Õppimine kelmilt
28.02.2009 - (1584)

Oli kord mees, kes läks pikale merereisile, kaasas suur kotitäis kuldmünte, mis ta oma elutööga oli teeninud. Puhkes kohutav torm, mis vigastas laeva, ja kõigil paluti sellelt lahkuda päästevestis. Mees paigutas kulla ümber oma vöö ja hüppas üle parda – ning vajus põhja. Siit filosoofiline küsimus: Põhja vajudes, kas kuld kuulus temale, või tema kullale? Kas tema viis põhja kulla või kuld tema?
Iga kuues salm Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumis tegeleb raha või materiaalse omandiga. Üle poole Jeesuse tähendamissõnadest puudutavad seda teemat. Piiblis on üle 1000 viite rahale. Millest selline tähelepanu? On pandud tähele, et kui sina ei valitse oma raha, valitseb sinu raha sind.
Raha mõjutab meie elu kõiki valdkondi. Ühe uurimuse käigus selgus, et 56% abielulahutustest Ameerikas toimuvad finantsiliste pingete tõttu.
Täna vaadelgem üht Jeesuse tähendamissõna, mis õpetab meile õiget rahakasutust. Me leiame selle Luuka evangeeliumi 16. peatükist. Jeesus rabab meid siin soovitusega õppida rahaga ümberkäimist kelmilt!
Luk.16,1-8: "Aga Ta ütles ka oma jüngritele: "Oli keegi rikas mees, kellel oli majapidaja, ja seda oli tema ees süüdistatud, nagu pillaks see tema vara. Ta kutsus tema ja ütles talle: kuidas ma seda kuulen sinust? Tee aru oma majapidamisest, sest sa ei või enam maja pidada! Aga majapidaja mõtles iseeneses: mis ma teen? Minu isand võtab mu käest majapidamise ära; kaevata ma ei jaksa, kerjata on mul häbi. Ma tean, mis ma teen, et kui ma majapidamisest lahti saan, mind vastu võetaks nende kodadesse. Ja ta kutsus enda juurde igaühe oma isanda võlglasist ja ütles esimesele: palju sul on võlgu minu isandaga? See ütles: sada vaati õli! Tema ütles talle: võta oma arveraamat, istu maha ning kirjuta kohe viiskümmend! Pärast ta ütles teisele: aga palju on sinul võlgu? Tema vastas: sada vakka nisu! Ja ta ütles talle: võta oma arveraamat ning kirjuta kaheksakümmend! Ja isand kiitis seda ülekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud, sest selle maailma lapsed on oma sugupõlve suhtes arukamad kui valguse lapsed."
See on üks Jeesuse kõige enam vääritimõistetud tähendamissõnadest. Kuidas võis Ta soovitada õppida petturilt? Aga ma küsiksin: kas meil pole mitte midagi õppida isegi Saatanalt eneselt? Näiteks aktiivsust, sihikindlust, visadust? Saatan ei puhka kunagi. Ärme meiegi puhka oma usuvõitlusest, kuni Kristus pole meile veel tulnud.
Et mõista ükskõik millist tähendamissõna, on oluline teada, kellele Jeesus rääkis. Luk.16,14 osutab Jeesuse kuulajaile: "Aga seda kõike kuulsid ka variserid, kes olid rahaahned; ja nad irvitasid Teda."
Mulle näib, et Jeesusele meeldis shokeerida enese meelest õigeid inimesi. Ta justkui ütles: "Teie, variserid, olete kõige religioossemad inimesed. Ma ütlen, kelle sarnased te olete: te sarnanete kelmile!"
Kuid ka kelmilt on midagi õppida, nagu ütles Jeesus selles tähendamissõnas – Luk.16,8: "Ja isand kiitis seda ülekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud, sest selle maailma lapsed on oma sugupõlve suhtes arukamad kui valguse lapsed." Pole ime, et variserid selle peale irvitasid! Said küll tögada, kuid ka kiita!
Mida Jeesus siin ütleb? Just seda, mida lugesime, et "selle maailma lapsed on oma sugupõlve suhtes arukamad kui valguse lapsed." Paljud uskmatud kasutavad nende käes olevat raha palju arukamalt kui usklikud. Jeesus ei kiida seda meest ebaaususe eest, kuid Ta ütleb, et on midagi, mida me peaksime temalt õppima. Meenutame: "Ja isand kiitis seda ülekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud." Isand kiitis mehe arukust.
Kaevakem end sügavamale sellesse tähendamissõnasse. Luk.16,1.2: "Aga Ta ütles ka oma jüngritele: "Oli keegi rikas mees, kellel oli majapidaja, ja seda oli tema ees süüdistatud, nagu pillaks see tema vara. Ta kutsus tema ja ütles talle: kuidas ma seda kuulen sinust? Tee aru oma majapidamisest, sest sa ei või enam maja pidada!" Milline sõna jäi kõrvu kõlama? "Majapidaja."
Piibel õpetab, et Jumal on kõige omanik. Miski siin maa peal ei kuulu tõeliselt meile. Me kasutame seda 60, 70, 80, 90 aastat, kuid siis läheb see üle kellelegi teisele. Keegi ei vea oma surnuvankri järel tohutut treilerit kõigi nende asjadega, mida ta siin maa peal kasutas. Ühel päeval, täpselt nagu mees selles tähendamissõnas, pean ka mina seisma oma Isanda Jumala ees, kes nõuab, et ma annaksin aru oma rahakasutusest siin maa peal.
Selles tähendamissõnas osutus mees kelmiks. Ta teadis, et oma ebaaususe pärast kaotab ta töö. Nii mõtles ta välja kavala plaani. Järgmised salmid selles tähendamissõnas jutustavad, kuidas ta kutsub enda juurde mõned oma isanda võlgnikud ja küsib neilt: "Kui palju te võlgnete?" Esimene vastab: "Ma võlgnen sada vaati õli!" "Kirjuta viiskümmend," soovitab majapidaja. Ta küsib teiselt: "Ja kui palju sina võlgned?" "Sada vakka nisu," vastab see. "Kirjuta kaheksakümmend," käsib majapidaja.
Isand saab sellest kõigest teada ja mis ta teeb? Luk.16,8: "Ja isand kiitis seda ülekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud." Ta ei kiitnud tema ebaausust, vaid ta kiitis tema arukust! Mida siis see kelm tegi õigesti? Ta tegi hästi kolm asja:
1. TA VAATAS ETTEPOOLE, TULEVIKKU. Luk.16,3: "Aga majapidaja mõtles iseeneses: mis ma teen? Minu isand võtab mu käest majapidamise ära; kaevata ma ei jaksa, kerjata on mul häbi." Majapidaja nägi ohtu silmapiiril. Ta nägi tormi tulemas. Paljud kristlased elavad vaid siin ja nüüd, vaid käesolevas hetkes. Nad ei vaata ettepoole, tulevikku.
Mõeldes ka tulevikule võime me vältida palju rahaga seotud stressi oma elus. Näiteks, ühel päeval te märkate, et teie auto rataste protektor on peaaegu kadunud. Rehvid on peaaegu siledad. Nende kummidega mitte ainult ei tohi enam sõita, vaid nendega sõitmine on ka ohtlik. On selge, et tuleb osta uued rehvid, aga kust saada selleks raha? Paneb lausa pea valutama! Kuid küsime: Kas autorehvide kulumine on ebanormaalne nähtus? On see midagi, mis tabab meid ootamatult? Me ei teadnudki, et need sõites kuluvad! Igaüks teab, et rehvid autoga sõites kuluvad! Kas võib siis inimene näha ette nende kulumist? Muidugi võib! Me võime selle mehe sarnaselt vaadata ettepoole, näha oma vajadusi ette – ja nii jõuamegi teise asja juurde, mida see mees tegi õigesti:
2. TA PLANEERIS ASJU ETTE. Luk.16,4: "Ma tean, mis ma teen, et kui ma majapidamisest lahti saan, mind vastu võetaks nende kodadesse." See mees teadis, et kui ta on hea nende võlglaste vastu, aitavad nad teda, kui ta jääb töötuks. Tal oli plaan tulevikuks.
Mingem tagasi viimase näite juurde. Sa tead, et kõik rehvid sõites kuluvad. Sinu auto rehvid ei ole erandid (nagu Iisraellaste riided ja jalatsid kõrberännakul). Ja seepärast oled sa planeerinud ette. Sa oled aegsasti kogunud raha uute rehvide ostmiseks. Ja nii ei põhjusta kulunud rehvide nägemine sulle stressi. Selle asemel tunned sa rõõmu auto uutest "pasteldest."
Ettepoole vaatamine ja ette planeerimine aitab igasuguse regulaarse väljamineku puhul – ja isegi leevendab ootamatusi! Aga ärgu kirikus korjanduskarbi saabumine sinu juurde olgu sulle ootamatuseks! Sa tead ju seda ette ning oled selleks oma raha planeerinud. Selliselt võib ka see olla sulle meeldivaks kogemuseks.
Igal kristlasel olgu eelarve ja finantsplaan. Kahjuks paljudel seda ei ole. Sellepärast Jeesus selle tähendamissõna jutustaski. Siit on meile eeskujuks veel üks asi:
3. MAJAPIDAJA TEGUTSES KIIRESTI. Ta kutsus kohe oma isanda võlglased enda juurde ja pange tähele, mida ta ütles, kui esimene oli oma võlasumma avaldanud – Luk.16,6: "Tema ütles talle: võta oma arveraamat, istu maha ning kirjuta kohe viiskümmend!" Kirjuta KOHE! Majapidaja tegutses kiiresti, kuni oli veel selleks aega. Kui sind on tabanud mingi finantskriis, tegutse kiiresti!
Mida siis Jeesus õpetab selle tähendamissõnaga? Sa peaksid vaatama ette, tulevikku; sa peaksid planeerima asju ette ning tegutsema kiiresti, kuni on veel aega.
Luk.16,9-13 annab Jeesus sellele tähendamissõnale kolm vaimulikku rakendust:
1. Salmis 9 räägib Ta RAHA PARIMAST KASUTAMISEST: "Ja mina ütlen teile: tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, nemad võtaksid teid vastu igavestesse telkidesse."
Kas see salm üllatab meid? Kasuta oma maist vara sõprade soetamiseks, et nad võiksid sind taevasse saades seal tervitada! Jeesus ei ütle sellega, et osta endale tee taevasse, või maksa oma päästmise eest. Ta ei kutsu sind andma Jumalale altkäemaksu. Piibel õpetab, et lunastus on vaba and; võta see vaid vastu!
Jeesus ütleb sellega, et parim rahakasutuse viis on investeerida see inimeste aitamiseks taevasse. Me peaksime kasutama oma ajutised ressursid igaveste väärtuste omandamiseks. Keegi on tabavalt öelnud, et paljud kristlased on pigem akvaariumi pidajad kui inimeste püüdjad (kalastajad). Nad peaksid kasutama rohkem raha evangelismile ja nad peaksid planeerima raha sellist kasutamist ning tegutsema kiiresti, kuni on veel aega.
Jeesus ütles – Mat.6,20.21: "Koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta. Sest kus su varandus on, seal on ka su süda!"
2. Luk.16,10-12 räägib Jeesus OMA HUVIST MEIE RAHAKOTI VÕI TŠEKIRAAMATU VASTU. "Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures. Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole ustavad olnud, kes võib teie kätte tõelist usaldada? Ja kui te võõra omaga ei ole ustavad olnud, kes võib teile kätte anda meie oma?"
Kui ma olen ustav selles, mis mul on, võib Jumal usaldada mu kätte palju rohkem. Jumal kasutab raha meie läbikatsumiseks. Nähes, kuidas me seda kasutame, teeb Jumal meist oma järeldused – hoolimata sellest, mida me väidame meile kõige kallima või olulisema olevat. Viis, kuidas ma kasutan oma aega, ja mille peale kulutan oma raha, annab minust Jumalale tõetruu pildi. Kui ma kasutan kõike seda Jumala austuseks, saab Jumal usaldada mulle palju enam, kui mul praegu on – terve igaviku aega ja kõik taeva rikkused.
3. Järgmises, 13. salmis PALUB JEESUS ESIMEST KOHTA. "Ükski sulane ei või teenida kaht isandat; sest kas ta vihkab üht ja armastab teist, või hoiab ühe poole ja põlgab teise ära; te ei või teenida Jumalat ja mammonat!"
Kõik siin elus taandub ühele küsimusele: keda me teenime? Ja vastus saab olla vaid kas Jumal või mammon ehk raha! Miks valitakse maailm? Sest see tõotab rohkem raha, maist kasu. Ja see on viimase aja kogudusele suureks kiusatuseks. Ilm.3,17 on kirjutatud: "Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!" Koguduseliikmed viimsel ajal on raha ja maiste asjade poolest rikkamad kui kunagi varem, kuid vaimulikult vaesemad kui kunagi varem. Sa oled "vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti," ütleb Jeesus. Materiaalselt haljal oksal, kuid vaimulikult pankrotis!
Kuid see olukord pole siiski lootusetu. Jeesus kutsub üles – Ilm.3,19: "Ole siis väga hoolas ja paranda meelt!" Luuka 16. peatükis kutsub Jeesus valima kas Jumala või mammona. Ta palub endale esimest kohta meie elus. Selle Talle andmine on meie endi huvides: me vabaneme segadusest ning meie sihid saavad selgeks.
Üks Jumalale esimese koha andmise praktiline näitaja on hingamispäeva pühitsemine: me anname seitsmenda osa oma ajast Jumalale ja ülejäänu kasutame endale ja ligimestele Jumala juhtimisel. Teiseks Jumalale esimese koha andmise praktiliseks näitajaks on kümnise maksmine: me anname kümnenda osa oma sissetulekust Jumalale ja ülejäänu kasutame endale ja ligimestele Jumala juhtimisel. Miks kõigepealt Jumalale Tema osa? Sest nii me näitame, et Tema on meie elus esikohal. Kui ma ei pühitse hingamispäeva või ei maksa kümnist, kuidas saan ma öelda, et Jumal on mu elus esikohal?
Olgem siis ustavad majapidajad kõige sellega, mis meie kätte on usaldatud. Kasutagem kõike seda sõprade võitmiseks, et kohata neid kord igavestes eluasemetes! Õppigem kelmilt Jeesuse tähendamissõnas, saamata ise sealjuures kelmiks!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv