Kui te jääte minusse
27.08.2005 - (1831)

Mõtisklegem täna pisut Jeesuse viimase tähendamissõna üle. Selle sõnum on nii oluline, et oleks hea, kui see oleks meil peas – ja südames! Iga sõna on siin nii oluline. Jeesus ütles – Joh.15,1-8:
"Mina olen tõeline viinapuu ja minu Isa on viinamäe aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad selle sõna pärast, mis mina teile olen rääkinud! Jääge minusse ja mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minusse. Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha! Kui keegi ei jää minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära. Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile! Selles on minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute minu jüngriteks."
Meie oleme vaid oksad; Tema – Kristus – on viinapuu. Ilma Temata ei suuda me teha mitte midagi vilja kandmiseks igavesse ellu. Me ei saa jaotada ülesandeid: seda teeb Kristus ja seda teen mina ise. Muidugi me tegutseme, kuid mitte ise, vaid koos Kristusega – Tema juhtimisel ning Tema jõus ja väes! Seepärast kuulub kristlase elus kõigi saavutuste eest au Kristusele. Nagu ütleb ka Paulus – 1.Kor.1,30.31: "Ent Temast on teie olemine Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ja õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, et oleks nõnda, nagu on kirjutatud: "Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!""
Kui me aga pole Kristuses Jeesuses kui tõelises viinapuus, siis ei ole kogu meie tööl Jumala ees mingit väärtust. Kogu meie töö ühes meie endiga "kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära."
Möödunud rahupäeval oli meie tähelepanu keskmes vilja kandmine. Täna peatugem lähemalt seitsmenda salmi juures. "Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!"
Millised sõnad! Kui palju tõotavad sõnad: "Paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!" Kas me usume seda? Või on see sõnum liiga hea, et seda uskuda? Millest tunnistavad meie kogemused? Kas me oleme saanud kõik, mida oleme palunud? Ilmselt mitte, kui olla ausad. Aga miks siis? Miks ei ole täitunud kõigi meie elus Jeesuse tõotus: "Paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!" On see usupuudusest? Me pole suutnud uskuda seda tõotust ja sellepärast pole see ka meie elus täitunud?
Tõepoolest, usupuudus on suureks takistuseks meie palvete täitumisele. Räägitakse vanast mehest, kes vaatas murelikult välja hämara toa aknast ja nägi, kuidas mägi varjas päikese. Ta mõtles ikka ja jälle sellele, kui hea oleks, kui seda mäge seal ees poleks, siis oleks toas palju valgem. Ühel õhtul luges ta Piiblist selle tõotuse – "paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!" – ning ta otsustas proovida, kas see toimib. Nii palus ta koos naisega Jumalalt, et see mägi kaoks silmapiirilt ja tal oleks toas valgem. Järgmisel hommikul, heitnud pilgu aknast välja, ütles ta elutargalt oma naisele: "Seda ma arvasin, kuhu see mägi siit ikka kaob?!"
Usupuudus takistab meie palvete kuulmist ja palutu saamist, nagu kirjutab ka Jakoobus – Jak.1,6.7: "Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab. Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt." Siiski tuleb tõele au andes lugeda ka eelmine salm, kus on kirjutatud, mille palumisest Jakoobus siin räägib. Ta kirjutab – Jak.1,5: "Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale."
Tarkuse puudumine on ilmselt hullem kui mõni küngas või mägi akna taga! Pealegi, mäe saab kõrvaldada ka inimene ise buldooseriga – kui seda ikka tõesti on vaja teha – kuid tõelist tarkust võib anda vaid Jumal. Selle tõelise tarkuse väärtusest kirjutab Saalomon – Õps.3,13-16: "Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast! See on kallim kui pärlid, ja ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav! Selle paremal käel on pikk iga ja vasakul käel rikkus ning au!" Saalomon kirjutab seda oma kogemusest. Ta palus Jumalalt tarkust ja sai seda rikkalikult. Muuseas, seesama Saalomon kirjutab ka et "Jehoova kartus on tarkuse algus" (Õps.9,10). Seepärast on selles tarkuse palumise loos tegelikult kirjutatud, et Saalomon palus Jumalalt: "Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda" (1.Kun.3,9).
See juhib meie tähelepanu teisele palvekuulmise takistusele, ja sellestki kirjutab Jakoobus – Jak.4,3: "Te palute ja ei saa, sest te palute pahasti, tahtes seda kulutada oma himudes." Me palume sageli liiga palju maiseid asju, vahel ei tule meile muud meeldegi. Aga Jeesus ütles – Mat.6,33: "Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!"
Jakoobus kirjutab veel ühest palvekuulmise tingimusest – Jak.5,16: "Tunnistage üksteisele oma eksimused ja palvetage üksteise eest, et saaksite terveks; õige inimese vägev palve suudab palju."
Apostel Johanneski kirjutab palvekuulmise tingimustest, näiteks – 1.Joh.5,14: "Ja see on see julge avameelsus, mis meil on Tema ees, et kui me midagi palume Tema tahtmist mööda, Ta kuuleb meid."
Palvekuulmise tingimusi on mitmeid. Täiesti ilmne on, et Jumal ei tee mitte kõike, mida inimesed Temalt paluvad. Kuidas siis võib täituda Jeesuse tõotus: "Paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!" (Joh.15,7)? Selle tõotuse alusel peaksid nagu täituma kõik meie palved. Ilmselt on olemas veel üks palvetekuulmise tingimus – ja see on tõesti olemas; see on esitatud selles samas tähendamissõnas, koguni selles samas salmis! Rääkides teistest palvekuulmise tingimustest oleme käinud nagu kass ümber palava pudru; me pole rääkinud peamisest – sellest, millest kõneleb see salm ise. Aga see salm tervikuna ütleb, ja jätame selle hästi meelde – Joh.15,7: "Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!"
Kõik teised palvekuulmise tingimused saavad täidetud, kui saab täidetud see üks Jeesuse enda poolt antud palvekuulmise tingimus: "Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse." Inimene, kes on selliselt täielikult varjatud Kristuses, ei palu iial ilma usuta, ta ei palu ka "pahasti, tahtes seda kulutada oma himudes." Ta palub kõik Jumala tahtmist mööda, sest selline on ka tema tahe.
Sellepärast ütleski Jeesus selles tähendamissõnas: "Jääge minusse ja mina jään teisse... sest ilma minuta ei või te midagi teha!" (Joh.15,4.5). Ilma Temata ei oska me isegi paluda! Just seda toonitabki Paulus, kui ta kirjutab – Rom.8,26: "Aga samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele; sest me ei tea seda, mida paluda, nõnda nagu peaks, ent Vaim ise palvetab meie eest sõnades väljendamatute ohkamistega."
Aga Vaimust, sellest elumahlast saame osa vaid siis, kui oleme elavas ühenduses Kristusega, nagu oks viinapuus.
Õed ja vennad, me vajame Kristust; me vajame pidevat elavat ühendust Temaga. Kui meil see on, siis on meil Tema kaudu kõik, mida me vajame. Ta kuuleb meie palveid, Ta täidab meie palved – ja teeb veel enamgi, kui me oskame paluda.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv