Nähtamatu sõda
27.10.2007 - (1446)

Ef.6,10-18: "Lõppeks, mu vennad, saage vägevaks Issandas ja Ta tugevuse jõus! Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu! Sest meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega. Sellepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete sooritanud. Siis seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks. Kõige selle juures haarake usukilp, millega te võite kustutada kõik tigeda tulised nooled! Ja võtke enesele päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala Sõna, iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kõige püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest."
Kuigi me väidame, et elame rahu ajal, ja rõõmustame ning täname Jumalat selle eest, et Eestis ei käi sõda – erinevalt mõnest teisest maailma paigast –, peame me siiski selle kirjakoha alusel tunnistama, et me osaleme sõjas, mis on mõnes mõttes kohutavam kui näiteks Iraagi sõda, või need sõjad, mis eesti rahvas pidi üle elama möödunud sajandil. See on sõda, kus meie vaenlane ei ilmuta mingisugust halastust ega tunnista mingeid reegleid. See on sõda headuse ja kurjuse jõudude vahel, Jumala ja Saatana vahel, kus kumbki püüab allutada inimvaimu oma kontrollile.
Panused selles sõjas on kõrged, sest küsimuse all on valgus või pimedus, vabadus või orjus, elu või surm, taevas või põrgu, tasu või karistus, Kristus või Saatan.
Üks asi on kindel – on väga ohtlik ignoreerida seda mõnes mõttes nähtamatut sõda, mõnes teises mõttes aga vägagi nähtavat sõda, mis toimub siin meie ümber ja meie sees, isegi praegusel hetkel. Hingevaenlane püüab vahendeid valimata saavutada kontrolli meie südame, meie meelte, meie vaimu üle, allutades selliselt ka meie ihu teda orjama. Me lugesime: "Meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega."
Kuna vaimud pole silmaga nähtavad ja käega katsutavad, siis sisendab hingevaenlane inimestesse mõtet, et teda polegi olemas. Jumalamehed ilmaaegu hirmutavad rahvast – kindlasti selleks, et saada isiklikku kasu! Ja tulemus: 62% täiskasvanuist usub, et Saatan pole elav olevus, vaid on ainult kurjuse sümbol. 72% katoliiklasi ja 52% protestante eitab isikulise Saatana olemasolu, mis kajastub hästi ka eestikeelses Piiblis, kus "Saatan" on kirjutatud väikese tähega, nagu oleks tegemist mingi mõistega, mitte isikuga. Ei ole õnnestunud mul ka "Meie Aja" tegijaile selgeks teha, et "Saatan" kui isiku nimi tuleks kirjutada suure algustähega. Piiblis on see väikese tähega ja olgu meie ajakirjas ka! Muuseas, on selgunud ka see, et naised on kalduvamad eitama isikulise Saatana olemasolu kui mehed (vastavalt 64% ja 59%)!
Mõelgem koos sellele vaimulikule, kuid vägagi reaalsele sõjale 4 punkti all: Meie vastane, meie relvad, meie liitlased ja meie strateegia.
1. Meie vastane. Kuna ta on oluline tegelane, siis on tal ka Piiblis palju nimesid. Saatan - vastane vaim; kurat - see, kes püüab maha tõugata; madu; selle maailma vürst; kurjade vaimude ülem; lohe; vale isa; kiusaja; vendade süüdistaja. Juba need nimed annavad temast küllaltki selge pildi.
Rääkides tema võimust ja väest, ei tohi me unustada, et enne kurjale teele asumist oli ta Jumala inglite ülem, suur juht, ülimalt intelligentne olevus. Peale langemist sai temast kurjade inglite juht. Jeesus nimetab teda "selle maailma vürstiks" (Joh.14,30), osutades sellega, et ta on ka kurjade inimeste juht. Ta ahvatleb inimesi tegema halba, kiusates ka Jumala lapsi patustama. Ta võib lüüa inimesi haigustega. Siiski pole ta kõikvõimas ega kõiketeadja. Jumala väes võib iga kristlane talle vastu seista ja ta võita.
Rääkides tema tööst, tahan rõhutada, et kuigi ta on kogenud kiusaja, ei saa ta sundida ehk panna kedagi patustama. Kui me patustame, siis oleme ise valinud seda teha; me oleme otsustanud järgida tema sisendustele, oleme valinud anda järele kiusatustele. Nii vastutame me täielikult ise oma tegude eest.
Peale inimeste kiusamise ehk patule ahvatlemise on Saatan tuntud Pühakirja väänajana ehk vääriti tõlgendajana. Ta töötab vastu Jumalale ja Tema kogudusele, kasutades sageli maski, moondades end isegi valguseingliks (2.Kor.11,14). Ta sisendab kahtlusi, pimestab meeli, püüab hävitada usku. Ta püüab teha patu võimalikult atraktiivseks; ta püüab lõhkuda perekondi, diskrediteerida tõde. Ta püüab anda maailmale ühe teise evangeeliumi humanismi, universalismi, ritualismi või moralismi näol. Tema aktiivsest tegutsemisest räägib nõiduse, okultismi, spiritismi, igasuguste kultuste ja evolutsiooniteooria lai levik. Ka homoseksualistlik ja lesbiline "armastus", igasugune hoorus, pornograafia, terrorism, rassism, narkootikumidega ebaseaduslik tegelemine ja igasugune vägivald kuuluvad tema tegevusvaldkonda.
Rõhutan veelkord, et ta ei saa panna inimesi kõike seda tegema; ta saab vaid kiusata ehk ahvatleda. Aga otsuse midagi teha teeb iga inimene ise ja vastutab seega ka ise oma tegude eest.
Saatan ei tegutse üksi. Tal on palju abilisi – langenud ingleid, deemoneid ehk kurje vaime. Kuid oma suure armeega on ta siiski vähemuses. Juba Jumalast lahkulöömise hetkel oli tema armee Jumala omast poole väiksem.
Need olid halvad sõnumid. Nüüd heade sõnumite juurde. Apostel Johannes kirjutab, et Jeesuse siia maailma tuleku eriliseks eesmärgiks oli "tühistada kuradi teod" (1.Joh.3,8). Saatana esimeseks suureks kaotuseks oli täielik lüüasaamine kiusatusekõrbes (Mat.4,1-11), kus Jeesus võitis ta skooriga 3:0. Kuid lõplik kaotus Saatanale saabus siis, kui talle tundus, et ta on võitnud – Kolgatal. Saatan oli teinud kõik, et ässitada juudi juhid Jeesuse vastu, et nad Ta surmaksid – ja see tal õnnestuski. Ainult et see ei tähendanud Jeesusele kaotust vaid võitu! Oma surmaga Jeesus mitte ainult tõi meile andestuse ja elu, vaid sellega Ta kindlustas ka Saatana lõpliku kaotuse. Veidi aega enne risti sündmusi ütles Jeesus – Joh.12,31: "Nüüd käib kohus üle selle maailma; nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst."
Kuid olgem valvsad, sest kuigi tema saatus on juba otsustatud ja kohtuotsus tema üle langetatud, on Saatanal ikka veel luba tegutseda selles maailmas kuni Kristuse teise tulekuni. Patmose saarel kuulis Johannes taevast häält – Ilm.12,12: "Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!" Alles peale Kristuse teisele tulekule järgnevat 1000-aastast ajastut hävitatakse Saatan tulejärves (Ilm.20,7-14).
2. Meie relvad. Selles võitluses vajab kristlane head varustust. Ükski armee ei saada oma sõdureid lahingusse lühikestes pükstes ja tossudes! Nii ei saada ka Jumal oma rahvast alasti siia maailma võitlema selle vürsti ja deemonitega. Pauluse läbi ütleb Ta: "Sellepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete sooritanud."
Me oleme kutsutud "jääma püsima", mitte jooksma lahinguväljalt! Jakoobus lisab – Jak.4,7: "Siis alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest." Nii et kui keegi peab jooksma ja põgenema, siis olgu selleks Saatan ja tema abilised!
Algkirjakohas on ka meie relvastuse või varustuse täpne kirjeldus. Tõde, nimetatud vööks, kaitseb meid eksituse eest. Õigust on nimetatud "soomusrüüks" – Kristuse õigus on tõepoolest parim rüü võitluses vaenlase vastu. Kuid see Kristuse õigus paneb ka meid elama õigesti. Jalas mitte mingid tossud, vaid kingad, mis räägivad "valmidusest rahuevangeeliumi kuulutamiseks." Kuigi sõdurid, oleme me ju ikkagi "rahunõudjad" ehk rahutegijad (Mat.5,9). "Usukilp" aitab meil "kustutada kõik tigeda tulised nooled!" Usk Jumalasse on me võidujõud. Samuti pole võimalik ülehinnata "päästekiivrit" – kindlusetunnet, et oleme päästetud – ja "vaimumõõka", mis on Jumala Sõna.
Me vajame kogu seda varustust, mitte vaid mõnda neist nimetatud asjust. Ainult nii suudame me Jumala abiga seista vastu vaenlasele ja jääda püsima.
3. Meie liitlased. Sissejuhatuseks loetud teksti alguses kirjutab Paulus: "Saage vägevaks Issandas ja Ta tugevuse jõus!" Ja algkirjakoha lõpus kutsub ta üles palvetama "igal ajal Vaimus" ja tegema seda "kõige püsivusega"; samuti tegema eestpalveid "kõigi pühade eest." Kui meie palvetame "kõigi pühade eest," siis kõik pühad palvetavad meie eest! See on suur vägi! Kuid parim sõnum on see, et meiega on liidus Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim – ja nemad on juba kõikvõimsad, kindlad võitjad. Ka Jumala ustavate inglite vägi toetab meid. Koos kõigi nendega oleme ka meie kindlad võitjad. Rom.8,37 kirjutab Paulus, et "selles kõiges me saame täie võidu Tema läbi, kes meid on armastanud!"
Teatud mõttes võime öelda, et me ei võitle, et saavutada võitu. Võit on meie jaoks juba kätte võidetud Kristuse poolt Kolgatal! Me võitleme, et säilitada seda võitu isiklikult meie jaoks. Jeesus on juba asetanud oma jala vaenlase kaelale ja Ta soovib, et meie teeksime samuti. Rom.16,20 kirjutab Paulus: "Aga rahu Jumal tallab varsti Saatana teie jalge alla."
Ja Rom.8,31 teeb Paulus kokkuvõtte: "Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?" On hea võidelda, teades, et me oleme mitte ainult õiguse poolel – õigel poolel! – vaid ka kindla võitja poolel! Üks lastelaul ütleb: "Meiega on Jumal, imejõud on Temal, sõnakuulelikud saavad võidule!"
4. Meie strateegia. Sissejuhatavast kirjakohast võime selgesti välja lugeda, et meie strateegia on vaenlase rünnakute tagasilöömine ja oma positsiooni säilitamine. Kuid kui meie käes on "vaimumõõk, see on Jumala Sõna," siis on meil sellega võimalik võita ka uusi territooriume oma ülemjuhatajale Jeesusele. Heb.4,12 on öeldud, et "Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja." See on, mis eristab Piiblit teistest (religioossetest) raamatutest. See on elav ja aktiivne. Üks hindu tunnistas Piibli seda omadust, kui ta hoiatas oma sõpru: "Ärge lugege ega kuulake seda Raamatut. See elab. See on ohtlik. See muudab su teiseks."
Piibli aktiivse levitamise ja kasutamise kõrval on meie strateegias olulisel kohal palvetamine. Alguses me lugesime: "Iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kõige püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest." Sõjategevuse ajal on püsiv sidepidamine võidu saavutamiseks eluliselt tähtis. Pidagem siis alati sidet oma Ülemjuhatajaga palve kaudu ja ka omavahel eestpalvete kaudu. Nii saame alati abi, kui me seda vajame. Saatan kardab palveid; ta tunneb selle jõudu, kui seda on kasutatud tema vastu.
Üks väike tüdruk palvetas ühel õhtul pisut kauem kui tavaliselt. Tema ema küsis talt, miks ta palvetas nii kaua. Laps vastas: "Minu hingamispäevakooli õpetaja ütles, et Saatan väriseb, kui ta näeb ka kõige nõrgemat Jumala last põlvedel. Ma mõtlesin, et panen ta täna õhtul pisut kauem värisema!"
Usupalve on imeline jõud Jak.5,16 on öeldud, et "õige inimese vägev palve suudab palju."
Kindral Stonewall Jacksoni toateenistuses oli üks neeger, kes teadis täpselt, millal kindral liigub oma sõjaväega edasi, ilma et keegi oleks talle sellest rääkinud. Kui talt küsiti, kuidas ta seda teab, vastas ta: "Oh, see on lihtne. Kindral palvetab igal hommikul ja õhtul, aga vägede liikumise eel palvetab ta kaks või kolm korda öösel. Ma pakin ta asjad, sest tean, et ta läheb teele."
Meie usuvõitluse strateegiasse kuulub kahtlematult lakkamatu palvetamine nii enda kui teiste eest. Palve pimestab Saatanat; palve seob ta käed, nii et ta ei saa meile kurja teha.
Meie usuvõitluse strateegiasse kuulub kindlasti ka tänu ja kiitus. Maa värises ja Jeeriko müürid langesid, kui Iisraeli rahvas kiitis ja ülistas oma Jumalat. Saatana kants väriseb ja selle müürid langevad, kui Jumala lapsed tänavad, kiidavad ja ülistavad oma Loojat ja Lunastajat!
Ja muidugi kuulub meie võitluse strateegiasse heategevus ja evangeeliumi kuulutamine. Head tehes me võidame inimeste südameid ja valmistame neid ette evangeeliumiseemne külviks. Paulus oli agar evangeeliumikuulutaja, Saatanalt territooriumide võitja, ning ta palus, et kogudus teda toetaks oma eestpalvetega, mis kindlustab ka hea tahte kõiges muus teda aidata.
Ka neil päevil vajab Jumal vapraid sõdureid, kes võitleksid ustavalt ja ennastsalgavalt Kristuse armees. Saatan teeb meeletuid jõupingutusi, et meid araks teha ja hävitada. Aga kui me võitleme oma liitlastega ja toetume Jeesuse saavutatud võidule, peab Saatan põgenema.
Nii et – nagu ütleb üks vana laul – Edasi, vennad, olge kõik nõus! Võidame vaenlast Issanda jõus! Raudriie seljas, käes kilp ja mõõk – surmaku teda me löök!
Kostku meie võiduhüüdmine – hüüdmine – läbi võitlejate ridade – ridade! Nüüd julgelt ja kindlalt ja vapralt võidelge, sest kroon on nüüd valmis ju iga võitjale!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv