Üks probleem Vanas Testamendis
28.02.2015 - (1586)

Iob.1,6-12: "Ent ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Jehoova ees, tuli ka Saatan nende sekka. Ja Jehoova küsis Saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja Saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Maad mööda hulkumast ja rändamast!" Siis Jehoova ütles Saatanale: "Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast!" Saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Kas Iiob asjata Jumalat kardab? Eks Sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta kari on siginenud maal. Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta Sind näkku neab!" Siis Jehoova ütles Saatanale: "Vaata, kõik, mis tal on olgu sinu käes! Ära ainult pista kätt tema enese külge!" Ja Saatan läks Jehoova juurest ära." Sarnane tekst on ka Iiobi 2. ptk-s.
Iiob seda Saatana-poolset osa ei teadnud, sellepärast pani ta kõik Jumala arvele ja oli segaduses. Iisraeli oli õpetatud, et teised "jumalad" polegi tegelikult Jumalad. On Vaid üks Jumal. 5.Ms.6,4: "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus!" 5.Ms.4,35: "Sina ise oled seda näinud, et sa teaksid, et Jehoova on Jumal; ei ole ühtki teist peale Tema!" 5.Ms.4,39: "Siis tea täna ja talleta oma südames, et Jehoova on Jumal ülal taevas ja all maa peal, teist ei ole!"
Sellest tulenevalt tekkisid vahel suured probleemid. Näiteks: 1.Sam.16,14-23: "Aga Jehoova Vaim lahkus Saulist ja üks kuri vaim Jehoovalt kohutas teda. Siis ütlesid Saulile tema sulased: "Vaata ometi, kuri vaim Jumalalt kohutab sind! Käskigu nüüd meie isand oma sulaseid, kes on su ees, otsida mees, kes oskab kannelt lüüa, et ta siis, kui su peal on Jumala kuri vaim, mängiks oma käega ja sul oleks siis parem olla!" Ja Saul ütles oma sulastele: "Vaadake siis mulle üks mees, kes hästi mängib, ja tooge mu juurde!" Ja üks noortest meestest kostis ning ütles: "Vaata, ma olen näinud petlemlase Iisai poega, kes oskab mängida; ta on vapper kangelane, sõjamees ja osav sõnas; ta on nägus mees ja Jehoova on temaga." Siis läkitas Saul käskjalad Iisai juurde, et nad ütleksid: "Saada minu juurde oma poeg Taavet, kes on lambus!" Ja Iisai võttis eesli, leiba, nahklähkri viina ja ühe sikutalle ning läkitas oma poja Taavetiga Saulile. Nii tuli Taavet Sauli juurde ja astus tema teenistusse; Saul armastas teda väga ja ta sai tema sõjariistade kandjaks. Ja Saul läkitas Iisaile ütlema: "Lase Taavet jääda mu teenistusse, sest ta on minu silmis armu leidnud!" Ja kui vaim Jumalalt oli Sauli peal, võttis Taavet kandle ja mängis oma käega; siis Saul sai hingata ja temal oli parem olla ning kuri vaim lahkus ta pealt."
Üks teine lugu: 1.Kun.22,20-23: "Ja Jehoova ütles: kes tahaks ahvatleda Ahabit, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa. Aga üks vaim tuli ja seisis Jehoova ees ning ütles: mina ahvatlen teda! Ja Jehoova küsis temalt: kuidas? Ja ta vastas: ma lähen ja olen valevaim kõigi ta prohvetite suus! Siis ütles Jehoova: sina oled ahvatleja ja küllap sa suudad! Mine ja tee nõnda! Ja nüüd, vaata, Jehoova on pannud valevaimu kõigi nende sinu prohvetite suhu ja Jehoova on kuulutanud sulle halba!""
Veel üks paha lugu - 2.Sam.24,1: "Aga Jehoova viha süttis taas põlema Iisraeli vastu ja ta kihutas Taavetit nende vastu, öeldes: "Mine loe ära Iisrael ja Juuda!" Edasi lugedes selgub, et Jumal karistas selle suure patu eest rängalt. Aga mis toimus tegelikult? 1.Aja.21,1: "Aga Saatan tõusis Iisraeli vastu ja kihutas Taavetit, et ta Iisraeli ära loeks."
Saatanast räägiti Iisraeli rahvale alles hiljem. Sakarja raamatus on juba pilt selge - Sak.3,1.2: "Ja ta näitas mulle ülempreester Joosuat seismas Jehoova ingli ees, ja Saatanat seismas temast paremal pool, teda süüdistamas. Ja Jehoova ütles Saatanale: "Jehoova sõidelgu sind, Saatan! Jah, Jehoova, kes on valinud Jeruusalemma, sõidelgu sind! Eks see ole tulest tõmmatud tukk?""
Lõik Aldes Thompsoni raamatust "Inspiratsioon": "Mäletan hästi oma enda üllatust, kui avastasin järgmise fakti: Saatan kui selgesti identifitseeritud üleloomulik isik, kes on Jumala vastane, ilmub ainult kolmes Vana Testamendi kontekstis: Iiobi 1 ja 2; Sakarja 3. ja siin, 1. Ajaraamatus. Kõik kolm on kas kirjutatud või kanoniseeritud Vana Testamendi perioodi lõpul.
Kes siis on vastutav kurjuse eest Vanas Testamendis? Vastus on jahmatav, isegi revolutsiooniline oma mõju poolest meie arusaamadele Vanast Testamendist: Jumal ise esines kurjuse autorina. Peaaegu läbi kogu Vana Testamendi kirjeldatakse kurjust tulevana otse Jumalalt, mitte Saatanast. Mis meile näib jumalateotusena, oli Vana Testamendi ajal igapäevane tõde.
Kes kohtas Moosest teel Egiptusesse ja "püüdis teda surmata"? Jumal (2.Mo.4:24). (Vaata lisa D Jumala nimede kohta Vanas Testamendis). Kes hukkas esmasündinud Egiptuses? Mitte Saatan. Isegi mitte ingel. Ikka ja jälle tulevad 2. Moosese raamatus nii ähvardused kui täidesaatmised karmi tõena Jumalalt endalt, kes käib surmakülvajana läbi maa. (2.Mo.4:22,23; 11:4; 12:12,13,23,27,29). Kes saatis mürgised maod rahva sekka? Jumal (4.Mo.21:6).
Kas olete kunagi mõelnud, miks on Onu Arthuri või Ellen White'i versioonid Vanast Testamendist palju kergemini loetavad kui Piibel ise? Osalt on põhjuseks see, et olles kord saanud tundma ajakohast tõde, läheme me üsna loomulikuna tagasi ja räägime neid lugusid oma uute teadmiste valgel. Ning just seda on Onu Arthur, E. White ja tegelikult kõik kristlased alates Uuest Testamendist teinud Vana Testamendi lugudega. Nüüd, kus me teame Saatanast, paneme me ta sinna, kuhu me teame, et ta kuulub – või kuhu me arvame, et me teame, et ta kuulub. Meile näib palju kergem kujutleda lõõmavat mõõka Saatana käes kui "armastava taevase Isa" või "lahke ja viisaka Jeesuse" käes.
Kuid muistne Iisrael ei kuulnud Piiblilugu niimoodi.
Miks? Me pakume välja stsenaariumi. Peale pattulangemist hakkasid teadmised Jumalast kiiresti kaduma. 1. Moosese 3 kuni 11 kirjeldab üht katastroofi teise järel: meie esivanemate esimene patt ja needus maal (1.Mo.3:1-24); oma venna Aabeli tapmine Kaini poolt (1.Mo.4:8); Lemeki pöörased kättemaksutunded (1.Mo.4:23,23); veeuputus (1.Mo.6:1-8:19); isa solvamine Haami poolt (1.Mo.9:20-27); Paabeli torn (1.Mo.11:1-9). Aabrahami ajaks teenisid isegi patriarhide pere liikmed "teisi jumalaid" (Joosua 24:2). Laste ohverdamist nähti kui kõrgeimat Jumala teenimise vormi, kuni Aabrahami teisiti õpetati. (1.Mo.22). Ja Aabraham võttis teise naise ilma südametunnistuse piinadeta, sest, E. White'i sõnadega: "Mitmenaisepidamine oli nii levinud, et seda ei käsitletud enam patuna" (PP 145) – tähelepanek, mida Vana Testamendi lugemine kinnitab.
Selles peaaegu Jumalast hüljatud maailmas, kus õitses saatanlik eksperiment isekusega, killustasid kurjuse jõud jumalikku autoriteeti, tükeldades jäänused paljudeks jumalusteks, nii headeks kui kurjadeks. Võimule tuli polüteism.
Kuna polüteistlikus süsteemis sõdisid jumalad tihti üksteisega, püüdsid inimesed õigeid jumalaid õigel ajal lepitada – eriti kurje, sest need võisid kahju teha. Seetõttu juurdusid paganlikes kultuurides sügavalt maagia ja nõidus, kui kurjade vaimude eemaletõrjumise vahendid.
Aabrahamile andis Jumal teada oma plaanidest maailm tagasi võita. Ja kuigi Aabraham nõustus peaosa täitma, oli edasiminek aeglane. Ning sajandid orjust Egiptuses pühkisid Jumala saavutatu peaaegu täielikult minema. Siis võttis Jumal taas võimu. "Vaarao ei lase teid minna," ütles Ta Moosesele, "kui ma ei sunni teda oma vägeva käega." Jumal ja Tema vägev käsi olid valmis. "Ma paadutan vaarao südant. Ma hukkan tema esmasündinud." Ja siis kui Iisrael seisis ootevalmis, et Egiptusest välja marssida, lubab Jumal Moosesele, et Ta saadab rahva ettekavatsetult hirmsasse kitsikusse. Vaarao hakkab teid taga ajama. Ja siis?
Kirjeldusest 2. Moosese raamatus tuksub võimu: "Mina paadutan vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Jehoova!" (2.Mo.14:4). Ja nii juhtuski. Ka Iisrael ise oli rabatud. Nagu raamatus kirjutatakse: "Nõnda päästis Jehoova sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal. Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Jehoova näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Jehoovat ning nad uskusid Jehoovat ja Moosest, Tema sulast" (2.Mo.14:30,31).
Kus oli Saatan kogu selle aja? Sealsamas, kindlasti – vähemalt kristlane ütleks nii – kuid ei kusagil nähtaval, nii kaugele kuni asi Iisraeli puudutas. Arvestades Iisraeli pikka paganluse mõjudes olemist Egiptuses, kohandas Jumal vähemalt kolm peamist abinõu, et kaitsta oma rahvast kiusatuse eest teenida Saatanat kui kurja jumalust:
1. Iisraelil keelati teenida muid jumalaid peale Jehoova. Jumala esimene käsk oli: "Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!" Ta ei eitanud teiste jumalate olemasolu. Selle asemel Ta lihtsalt käskis Iisraeli piirata oma teenimist Temaga.
2. Maagia ja nõiakunst keelati Iisraelis rangelt ära. 5. Moosese 18:9-14 loetakse üles kõik nõiakunsti toimingud, mis Iisraelile keelatud olid. Teoloogiliselt on keeld tähelepanuväärne, sest nõidus oli lihtsalt vahendiks, et mõjutada jumalaid, keda ei usaldatud. Kuid Jehoova oli Jumal, keda sai usaldada. Teda ei olnud vaja mõjutada. Ja seda ei tehtud. Iisraeli keelati isegi proovida: "Sest need rahvad, keda sa ära ajad, kuulavad pilvest-lausujaid ja ennustajaid, aga sinule ei ole Jehoova, su Jumal, selleks luba andnud!" (5.Mo.18:14).
Keelud teiste jumalate ja nõiduse vastu valmistasid ette tee järgmiseks sammuks, ilmselt kõige muljetavaldavamaks, kui püüame mõista ja tõlgendada Vana Testamenti.
3. Issand Jehoova, Iisraeli Jumal, võttis enda peale vastutuse nii hea kui kurja eest. Võib-olla kõige eredam näide sellest on leida Jesaja raamatus. Pannes mitmetähendusliku sõna Jumal asemel sisse Iisraeli isikliku Jumala nime Jehoova, muutub lõik veel elavamaks: "Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole! Mina valmistan valguse ja loon pimeduse, mina annan õnne ja toon õnnetuse, mina, Jehoova, teen kõike seda!" (Jes.45:6, 7).
Kujutlege isa koos kahe-aastase pojaga dzunglisse minemas. Ta otsustab, et ei räägi poisile kõigist neist lõvidest, tiigritest ja madudest. Selles oleks rohkem õudu, kui noor poiss taluks. Selle asemel ütleb isa lihtsalt: "Hoia kõvasti mu käest kinni. Ma hoolitsen su eest."
Mulle näib, et seda tegi Jumal Iisraeliga, kui Ta otsustas Saatanast mitte rääkida. See oli Tema karjaselik mure, muidu oleksid nad jälle paganluse haardesse sattunud. Nad pidid kõigepealt aru saama, et on üks Jumal, kõikvõimas, kõikenägev, kõiketeadev. Nad pidid õppima Teda usaldama. Ajapikku võisid nad ka Saatanat tundma saada. Kuid see oleks olnud ajakohane tõde kunagi edaspidi. Iisraeli jaoks, kes oli Egiptusest välja tulnud, oli ajakohaseks tõeks see, et Jehoova valitseb kogu looduse ja kõigi rahvaste üle. See oli õppetükk, mille nad pidid ära õppima, enne kui nad said ühtki teist õppima hakata.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv