Hingamispäevast
27.06.2009 - (1534)

1.Ms.2,2.3: "Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mis Ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud."
Kes seadis sisse hingamispäeva? Jumal. Kas see "Jumal" tähendab ka Jeesust? Kindlasti. Seda kinnitavad paljud Piibli kirjakohad, nagu Joh.1,1-3: "Alguses oli Sõna [Jeesus Kristus], ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud [saanud alguse, tehtud, loodud] Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud." Et siin mainitud "Sõna" on Jeesus, kinnitab sama peatüki 14. salm: "Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde."
Heb.1,8-10: "Aga Pojale Ta [Jumal Isa] ütleb: "Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, Su valitsuskepp on õigluse kepp! Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut; sellepärast on Jumal, Sinu Jumal, Sind võidnud rõõmuõliga enam kui Su kaaslasi!" Ja: "Sina, Issand, panid maale aluse ja taevad on Su käte tööd!"
Jeesus (koos Jumal Isa ja Püha Vaimuga) on loonud kõik; Tema on teinud ehk seadnud sisse ka hingamispäeva – peale 6-päevast loomist seitsmendal päeval puhates, seda õnnistades ja pühitsedes. Pole ime, et Ta järgnevas loos nimetab end "hingamispäeva isandaks."
Mat.12,1-8: "Sel ajal läks Jeesus viljast läbi hingamispäeval. Aga Tema jüngritel oli nälg ja nad hakkasid päid katkuma ja sööma. Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Temale: "Vaata, Sinu jüngrid teevad, mida ei sünni teha hingamispäeval!" Aga Tema ütles neile: "Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli, kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad, mida süüa ei olnud luba temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel? Või eks te ole käsuõpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pühakojas hingamispäeva ja on ometigi süüta? Kuid ma ütlen teile, et siin on see, kes on suurem kui pühakoda! Aga kui te teaksite, mis see on: ma tahan halastust, aga mitte ohvrit! siis te ei oleks hukka mõistnud süütuid. Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand!"
Sellest loost me õpime rohkemgi kui seda, et Jeesus on "hingamispäeva isand." Hingamispäevapidajad on kõigil aegadel vaielnud selle üle, mida sel päeval tohib teha ja mida mitte. Antud juhtumil mõistsid variserid – hingamispäeva pühaduse kaitsjad – hukka "süütuid" Jeesuse jüngreid, kes näljastena hakkasid teekonnal viljapäid katkuma ja sööma. Jeesus, "hingamispäeva isand," ehk peremees ehk selle sisseseadja ei pidanud seda hingamispäeva rikkumiseks.
Vaadakem, mida teeb Jeesus kui "hingamispäeva isand" järgmises loos ja mida arvavad sellest variserid kui "hingamispäeva eestvõitlejad."
Mat.12,9-14: "Ja kui Ta läks sealt eemale, tuli Ta nende kogudusekotta. Ja vaata, seal oli inimene kuivanud käega. Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: "Kas sünnib terveks teha hingamispäeval?" Nad mõtlesid Ta peale kaevata. Aga Tema ütles neile: "Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta temast ei haara kinni ega tõmba teda välja? Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel! Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!" Siis Ta ütles sellele inimesele: "Siruta oma käsi!" Ja ta sirutas. Ja see sai jälle terveks otsekui teine. Siis variserid läksid välja ja pidasid nõu Tema vastu, kuidas Teda hukka saata."
Vaadake sündmuste arengut: eelmises loos variserid mõistsid hukka "süütuid" Jeesuse jüngreid; selles loos, mis, muide, Piiblis järgneb vahetult eelmisele, peavad nad nõu, kuidas Jeesust hukka saata, s.t. surmata! Süütut Jeesust, muidugi, kes tegi hingamispäeval heateo ja ütles, et "sünnib küll teha head hingamispäeval!" Inimesed arvasid, et nad teavad "hingamispäeva isandast" paremini, kuidas sellesse päeva suhtuda!
Nagu näeme, oli Jeesusel 2000 aastat tagasi vaja rääkida hingamispäevast, ja ilmselt on ka meil täna vaja rääkida hingamispäevast.
Me oleme seitsmenda päeva adventistid, s.t. me armastame Jeesust ja ootame igatsusega Tema tõotatud tagasitulekut ehk teist adventi ning "hingame kõigist oma tegudest" samal päeval, mil seda tegi Jeesus, ja samamoodi, nagu seda tegi Jeesus. Luk.4,16 on Temast kirjutatud: "Ja Ta tuli Naatsaretti, kus Ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval kogudusekotta ja tõusis üles lugema." Nii läheme ka meie "oma harjumust mööda hingamispäeval kogudusekotta" ning loeme seal Kirja või kuulame Kirja lugemist ja mõtiskleme selle üle.
See ei tähenda, et me teenime Jumalat vaid seitsmendal nädalapäeval, laupäeval ehk hingamispäeval. Kuigi me oleme seitsmenda päeva adventistid, ei tähenda see, et me oleme adventistid vaid nädala seitsmendal päeval! Me oleme adventistid ehk Jeesuse tuleku ootajad igal nädalapäeval ning me kummardame ja teenime Teda igal päeval. Kuid hingamispäeval ühineme me suure Jumala rahva perega, et tähistada erilisel viisil kõike seda, mida Jumal on meie heaks teinud, mida Ta teeb täna ja tulevikus. Hingamispäeval me "hingame" ehk puhkame koos oma Looja Jeesusega ja laseme Tal selliselt meid vaimulikult kosutada ehk taas luua.
Hingamispäev on eriline päev – päev, mis meenutab meile loomisnädalat. Esimese viie päeva jooksul lõi Jumal täiusliku keskkonna inimkonna eksisteerimiseks. Kuuendal päeval, olles loonud loomad, valmistas Jumal oma loomistöö meistriteose – inimese. Me kuuleme Jumalat Isa, Poega ja Püha Vaimu omavahel kõnelemas: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks" (1.Ms.1,26). Järgmine salm teatab: "Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks" (s. 27).
Jumal "armastab osadust" (Mik.7,18), seepärast valmistas Ta siia Maa peale olevused, kes oleksid võimelised Temaga intelligentselt suhtlema. See oli loomisnädala kuuendal päeval. Kohe järgmise päeva – loomisnädala seitsmenda päeva – võttis Jumal vabaks. Milleks? Loomulikult, et suhelda. Et mitte tegelda loomistööga, vaid suhelda oma looduga! Aga suhtlemine on kahepoolne. Kui Jumal suhtles Aadama ja Eevaga, siis Aadam ja Eeva suhtlesid Jumalaga. Küll neil võis olla palju rääkida sellel esimesel hingamispäeval!
Teises Moosese raamatus ära toodud Jumala kümnes käsus on öeldud, et hingamispäeva pühaks pidamine toimub loomistöö mälestuseks Looja Jumala auks, kes sel päeval "hingas" oma tööst. 2.Ms.20,8-11 on kirjutatud: "Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle."
Kuid hingamispäev meenutab meile ka lunastust Jeesuses Kristuses – vabanemist patuorjusest ja Jumala rahvaks saamist. Oleme me ju mitte ainult loodud Jeesuse poolt, vaid ka Tema poolt lunastatud, mida võib nimetada uueks loomiseks. 2.Kor.5,17 kirjutab Paulus: "Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!"
Kui viiendas Moosese raamatus Jumala kümmet käsku meelde tuletatakse, siis, seoses hingamispäeva käsuga, juhitakse tähelepanu just lunastusele kui ühele selle päeva pühaks pidamise põhjusele. 5.Ms.5,12-15 on kirjutatud: "Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu Jehoova, su Jumal, sind on käskinud! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su härg ja eesel või mõni muu su lojustest, ka mitte võõras, kes on su väravais, et su sulane ja ümmardaja saaksid hingata nagu sina! Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Jehoova, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Jehoova, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva!"
Ajalik Iisrael vabastati Egiptuse orjusest, kuid ka ebajumalateenimisest ja kõigist teistest Egiptuse patustest viisidest. Meie kui vaimulik Iisrael oleme vabastatud selle patuse maailma orjusest. Tegelikult on mõlemad vabastatud Saatana orjusest Jeesuse kui Looja ja Lunastaja armu ja vägeva käe läbi. Ja see vabastamine väärib tähistamist!
Sõna "hingamispäev" on tõlgitud heebrea sõnast "Sabbath," mis tähendab "tööst puhkama." Sealt on pärit ka venelaste sõna "subbota," kuigi vähe on neid venelasi, kes sel päeval tööst puhkavad. Esimest korda esineb see sõna 1.Ms.2:2, kus see on tõlgitud "hingas." "Jumal ... hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud." Pöörake tähelepanu, et see toimus Paradiisis, mil inimkond, mis koosnes sel hetkel vaid kahest inimesest, oli süütu ja puhas. Veel polnud toimunud pattulangemist, juudi rahvuse tekkimisest rääkimata. Nii et ärgu keegi nimetagu seda juutide hingamispäevaks. Kelle hingamispäev see siis on? Tsiteerime Jumala kümnest käsust – 2.Ms.20,10: "...aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev." Just selles kontekstis on antud käsk: "Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!" (2.Ms.20,8). Pea pühaks oma Jumala hingamispäeva! Hinga koos Jumalaga Tema "pühal päeval" (Jes.58,13) ja suhtle Temaga! Ära koorma end sel päeval töödega, mida sa saad teha teistel päevadel.
See tuletab mulle elavalt meelde järgmist kohta Piiblis, kus on mainitud hingamispäeva. See oli siis, kui Iisraeli rahvas oli lahkunud Egiptusest ja kõrbes rännates lasi Jumal neile taevast sadada "mannat." Igaühel kästi igal hommikul koguda vaid ühe päeva jagu – mitte rohke, sest üle öö see ei säilinud. Reedel aga juhtus, et kõik kogusid kahe päeva normi. See tegi rahva juhid rahutuks ja nad teatasid sellest Moosesele. Edasi loeme 2.Ms.16,23-30: "Ja tema ütles neile: "See ongi, millest Jehoova rääkis. Homme on puhkus, Jehoova püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja mida keedate, seda keetke. Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile homseks tallele!" Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei läinud haisema ega tulnud sellesse usse. Ja Mooses ütles: "Sööge seda täna, sest täna on Jehoova hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia. Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole." Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi. Siis Jehoova ütles Moosesele: "Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja käsuõpetust? Vaadake, Jehoova on andnud teile hingamispäeva; sellepärast Ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!" Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval."
Just seda kutsuti rahvast tegema ka hiljem, Siinai jalamil antud Jumala kümnes käsus – puhkama ehk hingama seitsmendal päeval, hingamispäeval, kui oleme reede õhtuks päikese loojanguks kõik ajalikud tööd lõpetanud. Ja sellised üleskutsed pidada pühaks Jehoova Jumala hingamispäeva kõlavad kuni Vana Testamendi lõpuni välja.
Siis tuli Jeesus, kes ei seadnud küsimuse alla, KAS pidada hingamispäeva, vaid näitas oma eeskujuga selgesti, KUIDAS seda pidada. Ta ei teinud hingamispäeval ajalikku tööd, ei ostnud ega müünud, küll aga tegi Ta sel päeval, nagu teistelgi nädalapäevadel, rohkesti halastustegusid, õigustades variseride ees oma teguviisi sõnadega – Mrk.2,27: "Hingamispäev on tehtud inimese pärast, aga mitte inimene hingamispäeva pärast!" "Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!" (Mat.12,12).
"Hingamispäev on tehtud inimese pärast!" Kui õigesti on see öeldud! Mitte ainult juutide pärast, vaid inimese pärast! See tehti juba Eedenis ja anti esimesele süütule inimpaarile. Nii pole sellel juures tseremoniaalteenistuse lõhnagi. See tehti "inimese pärast," sest inimene vajab seda. Inimene vajab aega, et ajalikust tööst segamatult suhelda oma Loojaga, Lunastajaga ja kaasinimestega. See on nii oluline, et Jumal lülitas selle oma sõrmega kirjutatud kümne käsu hulka. "Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!" ütles Jeesus (Joh.14,15).
Jeesus õpetas oma järelkäijaid hästi – nii oma eeskuju kui ka sõnaga. Ja kui Ta oli ühel järjekordsel reedel, valmistumise päeval, oma elu maha pannud lunahinnaks kogu maailma pattude eest ning hauda kantud, siis on Tema järelkäijatest kirjutatud – Luk.23,56: "Ja kui nad olid tagasi tulnud, valmistasid nad lõhnarohte ja salvi. Aga hingamispäeval nad seisid rahul käsu järgi."
Jeesus õpetas oma jüngreid pühitsema hingamispäeva "käsu järgi." Mille järgi pead sina oma hingamispäeva? Kas kiriku traditsiooni järgi pühapäeval? Või ei pea sa seda üldse, öeldes, et kõik päevad on ühesugused? Mina pean pühaks oma Jumala hingamispäeva Jeesuse eeskuju ja õpetuse järgi, Tema käsu järgi – ja soovitan ka sinul seda teha.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv