Jumala kepp
28.07.2007 - (1787)

2.Ms.4,1-12: "Ja Mooses vastas ning ütles: "Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Jehoova ei ole ennast sulle ilmutanud?" Siis Jehoova küsis temalt: "Mis see on, mis sul käes on?" Ta vastas: "Kepp!" Ja tema ütles: "Viska see maha!" Ta viskas selle maha ja see muutus maoks! Ja Mooses põgenes selle eest. Ja Jehoova ütles Moosesele: "Siruta oma käsi ja haara temal sabast!" Ta sirutas oma käe ning hoidis temast kinni — ja see muutus ta pihus kepiks! — "et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Jehoova, nende vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!" Ja Jehoova ütles temale veel: "Pane oma käsi põue!" Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, käsi oli pidalitõvest valge nagu lumi! Ja ta ütles: "Pane oma käsi tagasi põue!" Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, see oli jälle nagu ta ihu! "Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo järel, siis nad usuvad teise imeteo sõnumit. Ja kui nad ka neid kaht imetegu ei usu ega kuula su sõna, siis võta Niiluse jõe vett ja vala kuivale maale. Vesi, mida sa Niiluse jõest võtad, muutub siis kuival maal vereks!" Aga Mooses ütles Jehoovale: "Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui Sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel!" Siis Jehoova ütles temale: "Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Jehoova? Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!""
Jumal oli andnud Moosesele tähtsa ülesande, kuid Mooses tõrkus seda vastu võtmast, pidades seda liiga raskeks, kui mitte võimatuks täita. Seepeale esitas Jumal Moosesele lihtsa küsimuse, millest sai pöördepunkt Moosese elus. Jumal küsis: "Mis see on, mis sul käes on?" Ja Mooses vastas: "Kepp!"
Karjasekepp oli üks väga lihtne ja tavaline asi – umbes kahe meetri pikkune puust kepp. See oli Moosese tööriist – tema töö, tema elu sümbol. Jumal ütles: "Viska see maha." Mooses tegi seda ja kepp muutus maoks. Seejärel käskis Jumal sellest kinni haarata – ja see muutus jälle kepiks. Tavalisest asjast sai imeline asi. Ja seda võib Jumal teha kõigega, mis meil on, kui me pühendame selle Jumalale. Selle asemel, et sellega lihtsalt vehkida, juhtides karja juurde tagasi eksinud lambaid – mis on ka oluline – selle asemel võis selle kõrgele tõsta ja julgustada ning innustada inimesi võitlema suure võiduni.
Meil on asju, mis võivad olla madudeks või õnnistuse tööriistadeks. Meie käes võivad need asjad olla surma-toovad, kuid andes need Jumala kätte, võivad need tuua päästet paljudele.
Lihtne tükk rauda võib maksta 5 krooni. Kui sellest teha hobuseraud, võib see maksta 50 krooni. Kui see sama raud teha nõelteks, võib nende koguväärtus olla juba 5 tuhat krooni. Kui aga selle raua teha shveitsi käekella vedrudeks, on selle väärtus juba 500 tuhat krooni. Kõik sõltub sellest, kuidas ja milleks seda rauda kasutada.
Mõelgem mõnele "kepile", mis Jumal on andnud meie kätte.
Enamus meist teavad Moosese lugu. Tema elu võib jagada kolmeks võrdseks 40-aastaseks perioodiks. Esimesed 40 aastat said veedetud Egiptuse kuninga palees. Järgmised 40 aastat said veedetud kõrbes karjasena. Need mõlemad moodustasid ettevalmistusaja kolmandaks 40-aastaseks perioodiks, mille kestel ta juhtis Iisraeli lapsed Tõotatud Maa piirile.
Täna me vaatleme üht sündmust, mis toimus ajal, mil Mooses oli karjane kõrbes. 2. Moosese raamatu 3. ja 4. peatükis räägitakse meile, et ühel päeval juhtis Mooses oma äiale kuuluva karja Hoorebi mäe jalamile. Toetudes oma karjasekepile, rühkis ta edasi karmil maastikul, aeg-ajalt juhtides mõne eemale läinud lamba tagasi karja juurde selle sama kepiga.
Äkki nägi Mooses üht põlevat põõsast ja arvas, et see põleb kohe ära ja tuli kustub, aga nii ei juhtunud. Põõsas ei põlenud ära ja tuli ei kustunud. Sellest põõsast kõneles Jumal Moosesega ja tegi talle ülesandeks juhtida Iisraeli lapsed orjusest vabadusse. Mooses protesteeris, tuues ära mitu põhjust, miks ta ei kõlba juhiks: (1) ta ei ole vääriline selleks tööks, (2) ta ei oska teha seda tööd, (3) ta ei ole sõnaosav ja (4) inimesed ei usu teda.
Näete, Mooses mõistis oma küündimatust; ta kartis tagajärgi, mis selle töö vastuvõtmine võib talle tuua. Nii püüdis ta sellest vabaneda, ehk seda tööd mitte vastu võtta – just nii, nagu teeme meie sageli. Tema julgustamiseks ütles Jumal kolm olulist asja: "Mina olen sinuga." "Ma sirutan välja oma käe." "Mina olen, kes ma olen." Ta andis Moosesele ka kolm tunnustähte: (1) karjasekepp muutub maoks ja tagasi karjasekepiks, (2) käsi muutub pidalitõbiseks ja taas terveks ja (3) Niiluse jõest võetud ja kuivale maale valatud vesi muutub vereks.
Siin on neli keppi, mis on sinu käes.
1. AEG. Kõigil meil on käes aeg. Ja aeg tähendab võimalusi – võimalusi kasutada hetki ja päevi viisil, mis austab Jumalat. Kui sul oleks selline pank, mis paneb automaatselt igal hommikul sinu arvele 86,400 krooni kasutamiseks sinu äranägemise järgi 24 tunni jooksul, kuna ülejääki pole võimalik kanda üle teisele päevale, vaid see kustutatakse; mida sa siis teeksid? Sa kasutaksid ära iga krooni ja iga sendi iga päev, eks ole?
Igaühel meist on selline pank ja selle nimi on AEG. Igal hommikul annab see meile – täiesti muidu, mitte mõne meie töö või teene tõttu – 86,400 sekundit aega. Kas me kasutame seda või kuidas või milleks me seda kasutame, oleneb meist. Midagi sellest ei kanta üle järgmisele päevale. Ööpäeva möödudes kustutatakse see arve ja avatakse uus. Kui me seda ei kasuta, oleme kindlasti kaotanud. Ei saa minna tagasi ja kasutada eilset arvet; ei saa võtta ka krediiti homselt arvelt. Me elame tänase arvega.
Mida me teeme selle Jumalast antud aja-kepiga meie käes?
Üks mees käis tervisekontrollis ja läks seejärel oma perearsti juurde, et saada teada tulemustest. Doktor ütles, et tal on talle halb uudis ja veel halvem uudis. Millist ta tahab kuulda esmalt? Mees oli üsna shokeeritud ja ütles: "Hea küll, öelge mulle esmalt halva uudise." Arst üles: "Halb uudis on see, et sul on jäänud elada vaid 24 tundi." Selle peale kargas mees püsti ja ütles täielikus paanikas: "Ainult 24 tundi elada! Mis võib sellest veel halvem olla?" Doktor vastas: "Halvem uudis on see, et ma pidin ütlema seda teile eile, aga ma unustasin!"
Kasutage aega õigesti! Kasutage seda usinaks töötegemiseks, mitte logelemiseks – see on edu saladus. Kasutage aega teiste armastamiseks – see on õnne saladus. Kasutage aega Jumala auks (Piibli lugemine, palve, jumalateenistused) – see on ainus igavene investeering. "Võta aega olla püha," ütleb üks laul. Ja, muidugi, kasutage piisavalt aega ka puhkamiseks, vastasel korral ei suuda te olla edukad eelpool mainitud asjades.
Kuidas me hindame oma aega?
Kuidas me hindame üht aastat? Küsi õpilaselt, kes ei jäi klassikursust kordama.
Kuidas me hindame üht kuud? Küsi emalt, kelle laps sündis enneaegselt.
Kuidas me hindame üht nädalat? Küsi nädalalehe toimetajalt.
Kuidas me hindame üht päeva? Küsi kelleltki, kes jäi ilma tähtsast üritusest, mis ei kordu iial.
Kuidas me hindame üht tundi? Küsi kelleltki, kes on suremas ja ootab lähedast inimest, kes jääb hiljaks.
Kuidas me hindame üht minutit? Küsi kelleltki, kes on jäänud maha lennukist või rongist.
Kuidas me hindame üht sekundit? Küsi olümpiavõitjalt või sellelt, kes jäi napilt võidust ilma.
2. ENERGIA. Tänapäeval kuuleme me palju vajadusest säästa energiaressursse. See mure on igati õigustatud. Kuid on olemas veelgi suurem energiakriis – see, mis eksisteerib Jumala koguduses. Sealt kipub vägisi energia lõppema. Inimesed on nii väga hõivatud kõige muuga – raha teenimise ja asjade muretsemisega, lõbutsemise ja haridustaseme tõstmisega ning karjääri tegemisega – nii et kui jutt on Jumalast, palvest ja kirikust, siis oleme liiga väsinud ehk energiast tühjad, et siin veel midagi olulist teha. Me oleme kulutanud kogu oma energia kaduvatele asjadele.
Mida sina teed energiaga, mille Jumal sulle on andnud? Annad sa sellest iga päev parima Jumalale? Oled sa tegija või kaasatriivija? Iga surnud kala võib vooluga kaasa triivida. Aga vastuvoolu ujumiseks on vaja ilmutada energiat! Jumala lapse elu on rohkem vastuvoolu ujumine.
Mis see on sinu käes? Energia! Kust on see sulle tulnud. See on antud sulle Jumalast. Kui sa seda ei kasuta Jumala auks, kaotad sa selle.
Kaks meest vestlevad omavahel. Üks ütleb teisele: "Ma ei teadnudki, et sa tunned Juhanit." "Oh, jaa," vastab teine, "me magasime koos samas kirikupingis aastaid!"
Kuid asjadesse võib suhtuda ka hoopis teistmoodi. Üks energiline noormees Stanfordi Ülikoolist kandideeris osalise ajaga töökohale samas koolis. Kaadrite osakonnast öeldi: "Me vajame vaid masinakirjutajat." Mina võtan selle töö," vastas noormees, "kuid ma ei saa alustada enne kui järgmisel teisipäeval." Teisipäeval tuli ta tööle. Tööandja küsis uudishimust: "Miks sa ei saanud tulla enne tänast päeva?" "Sellepärast, et ma pidin rentima kirjutusmasina ja õppima seda kasutama," vastas noormees. See noormees oli Herbert Hoover, kellest sai USA 31. president!
Ainult kogu energiat õigesti rakendavad inimesed jõuavad kaugele! Siin on meil palju õppida sportlastelt. Valu trotsides kasutavad nad seda energia-keppi oma käes! Kas Jumala töö, Jumala üritus väärib vähemat energia rakendamist?
3. VARANDUS. Mis see on, mis sul käes on? Pangakaart? Autovõtmed? Majavõtmed? Kellele kuuluvad kõik need asjad? On need sinu omad? Kas sa väärid neid, sest sa oled töötanud nende heaks? Kes andis sulle mõistuse ja talendi ning energia nende muretsemiseks?
Piibli vaate kohaselt valitseb Jumal kõige üle. Kõik kuulub Temale ja meie oleme vaid Tema vara majapidajad. Vähesed tunnistavad seda; aga tänu nende ustavale Jumala vara majandamisele saab Jumal teha siin maa peal suuri asju.
Keegi küsis kord John Rockefellerilt: "Mitu miljonit on vaja, et rahuldada inimest?" Miljonär vastas: "Järgmist miljonit!" Ahnele inimesele ei saa kunagi küllalt. Kuid kui vähe me tegelikult vajame. Kõik ülejäänu võiksime rõõmsa südamega anda Jumala töö edendamiseks, kogudes selliselt varandust taevasse.
4. VÕIMED. Igal inimesel on mõni talent; ainult et mõned on need avastanud, teised mitte, mõned on need suureks välja arendanud, teised mitte, mõned kasutavad neid, teised mitte. Ja iga usklik inimene on saanud Püha Vaimu anni, millega teenida teisi. Peetrus kirjutab – 1.Pet.4,10: "Teenigu igaüks teist selle andega, mille ta on saanud, kui Jumala mõnesuguse armu head majapidajad."
Jumala kogudus vajab iga selle liikme igat andi. See võib olla jutlustamine, õpetamine, nõustamine, külaliste vastuvõtmine, kirjutamine, joonistamine, laulmine, mõnel muusikariistal mängimine, organiseerimine, laste ja noortega töötamine, haigete külastamine ja palju muud sarnast. See võib olla mõni oskus, mida on võimalik kasutada Jumala auks. Pole olemas liiga väikest või tähtsusetut võimet. Pühendatuna Jumalale, võib ka kõige tagasihoidlikuma võimega teha suuri asju, lausa imet.
Vana kukk oli palava ilmaga suures janus. Viimaks leidis ta, et ühe kannu põhjas on pisut vett. Kuid kuidas ta oma kaela ka ei venitanud, ei ulatanud nokk veeni. Mida teha? Ta hakkas maast üles võtma väikeseid kive ja laskma neil ükshaaval kukkuda kannu. Selle tagajärjel veetase kannus tasapisi tõusis, kuni kukk oli lõpuks võimeline kastma oma kuiva kurku.
Mida me siis täna oleme õppinud? Tule Jumala juurde sellisena nagu oled – oma "kepiga." Anna end oma kepiga Jumala teenistusse ja sa näed imesid, mida Jumal võib sinu kepiga sooritada! Jeesuse suur ohver ja selle läbi saavutatud lunastus väärib sinu kõike! Jumala armastus sinu vastu väärib sinu kõike!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv