks helge väljavaade tulevikku. Olevikust me rääkisime vaid sellepärast, et antud hetke hoiak või suhtumine määrab suurel määral meie tuleviku. Tegelikult on meil olemas vaid minevik ja tulevik. Antud hetkel ehk olevikus võime me aga teha teatud otsuse oma südames, et tulevikus sellest juhenduda. Näiteks otsuse olla alati Jeesusega. Neid otsuseid või tõotusi võib olla mitmeid. Siinjuures on vast sobiv meenutada mõningaid Piibli kangelasi ja nende otsuseid. Need võivad aidata meidki oma otsuste tegemisel.
"Taaniel võttis südames ette ennast mitte roojastada kuninga roaga ja tema joodava viinaga" (Tan.1,8). On hea mõte "hoida ennast maailmast reostamatuna," nagu kutsub üles ka Jakoobus (Jak.1,27). Meid on kutsutud olema pühad. "Olge pühad, sest mina olen püha!" ütleb Jumal (1.Pet.1,16). Taaniel astus selleks teatud samme ja Jumal aitas ning õnnistas teda. Ka paganad imetlesid meest, kes ei läinud kompromissile oma tõekspidamistes. Miks mitte võtta temast eeskuju?
Jaakob tõotas Peetelis – 1.Ms.28,22: "See kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks! Ja kõigest, mis Sa mulle annad, ma annan Sulle täpselt kümnist!" Me oleme ehk imestanud, miks patriarhid, alates Aabrahamist olid kõik väga rikkad. Saladus on lihtne: nad kõik maksid ustavalt kümnist. Jumal saab usaldada nende kätte palju, kes on Tema ustavad majapidajad, tunnustades kümnise maksmisega, et kõik kuulub Jumalale.
Taavet tõotas ehitada koja Jumalale (Ps.132,1-5) ja kui Jumal ütles, et sa ei või seda teha, kuna "oled valanud palju verd ja oled pidanud suuri sõdu," siis andis Taavet selle ülesande edasi oma pojale Saalomonile, kogudes ise selleks palju ehitusmaterjali (1.Aja.22,5-10). Ta tegi teisigi tõotusi, näiteks – kuulge, kui ilusti Ta ütleb Ps.116,1.2: "Ma armastan Jehoovat, sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on käänanud oma kõrva minu poole ja ma hüüan Teda appi oma eluaja!" Ma hüüan Teda appi kogu oma eluaja, sest ma armastan Teda! Milline ilus tõotus meile järgimiseks!
Sakkeus tegi tõotuse – Luk.19,8: "Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen ülekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!" Jällegi ilus tõotus. Kuulnud seda, ütles Jeesus – Luk.19,9: "Täna on sellele kojale õnnistus tulnud." Kui me teeme mõne ilusa tõotuse ja täidame selle, tuleb ka meile kindlasti Jumala õnnistus!
Meie ees seisab uus aasta. Meil on eesõigus vaadata tulevikku optimismi ja erutusega, sest see on nagu puhas lehekülg meie ajaraamatus. Me võime selle täis kirjutada koos Jeesusega, kes ei tunne kaotusi.
Üks üliõpilane vaatas oma ühiselamu toas uue aasta kalendrit ja hüüatas: "Sellest tuleb imeilus aasta!"
"Kuidas sa seda tead?" küsis toakaaslane.
"Aga nii," vastas see, "üks päev ei ole pikk aeg ja ma tean, et see on ilus, sest ma teen selle ilusaks – üks päev haaval terve aasta! Ma võtan endale eesmärgiks, et igal päeval toimuks minu jõupingutuste läbi vähemalt üks ilus asi."
On see võimatu? Ei ole, kui me seame selle endale eesmärgiks ning hoiame seda endal alati silme ees. Jeesus tegi iga päev head, iga päev midagi ilusat. Ja Ta teeb seda ka tänapäeval – sinu läbi, kui sa lased Tal seda teha.
Võtkem siis aega oma elu inventuuriks. Heitkem pilk möödunule ja tehkem sellest mõistlikud järeldused. Ning vaadakem lootusrikkalt tulevikku – koos Jumalaga, kes ütleb – Jer.29,11: "Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Jehoova: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv