Kui möllavad tormid
29.03.2014 - (1272)

8-aastasel Aleksil oli "kohutav, õudne, mitte hea, väga halb päev", mil kõik läks halvasti, midagi ei läinud hästi. Hommikul ärgates avastas ta, et näts, mis oli tal õhtul suhu jäänud, oli nüüd juustes. Voodist tõustes komistas ta rula otsa ning seejärel end riidesse pannes kukkus sviiter vanni, kus oli vesi. "Ma kohe teadsin, et sellest tuleb "kohutav, õudne, mitte hea, väga halb päev", ütles ta. Ka kooli minnes, koolis olles ja koolist tulles läks kõik halvasti. Seejärel oli tal kohutav kogemus hambaarsti juures. Lõunaks oli ema valmistanud lillkapsa supi, mida ta vihkas. Ja televiisoris ei näidatud kogu õhtupoolikul muud kui kallistamist ja musitamist, mida tal oli vastik vaadata. Õhtuse dushi vesi oli liiga kuum ja seep läks silma ning nipsukivi pudenes käest ja läks kanalisatsioonist alla. Magama minnes hammustas ta keelde ja öölamp põles läbi ning kass otsustas magada mitte tema vaid ta venna voodis. See oli "kohutav, õudne, mitte hea, väga halb päev", kurtis poiss.
On teil sarnaseid kogemusi? Kindlasti on. Kõigil inimestel on raskeid, stressirohkeid päevi, mis kruvisid närvid üles viimse pingeni. Me ei pääse neist; kuid me võime õppida, kuidas nendega toime tulla.
Meile usklikena muidugi meeldiks, kui Piiblis oleks mingi valem või salm või mingi palve, mille lugemine paneks kõik paika: me oleksime täiuslikud, vaimulikult küpsed ja meile ei juhtuks mingeid äpardusi. Kuid keegi pole midagi sellist leidnud. Ja paistab, et nii lihtsalt see ei käi! Vaimulik kasvamine ja küpsemine toimub läbi pinge, stressi ja võitluse, kui me püüame elada Kristuse evangeeliumi vääriliselt.
Viimasel ajal on palju uuritud inimeste poolt kogetavat stressi. On välja töötatud isegi skaala, mis aitab hinnata inimesele osakssaava stressi hulka. Seda kutsutakse "Sotsiaalse Kohanemise Hindamise Skaalaks." Mida suuremat stressi mingi elukogemus põhjustab, seda suurem on selle numbriline väärtus "Sotsiaalse Kohanemise Hindamise Skaalal." Näiteks lesestumine annab 100 punkti, abielulahutus 73 punkti, vanglakaristus 63 punkti ja isiklik vigastus või haigestumine 53 punkti, töökaotus 47 punkti ja pensionile jäämine 45 punkti stressi. Kuid stressi põhjustavad ka abiellumine – 50 punkti ja perekondlik leppimine 45 punkti, rasedus 40 punkti ja tööala muutus 36 punkti, kooli lõpetamine 26 punkti, uude kooli asumine 26 punkti ja muutus elutingimustes 25 punkti. Stressi põhjustab isegi muutus kiriku tegevuses – tervelt 19 punkti. Nii et kui teile peaks tulema uus pastor, siis saate kõik 19-punktise stressisüsti!
Praktiliselt kõik meie ja meie lähedaste elusündmused põhjustavad meile teatud hulgal stressi. Kuid märkimisväärne on järeldus, millele jõudsid uurijad. Nimelt: Kui meile koguneb selle skaala järgi kahe aasta jooksul stressi 300 punkti või rohkem, oleme me suures kriisis, mis haarab nii meie ihu ja hinge kui ka vaimu, ja enamus inimesi ei suuda sellega iseseisvalt toime tulla. Inimestel soovitatakse pöörduda abi saamiseks nõustaja poole. Usklike inimestena soovitame pöörduda eelkõige suurima Nõustaja, Jumala poole, sest Teda usaldades võime tulla toime ka suurima stressiga.
Pöördugem siis Jumala Sõna poole ja avagem selle abisarve varamust 46. Laulu. Näib, et see psalm on kirjutatud inimese poolt, kellele olid hästi tuttavad elu stressirohked sündmused. Laul algab tähendusrikka informatsiooniga "laulujuhatajale: Korahi laste laul; neidude häälele." Juba laste ja eriti tütarlaste lauluhääles ja esituses on midagi armast ja rahustavat, mis peletab mured! Kas pole? Ja siis nad alustavad laulu: "Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses..." Sõna "kitsikus" on heebrea keelest väga hästi tõlgitud, sest algne mõte on "olla pigistatud kaljude vahele." Klaustrofoobiat põdevatele inimestele on see kujuteldamatu äng! Sellises kitsikuses võib hulluks minna! Kuid psalmist teatab, et Jumal on meie abimees ka sellistes kohutavates tingimustes.
Kui Martin Luther oli oma vaenlaste poolt aetud sellisesse kitsikusse, lohutas ta end selle psalmiga ja kirjutas suurepärase laulu: "Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas!" Ta nägi Jumala tohutut väge, mis aitab meid "kõiges vaevas." Mis meile ka ei juhtuks selles maailmas, aitab meid "Issand suurest väest," kes "varjab meid kui kilp ja mõõk!"
46. Laulu me võime jagada kolme ossa. Igaüks neist lõpeb salapärase sõnaga "Sela," mille tähendust keegi täpselt ei tea; võibolla tähendas see vahemängu. Peale sissejuhatust, salmid 2-4 räägivad looduse raevutsemisest ja psalmist ütleb: Me ei karda, kui isegi maa liiguks asemelt, s.t. toimuks maavärisemine, sest Jumal on meie varjupaik. Järgmised salmid 5-8 räägivad rahvaste raevutsemisest ja psalmist ütleb: Ma ei karda, kui rahvad mu ümber möllavad ja kuningriigid kõiguvad, sest Jumal on meile kindlaks kaitseks. Ja viimased salmid 9-12 räägivad järeldusest, millele psalmist kõike seda vaadates jõudis: Jätke muretsemine! Jumal on meile kindlaks varjupaigaks!
Vaadelgem nüüd seda Laulu pisut lähemalt:
1. ME EI KARDA!
Esimeses osas kuulutab psalmist – Ps.46,2-4: "Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav! Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid mere põhjas! Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed Tema ülevusest! Sela."
Tundub, nagu oleks psalmist lugenud meie ajalehtede suuri pealkirju! Maavärisemised ja maalihked, tornaadod ja üleujutused, vulkaanipursked ja epideemiad. Hirmutavaid asju juhtub meie maailmas järjest enam. Pole mingi saladus, et looduskatastroofide arv kiiresti kasvab. Geoloogid osutavad San Andreas'e murrangule ja ennustavad, et ühel päeval variseb suur kamakas Lääne-Californiast Vaiksesse ookeani! Nad teatavad, et Vaikse ookeani äärsed vulkaanid on valmis suuremaks purskeks. Ühtedes maailma piirkondades on kohutav põud ja sellega kaasnevad tulekahjud hävitavad metsi ja maju. Teistes piirkondades teevad samasugust hävitustööd üleujutused. Ühel pool hukkub saak veepuudusest, teises kohas liigveest. Ühes kohas on tapvalt kuum, teises kohas külmuvad inimesed surnuks. "Inimesed lähevad [tõepoolest] rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas; sest taeva vägesid kõigutatakse" (Luk.21,26), nagu ennustas Jeesus.
Kuidas aga peaksime kõigele sellele reageerima meie, kristlased, Jumala lapsed? Jumalakartlik psalmist ütleb: "Me ei karda," sest "Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav!" Kui me peaksime ka neis loodusõnnetustes kaotama oma maise elu, ei saa keegi ega miski lahutada meid Jumalast, kes annab oma lastele igavese elu.
2. ME EI KÕIGU!
Selle Laulu teises osas kuulutab psalmist – Ps.46,5-8: "Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna ja Kõigekõrgema pühi elamuid! Jumal on tema keskpaigas, ei see kõigu; Jumal aitab teda hommiku koites! Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid! Kui Ta tegi häält, siis vabises maa! Vägede Jehoova on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks! Sela."
"Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid!" Me mitte ainult loeme ja kuuleme sellest iga päev, vaid enamus meist on ise elanud nende "rahvaste möllude" ja "riikide kõikumiste" sees – ja mitmed meist rohkem kui üks kord! Aga patuses maailmas ei saagi see teisiti olla! Juba prohvet Jesaja kirjutas – Jes.57,20.21: "Aga õelad on otsekui mässav meri, mis ei saa rahuneda ja mille veed kobrutavad kõntsa ja muda! Õelatel ei ole rahu, ütleb minu Jumal!"
Möödunud sajandi kuulus laulja Elvis Presley, keda kutsuti rock'n'roll'i kuningaks, on öelnud: "Ma annaksin miljon dollarit ühe nädala rahu eest!" Me ei tea, kas ta mõtles oma hingerahu või üldisemalt rahu maailmas, aga eks tema lühike, 42-aastane elu möödus ikka parajas "rahvaste möllus" küll! Kuidas teisiti nimetada tema rohkeid kontserte? Oma aja suurima ja tuntuima meelelahutaja elu oli täis rahutust. Paneb mõtlema: meelelahutus peaks nagu lõõgastama inimest, kuid maailma meelelahutus paneb tihti möllama, tehes inimesed väga rahutuks.
Ka rahvaste möllusid ja kuningriikide kõikumisi ennustas Jeesus, öeldes – Mat.24,7: "Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu." Ja nendest pole iial puudust olnud. Kuid suur küsimus on: kuidas peaksime selles maailmas end tundma meie, Jumala rahvas? "Me ei kõigu!" laulab psalmist. Me võime seista kindlalt, sest "Jumal on meile kindlaks kaitseks!" Meie kuningaks on Jeesus, kes on "seesama, eile ja täna ja igavesti!" (Heb.13,8). Ja Tema on jätnud meile oma rahu, öeldes – Joh.14,27: "Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!"
3. ME EI STRESSA ENAM!
Olles laulnud loodusjõudude mässamisest ja rahvaste möllust ning julgustanud end sõnadega: "mul pole vaja karta, sest Jumal on minuga," näib psalmist otsekui maha istuvat ja salmides 9-12 selle kõige üle järele mõtlevat: "Tulge ja vaadake Jehoova tegusid, kes saadab jubedused maa peale [ühes teises tõlkes: kes saadab korda hämmastavaid asju maa peal], kes lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega! "Jätke järele [ehk: jääge vaikseks, rahunege] ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal!" Vägede Jehoova on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks varjupaigaks! Sela."
Sisuliselt ütleb laulja siin: "Kõige selle sees olen ma otsustanud, et ei lase sel ennast matta." Miks? "Sest Jumal on meile kindlaks varjupaigaks!"
Paljud inimesed on unustanud, kuidas lõõgastuda. Nad lasevad kõigel sellel, mis nende ümber toimub ja osaliselt ka nendega juhtub, end niivõrd häirida, et elavad pidevas pinges. Lakkamatu jooksmine ja muretsemine ainult suurendab stressi. Kuidas nad küll vajavad seisatamist, maha istumist ja psalmisti nõuande ärakuulamist: Rahunege! Tulge vaadake Jehoova tegusid, kes saadab korda hämmastavaid asju! Ja ärge kartke, sest Jumal on meile kindlaks varjupaigaks!
Lugege Jumala tõotusi Piiblis. Imetlege Tema kaunist kätetööd looduses. Ja rahunege. Tema, kes toidab varblast katusel, hoolitseb ka sinu eest. Ta on võimas. Ta suudab sind hoida ja kaitsta ning päästa.
4. KOLM SUURT TÕDE, MIS ME VÕIME LEIDA SELLEST LAULUST.
Esiteks õpetab see, et Jumal on alati lähedal ja kergesti leitav ning meile kättesaadav. Jumal ei pane neid kunagi ootama. Me võime olla ootel telefoniliinil, ootel punase tule taga, ootejärjekorras pangas, postkontoris või supermarketis. Kuid Jumala poole võib alati pöörduda ilma järjekorras seismata; Ta on alati mitte ainult valmis, vaid lausa tahtlik meid ära kuulama ja meie vajadusi rahuldama. On meie probleemid suured või väikesed, tõsised või kunstlikult sünnitatud, Jumal ei tõrele meiega, vaid võtab meid aina tõsiselt. Nii et rääkigem Talle kõigest.
Teiseks, Jumala jõud, vägi ja võim on suurem kui miski muu kogu maailmas. Suurem kui tormid, maaväringud või vulkaanipursked. Suurem kui ükski rahutus siin maailmas või sinu südames. Suurem kui ükski sinu probleem. Pole suuremat jõudu kui Jumala vägi. Sellest piisab kõigi vaenlaste ja takistuste võitmiseks.
Ja kolmandaks – öeldakse küll, et aita iseennast ja küll siis aitab sind ka Jumal; tegelikult aitab Jumal meid isegi siis, kui me ise ei suuda enam midagi teha. Meie stressikoorem võib olla üle 300 punkti ja meil võib olla tunne, et me kohe lõhkeme, aga meil tasub vaid hüüda Jumalat appi ja Ta päästab ning vabastab meid.
Nii et usaldagem oma Jumalat. Tema kannab meid läbi ka elu raskeimatest tormidest ja viib lõpuks rahusadamasse.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv