Kas me tunneme Jumalat?
28.03.2015 - (1182)

Jes.43,10: "Teie olete minu tunnistajad."
1.Pet.2,9: "Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite Tema aulisi tegusid", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde."
Et Jumalast õigesti tunnistada, peame tundma Jumalat. Ärme rutta nüüd väitma, et küll me Teda tunneme. Me oleme Temast Piiblist nii palju lugenud ja ja mujaltki kuulnud — kas või sellest kirikust. Me tunneme Teda.
Kirjatundjad — pange tähele: Kirja tundjad — ja variserid — tolle aja eriti püüdlikud usklikud — mitte siis nagu tänapäeva nimekristlased — väitsid ka Jumalat tundvat, ja selle suure tundmise juures ütlesid nad välja oma otsuse — otsuse, mille tegemiseks oli neil aega mõelda kolm ja pool aastat — ja milline oli see otsus? Millisele otsusele jõudis see usklike eliit, eesotsas ülempreestritega? Joh.19,7: "Meil on käsuõpetus, ja käsu järgi Ta peab surema."
Nii palju nad siis tundsid Teda — mõtlesid ainult sellele, kuidas Temast lahti saada! Kirikus käijad mõtlesid sellele, kuidas Jumalast lahti saada! Sest Jumal ei ilmunud neile sellisena, nagu nemad olid Temast pildi endi silme ette maalinud. Ja kui nad siis olid oma tahte saanud — Jeesuse risti löönud, surmanud — mõtlesid nad juba sellele, kuidas Ta ristilt maha saada, et Ta ei rikuks ära nende püha hingamispäeva!
Kui paljud õigeusklikud juudid on oma katsumustes (näiteks holokausti ajal) kisendanud Jumala poole: Jumal, kus on õiglus? Mille pärast on meid hukka mõistetud? Mis kurja me oleme teinud? Selle sama küsimuse võib Jumal täie õigusega esitada neile! Kui te minu üle kohut mõistsite, kus oli siis õiglus? Mille pärast te mu surma mõistsite? Mis kurja ma olin teinud? Nii palju siis juutide Jumala tundmisest.
Aga kas kristlased tunnevad jumalat palju paremini? Ühel vanal hauakivil Ameerikas on kiri: "Siin puhkab Lem S. Frame, kes tappis oma eluajal 89 indiaanlast. Ta lootis tappa 100, aga enne läks ta hingama Jeesuses."
Ta läks magama Issandas Jeesuses, kõrvus kõlamas Pühakirja sõnad — Ilm.14,13: "Õndsad on surnud, kes Issandas surevad nüüdsest peale; tõesti, ütleb Vaim, nad hingavad oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega ühes!"
See inimene tunnistas, et Jumal on rassist: Ta peab inimesteks valgeid ja mitte punaseid — indiaanlasi. Kas meie peame kõiki inimesi ühtemoodi inimesteks? Kas me läheneme kõigile ühtemoodi, kas me armastame kõiki ühtemoodi — kogu südamest, nagu Jumal. Või me ei tunne Jumalat?
Suur osa tänapäeva kristlasi peab armastuse Jumalat ühtlasi kõige suuremaks inkvisiitoriks — kuidas teisiti võiks nimeta isikut, kes piinab eksijaid tulega igavesti! Kesk-aja inkvisiitorite lõkked kustusid kiiresti.
Kuid kas seegi räägib õigest Jumala tundmisest, kui öeldakse, et Jumal ei mõista kedagi hukka, vaid laseb kõik taevasse — ükskõik, kuidas keegi elab. Oma halbade tegudega teeb inimene lihtsalt oma elu raskemaks. On see ikka nii?
Milline on Jumal? — Joh.14,8-11: "Filippus ütleb Temale: "Issand, näita meile Isa, siis me jääme rahule!" Jeesus ütleb temale: "Niikaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind tundnud, Filippus? Kes mind on näinud, see on näinud Isa. Kuidas sa ütled: näita meile Isa!? Kas sa ei usu, et mina olen Isas ja Isa on minus? Neid sõnu, mida ma räägin, ei räägi ma iseenesest, vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid. Uskuge mind, et mina olen Isas ja et Isa on minus; aga kui mitte, siis uskuge nende tegude pärast."
Jeesus tuli maailma, kus ei mõistetud Jumalat. "Sõna sai lihaks", et kõik näeksid, milline Jumal on olnud, milline Ta on ja milliseks Ta jääb igavesti.
Piiblis näeme meest, kes läheneb tasahilju Jeesust ümbritsevale rahvahulgale. Ta on pidalitõbine. Rahvas kohkub, taganeb. Jeesus aga kutsub ja puudutab teda, ning ütleb: "Ma tahan, saa puhtaks!" Kes nii kõneleb? Jumal!
Kohtame naist, kes lohistatakse läbi tolmu Jeesuse jalge ette. Süüdistajad on valmis kive viskama. Jeesus ütleb: "Ega mina sind hukka mõista, mine ja ära tee enam pattu!" Kes nii kõneleb? Jumal! Tema armastus ja õiglus täiuslikult ühendatud.
Kohtame meest, kes ripub ristil. Ta pöörab pea ja suudab vaevu öelda mõned sõnad: "Issand, mõtle minu peale..." Jeesus vastab: "Tõesti... sa pead minuga olema paradiisis!" Kes nii kõneleb? Jumal! Seesama eile, täna ja igavesti!
Näeme TEIST MEEST ristil. Ta kannatab süütult ja palub siis: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Kes nii kõneleb? Jumal!
Selline on Jumal — eile, täna ja igavesti! Seda Jumalat on võimalik tundma õppida. Praegu on selleks aeg. Igaüks peab seda enda jaoks tegema ise. Ja inimese elu kujuneb suuresti olenevalt sellest, millise pildi ta on Jumalast saanud. Tema tunnistus — nii suuga kui eluga — oleneb sellest, kuidas ta Jumalat tunneb, millisena ta Teda näeb. Ärme unusta — me oleme Tema tunnistajad; ega ometi mitte valetunnistajad? Ja olgem Jumalaga õiglased, vastasel juhul võib ka meile tunduda, et Jumal pole meiega õiglane.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv