Võimatu missioon
27.03.2010 - (1545)

Mat.27,62-66: "Teisel päeval, mis järgneb valmistuspäevale, tulid ülempreestrid ja variserid kokku Pilaatuse juurde ning ütlesid: "Isand, meile meenub, et see petis veel elus olles ütles: ma tõusen kolme päeva pärast üles! Käsi nüüd hauda valve all pidada kolmanda päevani, et jüngrid ei tuleks ja Teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale: Ta on surnuist üles tõusnud! Nii osutuks viimne pettus pahemaks kui esimene!" Pilaatus ütles neile: "Siin on teil valvesalk! Minge ja pidage valvet nii hästi kui oskate!" Nemad läksid ja võtsid haua valve alla, pannes kivi pitseriga kinni ja seades valvurid."
Ühte kirikut Oklahomas kaunistasid uhked pärnapuud, mis kasvasid selle krundil. Ühe ränga äikesetormi ajal aga said mitu neist tabamuse. Kaks hävisid täielikult ja veel mitmed said kahjustatud. Kogunes kiriku juhatus ja üks selle liikmeist küsis juhatuse esimehelt: "Mida me nüüd ette võtame? Me ei saa jääda oma puid kaotama!" Esimees vastas: "Hea küll, ma teen ettepaneku hääletada selle poolt, et lõpetada siin linnas äikesetormid!"
Kas ei meenuta see Pühakirjast loetut? Juudid panid ette astuda resoluutseid samme, et hoida ristil surnud Jeesust hauas, mille peale Pilaatus ütles: "Siin on teil valvesalk! Minge ja pidage valvet nii hästi kui oskate!" Tegelikult ütles ta: "Hoidke Jeesust hauas! Ärge laske Tal sealt väljuda! Ärge laske Tal üles tõusta!" Sama hästi oleks ta võinud öelda: Ärge laske päikest tõusta! Peatage gravitatsioonijõu! Ärge laske selgel ööl tähtedel ilmuda! Teisisõnu, sõdurid saadeti täitma võimatut missiooni.
Loomulikult tegid nad, mida suutsid. Hauasuu suleti suure vankriratta-kujulise kiviga, mis veeretati selleks raiutud sängis oma kohale. Arvatakse, et see kaalus üle kahe tonni! Seejärel kinnitati kivi pitseriga – mitte et see oleks füüsiliselt hoidnud, kuid selle murdmine tähendas rünnakut selle asetanud võimu vastu, ja kes seda julgeks teha!
Kuid nad ei arvestanud ühe asjaga: maailmas pole hauda, mis suudaks kinni hoida Jumala Poega! Rooma vanglad ei suutnud kinni hoida Jeesuse saadikuidki! (Apt.16:26). Kivid ja kaljud pole kunagi olnud Jumalale probleemiks. Moosese kepilöögi läbi tõi Ta kaljust välja vee. Iisraeli laste võiduhüüde peale lasi Ta Jeeriko "vallutamatutel" müüridel langeda mürinal maha. Aias, kuhu Jeesus maeti, naeris Kõikväeline Jumal inimeste armetute jõupingutuste üle. Ps.2,4: "Kes taevas istub, naerab; Issand irvitab neid!"
Kui Jumal on midagi ette võtnud, siis Ta seda ka teeb; keegi ei saa Teda takistada! Jeesus oli avalikult ja selgelt rääkinud oma ülestõusmisest ning ükski vägi ega võim ei saanud selle toimumist takistada. Sõdurid ei saanud seda takistada. Kivi haua ees ei saanud seda takistada. Kogu Rooma jõud ei saanud seda takistada. Kõik põrgu väed kokku ei saanud seda takistada.
Tänapäevalgi on neid, kes püüavad hoida Jeesus hauas, s.t. surnuna, kuid see on võimatu. Ateistid ei saa seda teha. Liberaalsed teoloogid ei saa seda teha. Kultused ei saa seda teha. Teadus ei saa seda teha. Sekulaarsed humanistid ei saa seda teha.
Legend jutustab, et kui Jeesuse ihu asetati hauda, saatis Saatan oma deemonid selle suud valvama, kindlustamaks, et Jeesus ei tule sealt välja. Kolmandal päeval pöördusid deemonid tagasi oma isanda juurde ja teatasid: "Me ei suutnud Teda kinni hoida! Ta pääses minema!"
Vene revolutsiooni juhi Lenini surnukeha palsameeriti ja asetati kristallkirstu Moskvas palju aastaid tagasi. Ühe allika järgi olid kirstul sõnad: Ta oli kõigi rahvaste, maade ja aegade suurim juht. Ta oli uue inimkonna isand. Ta oli maailma päästja.
Kas te panite tähele, et kõik tema kohta öeldu on mineviku vormis: Ta oli... Kuid kuulgem Jeesuse sõnu Ilm.1,17.18: "Ära karda, mina olen esimene ja viimne ja Elav; ma olin surnud, ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni, ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed!"
Selles hauas juhtus midagi salapärast ja samal ajal imelist: surm alistus elule, pimedus alistus valgusele, kaotus alistus võidule.
Teatud mõttes toimub see muutumise ime iga kord, kui inimene sünnib uuesti ehk sünnib ülevalt, saades Jumala lapseks. Sest inimsüda on nagu haud – täis pattu ja surma lehka. Selle uksel asetseb kivi kui lahutuse märk, hoides inimese vangistuses sees ja Jumala väljas. Kuid Kristuse ülestõusmine on teinud võimalikuks meie vabanemise sellest vangistusest ja taasühinemise Jumalaga – juba selles elus usus ja tulevases elus palgest palgesse. Miski ega keegi ei saa seda ümbermuutmist takistada, kui me palume ja laseme Jumalal seda teha.
Seoses sellega peab Jeesus kogema veel üht suurt vabanemist. Me räägime sageli hingede koormast. Kellel on see veel suurem kui Jeesusel? Kui Ta aga saab kõigist meist – uuele elule ärganud kristlastest – endale tööriistad, tunneb Ta suurt vabanemist, sest Tal on, keda kasutada selles ülitähtsas töös. Siit meile igaühele küsimus: Kas mina olen Ta vabastanud, andes Talle oma käed ja jalad, südame ja suu, keele ja meele, armastuse ja ustavuse? Kas Ta tunneb ennast vabana, kasutades mind? Kas Ta saab minu kaudu teha kõik, mida soovib?
Apostlite tegude raamat ilmutab, et esimesed kristlased olid sedavõrd innustunud Kristuse ülestõusmisest, et nad lihtsalt pidid jagama seda rõõmusõnumit kõigiga. Nad ei saanud olla vait. Sellest vaikimine oleks olnud nende jaoks võimatu missioon! Ja kui nad sellest rääkisid, siis osutus Saatanale võimatuks missiooniks neid takistada, vaikima sundida!
Jeesus on üles tõusnud! Jeesus on vaba! Ta on kõikjal. Ta on lapse südames. Ta on ustavas koguduse töötegijas – mitte ainult jutlustajas, vaid igas ustavas töötegijas. Ta on selles misjonäris, kes rändab maailma ohtlikes paigus. Ta on kirjandusevangelistides ja teistes, kes levitavad tõeraamatuid. Ta on haiglas, tervistamas inimesi arstide käe läbi. Ta elab ja Ta on vaba. Keegi ei saa Teda kinni hoida.
On neid, kes püüavad sulgeda Teda rituaalidesse, traditsioonidesse, ajalukku või isegi teoloogiasse – kirikusse ja religiooni. Kuid Teda pole võimalik selliselt piirata. Ta on kõikjal! Ta on vaba! Ta on elav! Ta on vägev. Jah, inglid veeretasid kivi Jeesuse hauakambri eest – kuid mitte selleks, et Jeesus pääseks välja, vaid selleks, et jüngrid pääseksid sisse! Jeesus oli hauast juba läinud, kui kivi ära veeretati!
Pole võimalik ülehinnata Kristuse ülestõusmise tähtsust. Kristlase jaoks tähendab see, et Kristuse lunastustöö on edukalt lõpule viidud. See tähendab, et surm on võidetud ja ülestõusmine kindlustatud. See tähendab, et meil on nüüd Eestkostja Isa paremal käel taevas. See tähendab, et Püha Vaimu kaudu on Ta nüüd kõikjal oma rahvaga – nende rõõmudes ja ja nende muredes, nende kiusatustes ja nende võitlustes, nende pettumustes ja isegi surmas.
Rooma katakombides, kuhu on maetud palju kristlasi ja paganaid, on märkimisväärne erinevus hauakirjades. Paganate haudadel avaldatakse pahameelt allmaailma jumalatele, kes nõudsid järjekordse ohvri. Kuid kristlaste matmispaikades torkavad kõikjal silma julgustavad sõnad: "Ta elab igavesti!" või "Ära nuta, mu laps, surm ei ole igavene!"
Misjonär E. R. Bull avastas ühel väikesel saarel, mis kuulus kord Jaapanile, suure matmispaiga. Seda tähistas suur kivirahn, millele oli sisse raiutud tekst: "Siia on maetud 11,111 kristlase pead, 1637." See oli aasta, mil jaapanlased hävitasid kõik kristlased. Hauda asetati vaid pead. Kehad maeti mujale. Kui Dr Bull asja uuris, sai ta teada, et misjonärid olid siin kuulutanud Jeesuse ülestõusmisest ning öelnud, et kristlased tõusevad kord üles. Nii mõtlesid kohalikud paganad ülestõusmise kartuses välja kavala plaani. Nad matsid pead ja kehad erinevatesse kohtadesse, uskudes, et see teeb nende ülestõusmise võimatuks. Kui hästi sobivad siia Jeesuse sõnad – Mat.22,29: "Eksite, sest te ei mõista Kirja ega Jumala väge!"
Sa võid olla maetud surnuaeda, metsa, põllule või veehauda – kuhu iganes. Sa võid olla põletatud ja su tuhk võib olla välja puistatud merel sõitvast laevast või taeva all lendavast lennukist, nagu paljud läänes armastavad teha. Kuid kui kõlab viimne pasun, ärkavad kõik Jumala lapsed ellu. Jumal annab neile uue ihu – palju parema, kui see surelik ihu. Surm ei saa neid kinni pidada, nagu ta ei saanud kinni pidada Jeesust Joosepilt laenatud hauas. Jeesus tõusis üles ja meie tõuseme üles.
Meil on see lootus. Aidaku Jumal meil säilitada seda lootust – ja parim viis seda säilitada, on sellest kuulutada! Maailma vajab lootust. Ja ülestõusnud ning elav Jeesus on see kindel lootus kõigile!
Tänu Jumalale, et keegi ega miski ei suutnud Jeesust hauas kinni hoida! Tänu Jumalale, et Jeesus on üles tõusnud! Tänu Jumalale, et Jeesus elab!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv