Jeesus tuleb tagasi
27.12.2003 - (1926)

Pühakirjast loeme — Apt.1,7-11: "Tema ütles neile: "Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud; aga te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!" Kui Ta seda oli öelnud, siis tõsteti Ta üles nende nähes ja pilv viis Ta nende silme eest ära. Ja kui nad vaatasid üksisilmi taeva poole, kuidas Ta ära läks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgeis riideis, ja need ütlesid: "Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite Teda taevasse minevat!"

See on tõotus uue ajastu koidust Kristuse järelkäijatele. Oli just möödunud Messia ajastu. Jumala Poeg oli tulnud ja elanud ning surnud täpselt kooskõlas Piibli prohvetikuulutustega, tehes vaid seda, mida oli määranud Talle Isa.

Täht Jaakobist (4.Ms.24,17) oli toitnud oma karja nagu Hea Karjane, kandes noori tallekesi oma süles (Jes.40,11). Ta oli veetnud oma elu viies rõõmusõnumit alandlikele, parandades neid, kel murtud süda, kuulutades vabastust vangidele ja avades pimedate silmi (Jes.61,1). Ta oli täitnud ustavalt oma ülesannet kogu tee kuni Kolgatani, kus "Teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu! Karistus oli Tema peal, et meil oleks rahu, ja Tema vermete läbi on meile tervis tulnud" (Jes.53,5).

Jeesus oli sooritanud edukalt oma missiooni päästa maailm ja nüüd pöördus Ta oma järelkäijate silme all tagasi Isa juurde, kes Tema oli saatnud. Öelnud oma viimased sõnad jüngritele, kelle südamed põksusid nii kõvasti, et neid võis kuulda, tõusis Ta, käed õnnistades välja sirutatud, aeglaselt üles taevasse. Jüngrid ei näinud Teda hauast üles tõusmas, kuid nad nägid Teda taevasse minemas. Pühalikus vaikuses vaatasid nad üksisilmi üles, püüdes näha Teda nii kaua kui võimalik.

See, kes oli muutnud nende elu igaveseks, võeti Isa plaani kohaselt ära nende juurest. Kuid Tema lahkudes antakse neile kahekordne tõotus, millele nad võivad rajada oma lootuse. Ja see pole mitte ainult tõotus neile üheteistkümnele, vaid kõigile usklikele kõigil aegadel. See on kahekordne tõotus: tõotus Püha Vaimu tulekust ja tõotus Jeesuse teisest tulekust. Jeesus ei ole läinud igaveseks, Tema Vaim on meiega siin ja nüüd. Jeesus ei ole lahkunud igaveseks, Ta tuleb tagasi suures väes ja aus. Jeesus tuleb tagasi!

Kui erutav võis olla kristlastel elada esimesel sajandil, apostlite ajastul! Milline au tunda kahtteist apostlit, kuulda nende jutlusi, lugeda nende kirju, näha nende imetegusid, südames tuksumas Issanda peatse tuleku õnnis lootus! Selles mõttes olid kõik algristikoguduse liikmed adventistid! Kristuse teise tuleku lootus põles nende südames kui tuli, innustades neid täielikule pühendumisele.

Ei olnud seal vaidlusi selle üle, kas Kristuse tulek on otsene või sümboolne. Ei arutatud ka selle üle, kuidas maailm lõpeb — kas mõne kosmilise katastroofi või tuumaõnnetuse tagajärjel. Nende seas elas ikka veel neid, kes olid kuulnud Jeesuse õpetusi Tema enda huulilt, kes olid söönud Tema enda kätega ime läbi paljundatud leiba, kelle silmad ja kõrvad said avatud Tema sõdade väe läbi, kes olid näinud kurje vaime värisemas ja põgenemas Jeesus nime kuuldes. Ikka veel oli linnast linna tunnistajate seas neid inimesi, kes olid ise oma kõrvadega kuulnud taeva saadikute sõnu: "See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite Teda taevasse minevat!"

Pange tähele, et "kaks meest valgeis riideis" seostasid Kristuse taevast tuleku viisi Tema taevasse mineku viisiga. Seepärast oligi tähtis, et jüngrid näeksid Teda taevasse minemas. Tema teine tulek rajaneb Tema taevasse minekule.

Kui Ta läks üles taevasse, siis Ta tuleb ülevalt taevast. Ja nii kirjutabki Paulus — 1.Tes.4,16: "Sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga." Kui Ta viisid üles taevasse pilved, siis Ta saabub ka pilvedes. Ja nii kirjutabki Johannes — Ilm.1,7: "Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad Teda näha." Kui kõik jüngrid nägid Teda taevasse minemas, siis näevad kõik Teda ka taevast tulemas. Nii kirjutas Johannes, nagu äsja lugesime, ja nii ütles ka Jeesus ise, hoiatades samal ajal valeteadete eest Tema tulemise kohta — Mat.24,26.27: "Kui teile siis öeldakse: vaata, ta on kõrbes! ärge minge välja; vaata, ta on kambrites! ärge uskuge. Sest otsekui välk sähvab ida poolt ja paistab läände, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine."

Nii ütles Jumala Sõna ja Jumala Sõna ei valeta. Kõik toimub nii, nagu on kirjutatud. Jeesus tuleb tagasi — taevast, pilvedega ja kõigile nähtavalt.

Seda sõnumit oleme me kuulutanud ustavalt juba üle 150 aasta, hoolimata milleriitlikust pettumusest. See sõnum on meie kuulutuses niivõrd keskne, et see kajastub isegi meie nimes — adventistid. Kuid see pole veel kõik, mida inglitel öelda oli. Koos Kristuse tuleku viisiga osutasid nad tähelepanu ka saabuvale Isikule. Tuleb "see Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse," toonitasid inglid.

Me mõtleme sageli tulekule ja selle märkidele, kuid valekristused ja valeprohvetid pole mitte ainsad viimsete päevade ohud. Palju enam ähvardab Jumala rahvast üks teine oht, mis on hullem kui metsalised ja lohed. Kui me meenutame Kristuse esimest tulekut, siis leiame, et juudi preestrid ja juhid — Jumala Sõna hoidjad ja õpetajad — ei tervitanud vastsündinud Kuningat. Nad teadsid prohvetikuulutust Tema esimesest tulekust nii hästi, et nad võisid seletada seda Heroodesele, kuid nad ei läinud vaatama seda vastsündinud Kuningat. Petlemma oli sealt vaevalt kümme kilomeetrit!

Kuna oli teada, et Messias tuleb juutide hulgast, miks siis ei rõõmustatud Jeruusalemmas? Oli ju Kristuse tulek suurim sündmus, mis oli aset leidnud alates maailma loomisest. Ellen White kirjutab, et "Kristuse sündi, mis valmistas rõõmu taeva inglitele, ei tervitatud maailma kuninglike võimude poolt. Kuningas Heroodeses tärkas kahtlus ja vaen ning tema kuri süda plaanitses tumedaid tegusid. Juudid ilmutasid rumalat ükskõiksust tarkade meeste jutu suhtes" — RH 24.12.1872.

Sellise vastuvõtu osaliseks sai Jeesus, kui Ta tuli esimest korda — ja seda mitte ainult preestrite ja rahvajuhtide poolt.

Me laulame karjastest väljal, kes kuulsid inglite laulu, kuid kas me mõistame, et enamus Iisraelist ei tunnistanud üldsegi Kristuse tulekut? Johannes kirjutab — Joh.1,11: "Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei võtnud Teda vastu." Kristuse esimest tulekut ei pandud üldse tähele. Tema lapsepõlv ja noorus möödus ilma igasuguse tähelepanuta. Jumala Poeg elas Naatsareti elanike keskel 30 aastat, nemad aga ei teadnud sellest midagi. Kui Ta pärast ristimist oma koju tagasi pöördus, keeldus rahvas, kelle seas Ta üles kasvas, Teda kuulamast ning püüdis kukutada Ta kaljult alla! "Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tundnud Teda," kirjutab Johannes (Joh.1,10).

Peale Tema andide ja õnnistuste vastuvõtmise oli enamus inimestel vähe pistmist Jeesusega. Ja kui nad hakkasid mõistma, milles Tema kuningriik seisnes, lakkasid nad hoopis Tema järel käimast (Joh.6,66). Alamast klassist sündinud, koolihariduseta naatsaretlane, kellel oli kahtlane päritolu ja kes seltsis tölnerite ja patustega, ei sobinud kokku nende arusaamaga Messiast.

Sõnum meile täna siin on: see Jeesus, kes tuleb tagasi on seesama Jeesus, kes oli siin varem. Ta on tänagi, 2000 aastat hiljem, sama lihtne ja tavaline, nagu Ta on alati olnud. Ta ei avalda meile erilist muljet. Ja Ta ei tule täitma meie unistust, kui just meie unistus ei ühti Tema unistusega. Kas me oleme valmis kohtama seda Jeesust? Tõsine küsimus sellele usklike generatsioonile on: me teame, et Jeesus tuleb, kuid kas me tunneme seda Jeesust, kes tuleb?

Ta ei ole "läänestunud," kuigi adventkogudus sündis ja kasvas üles Läänes. Ta ei kuulu kesk-klassi, kuigi me hindame kõige kõrgemalt kesk-klassi väärtusi. Ta ei ole muutnud oma meelt selle suhtes, kus ja kuidas toimub lunastus, hoolimata sellest, mida õpetab meie kogudus. Ta on seesama Jeesus, kes Ta on alati olnud — Jeesus, kes õpetas, et Jumala riik kuulub lastele ja et ainus tõeline suurus seisneb alandumises; Jeesus, kes ületas igasugused sotsiaalsed barjäärid, et võita kõiki inimesi Jumala riigile; Jeesus, kes ei tunnistanud rikutud koguduse autoriteeti ning ütles kirjatundjatele ja variseridele otse näkku, et nad on silmakirjatsejad; Jeesus, kes ei murdnud Rooma rõhuja iket, vaid õpetas oma järgijaid selle asemel armastama rõhujaid ning palvetama nende lunastuse pärast; Jeesus, kes ei pidanud mikski traditsioone, kes oli etteaimamatu, juhtimatu ja ohtlik.

Jeesus tuleb, hoolimata sellest, kas me tunneme Teda või mitte, aga kui me Teda ei tunne, ei tule Ta meile. Mida tähendab see "tundmine?" Piibel ei tunnista päästmist mingi erilise tundmise läbi. Õpetuslik üleolek ei ole mingi taeva värava võti. Kuid päästmine armust sisaldab siiski "tundmist" — mitte faktide tundmist, isegi mitte Piibli faktide tundmist. "Tundmine," mis päästab, on isiku tundmine ja see Isik on Jeesus. Pole õige, et Jeesuse isiku rõhutamine viimasel ajal adventliikumises oleks pendli kõikumine teise äärmusesse. Jeesus ei ole ususkaalal mingi äärmus; Ta on nii meie usu kui ka tegevuse keskpunkt. Seepärast ei saa me kunagi rõhutada liiga palju vajadust omada isiklikku südamevahekorda Jeesusega. Ta on meile kõik.

Üks poiss armastas ehitada mereranda liivalosse, kuid pahad poisid lõhkusid alati need ära. Siis aga asetas ta liivamüüride alla kivid ja, poisid, olles korra proovinud ja tundnud jalge all valu, ei tulnud tema losse enam hävitama.

Isegi liivalossid muutuvad hävitamatuks, kui nad on ehitatud kaljule. Ka usklikud on haavatavad — vaenlase rünnakute ja liha nõtruse pärast. Kuid kui nad on ehitanud oma usuelu Kaljule, on nad tugevad ja suudavad vastu panna kõigele. See Kalju on Jeesus — mitte faktid Jeesusest, mitte õnnistused Jeesuselt, mitte isegi vaid Jeesuse õpetused, vaid Jeesus Kristus ise!

Meie misjonitöö eesmärk ei ole saada inimesi tõeõpetuse juurde, vaid Jeesuse juurde. Ja olles tulnud Jeesuse juurde, on nad sageli üllatunud sellest, mida näevad ja kogevad. Jeesus on armulisem, kuid ka hirmuäratavam, kui paljud inimesed mõtlevad. Ta tõstab nad "taevalikku olukorda" nagu ei keegi teine (Ef.2,6), kuid Ta võib ka haavata nende tundeid nagu ei keegi teine!

Kui Jeesus ütles — Luk.18,8: "Kui Inimese Poeg tuleb, kas Ta leiab usku maa pealt?" ei rääkinud Ta usust õpetustesse või kogudusse. Jeesus otsib usku Temasse endasse. Kui me usume vaid seda, mida Ta ütleb, ei usu me tõeliselt. Meil tuleb uskuda Temasse. Ainult nii saab Kristus meis kuju ja me võtame kõiges omaks Tema vaated.

Valmisolekul on kaks tahku: õige vahekord ja teadmine, kus me oleme. See tähendab tunda Jeesust ja aega, milles elame. Seepärast, kui me jälgime ajamärke ja metsalisi, ärme unustame jälgimast risti. Olla valmis Jeesuse tulekuks tähendab olla valmis Jeesusele.

Jeesus tuleb tagasi. Ta tuleb pea. Olgem selleks valmis.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv