Esimese armastuse kaotamine ja leidmine
29.06.2013 - (1504)

Ilm.2,1-5: "Efesose koguduse inglile kirjuta: nõnda ütleb see, kes neid seitset tähte peab oma paremas käes, kes kõnnib seitsme kuldküünlajala vahel: Ma tean su tegusid ja sinu tööd ja su kannatlikkust ja et sa ei või sallida kurje ja oled läbi katsunud need, kes endid ütlevad apostlid olevat, aga ei ole, ning oled leidnud nad olevat valelikud; ja sinul on kannatlikkust ja sa oled kandnud raskusi minu nime pärast ega ole raugenud. Aga mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse. Siis mõtle nüüd, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimesi tegusid; aga kui mitte, siis ma tulen su juurde ja lükkan su küünlajala tema asemelt ära, kui sa meelt ei paranda."
Väga harva juhtub, et vooruslikust inimesest saab kõlvatu ühe hetkega. Tavaliselt toimub see muutus pikkamööda – peaaegu, et märkamatult, nii inimesele endale kui neile, kes teda vaatavad. Üks väike kiusatusele järeleandmine siin, teine libastumine seal, kuni inimene on mässitud patuellu.
Me näeme samasugust pilti ikka ja jälle ka Pühakirja lugedes. Kõik me teame Simsoni lugu Kohtumõistjate raamatus. Jumal valis ta omale tööriistaks juba emaihust. Sünnist kuni meheikka jõudmiseni oli ta elu laitmatu, iga päev pühendatud täielikult Jumalale. Kuid siis hakkas Simson tasapisi flirtima patustega ja patuga, kuni lõpuks oli mässitud täielikult selle võrku. Kht.16,20 leiduvad traagilised sõnad: "Simson ärkas unest ja mõtles: "Ma lähen välja nagu ennegi ja raputan enese lahti!" Aga ta ei teadnud, et Jehoova oli temast lahkunud!"
Kas pole kurb? Jumala mees, Iisraeli kohtumõistja oli langenud nii sügavasse pattu, et Jumal ei võinud jääda enam temaga! Ta pidi temast lahkuma. Ja kogu see langus oli toimunud nii pikkamööda, nii märkamatult, et Simson ei pannud seda tähelegi!
Või võtame kuningas Sauli. Kui kaunis oli tema tee algus. Võitud kuningaks, "muutis Jumal tema südame teiseks" ja "Jumala vaim tuli võimsasti tema peale ja ta hakkas nende keskel prohvetlikult rääkima" (1.Sam.10,9.10). Jumal armastas teda ja tema armastas Jumalat. Kuid tasapisi kadus alandlikkus ja ta hakkas eirama Jumala prohveti antud korraldusi. 1.Sam.15,23 saabus otsus: "Et sa oled põlanud Jehoova sõna, siis põlgab Temagi su kuningaks olemist!" Jumala Vaim lahkus temast ja asemele tuli kuri vaim, kes kihutas teda tapma Taavetit. Tema viimaseks nõuandjaks sai Een-doori nõid! Mees alustas Jumalaga ja lõpetas Saatanaga!
Me ei pea niivõrd kartma suurt järsku hüpet vooruslikkusest kõlvatusse, kuivõrd väikesi samme pühaduses järeleandmise ja patuga flirtimise teel, mis lõpuks juhivad meid Jumalast kaugele. Midagi sarnast juhtus meie ajaarvamise esimesel sajandil Efesose koguduses. Jeesus vaatas seda ja nägi palju positiivset ning ütles tunnustavalt: "Ma tean su tegusid ja sinu tööd ja su kannatlikkust ja et sa ei või sallida kurje ja oled läbi katsunud need, kes endid ütlevad apostlid olevat, aga ei ole, ning oled leidnud nad olevat valelikud; ja sinul on kannatlikkust ja sa oled kandnud raskusi minu nime pärast ega ole raugenud." Selles osas olid nad tublid! Oh, saaksime ka meie Jeesuselt sellise tunnustuse!
Kuid kahjuks ei peatunud Jeesus siin, vaid jätkas: "Aga mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse."
Me ei suuda ette kujutada, et see oleks juhtunud "üleöö" – ühel päeval nad armastasid Jumalat palavalt "kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest" ning "ligimest nagu iseennast" (Mrk.12,30.31) ja järgmisel päeval oli see tuline armastus kadunud! Jahtumine pidi toimuma pikkamööda. Usklikuks saades oli nende armastus Jumala ja kaasinimeste vastu ülevoolav ning see tõmbas inimesi nende osadusse. Kuid siis, tasapisi, hakkasid nad vähem palvetama, vähem laulma kiituslaule, vähem lugema Pühakirja, vähem annetama, vähem tunnistama, võib-olla isegi vähem koosolekutel käima, sest nad "ei võinud sallida kurje," keda nad endi seas avastasid. Kuni lõpuks Jeesus vaatas neid ja ütles: "Mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse."
1. MIS ON ESIMENE ARMASTUS?
Keegi meenutas oma esimest armastust, rääkides puudega ääristatud alleedest ja rohelistest parkidest, kus ta oma kallimaga jalutas suveõhtutel, hoides teine-teisel käest ja unistades ühisest tulevikust. Nad kujutasid end elamas oma majas, mis on ehitatud ainult nende kahe jaoks kusagil sinise taeva all. Praktilisele küsimusel: "Kust te saate kõigeks selleks raha? vastasid nad lihtsalt: "Ega me vajagi raha; me elame armastusest!"
Selline on esimene armastus. See on üle pea kiindumine oma armastuse objekti. Sa mõtled temast pidevalt. Sa oled valmis kõigeks, et vaid olla koos temaga ja talle rõõmu valmistada. Ükski ohver pole selleks liiga suur.
Mis on "esimene armastus" kristlikus tähenduses? See on armastus, mis tõi su Jumala Juurde. See on armastus, mida sa kogesid, kui esmakordselt adusid, mida rist tegelikult tähendab. See on see, kui sa mõistsid, et Jeesus suri sinu eest, et kinkida sulle andestus ja uus elu – igavene elu Jumala riigis Jumala poja ja tütrena. See on vastuarmastus, mis sinus süttis, kui sa nägid Jumala imelist armastust!
Esimene armastus vaatab raskuste ja viletsuste mägesid ning näeb neis künkaid, mida ta suudab alistada koos Jumalaga. Esimene armastus vaatab kurbuse ja mure jõgesid ning ütleb: "Pole midagi! Koos Jumalaga ujun ma neist üle!" Esimene armastus vaatab komistuskividele ja näeb neis astmeid edasiminekuks Jumala väes. Esimene armastus hüüab: "Andke mulle vaid mägi ronimiseks, jõgi üleujumiseks – midagi, millega saaksin näidata oma armastust Jumala vastu, kes on mind nii armastanud!"
Üheks heaks näiteks esimesest armastusest on apostel Paulus. Ta mõistis, et võlgneb Jumalale kõik. Seepärast kirjutab ta – 1.Tim.1,15: "Ustav on see sõna ja kõigiti vastuvõetav, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim." Ma "ei ole väärt, et mind apostliks hüütakse, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust" (1.Kor.15,9). Ta tundis alati oma väärtusetust ja oli hämmastunud, et Jumal võis armastada sellist inimest nagu tema! See ajendas teda tundma end "nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate" võlglasena (Rom.1,14). Kogedes sellist Jumala armastust, tundis ta kohustust jagada seda imelist armastust teistega.
See alati põlev esimene armastus sundis teda kirjutama Rom.9,1-4: "Ma räägin tõtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus, et mul on suur kurbus ja lõpmatu valu mu südames. Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest, kes on iisraellased." Armastus Jumala vastu pani teda armastama oma kaasmaalasi nii palju, et oli valmis nende päästmiseks isegi loobuma oma päästest!
Sama tundis Mooses, kellest kirjutatakse 2.Ms.32,31.32: "Ja Mooses läks jälle Jehoova juurde ning ütles: "Oh häda! See rahvas on teinud suure patu ja on enesele valmistanud kuldjumalad! Kui Sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!"
Selline on esimene armastus. Kuid esimene armastus on haavatav. Seda tuleb kaitsta; seda tuleb toita; seda tuleb kindlustada ja tugevdada, muidu võib see hävida.
2. KUIDAS ON VÕIMALIK KAOTADA ESIMEST ARMASTUST?
Rääkides Matteuse evangeeliumi 24. peatükis lõpuajast, ütles Jeesus 12. salmis: "Ja et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus." Sedamööda, kuidas ülekohus, patt järk-järgult suureneb, jaheneb tasapisi paljude armastus – nagu jahtub hõõguv süsi, mis on tulest välja võetud, kuni lõpuks kustub.
Kui meie, Jumala lapsed, ei hoia selles kurjas ja järjest kurjemaks muutuvas maailmas Jumala ligi ja tihedalt omavahel kokku, üksteist julgustades ja ergutades ja õhutades headele tegudele, kaotame me tasapisi oma esimese armastuse. Pöördugem tagasi meie näite juurde kahe inimese esimesest armastusest. Kui palju hinnalist aega veedavad nad koos, rääkides teineteisega, jagades oma lootusi ja unistusi. Ja kui nad alati ei saa olla koos, siis vähemalt mõtlevad nad alati teineteisele ja soovivad kohtuda esimesel võimalusel ja kokku jääda igaveseks. Nende armastus kasvab nagu seen ja siis ühel päeval nad abielluvad. See on esimese armastuse kulminatsioon. Nad tõotavad teineteisele igavest truudust ja nad mõtlevad seda tõsiselt! Nad näevad kooselu vaid roosades värvides.
Kuid siis tuleb abielu argipäev ja nad ei saa olla alati koos. Tuleb usinasti tööl käia, et peret toita, kodulaenu ja autoliisingut maksta. Hakkavad ilmnema arvamuste lahknevused koduehitamises ja lastekasvatuses ja omavahelises suhtlemiseski. Kuni ühel päeval vaatavad abikaasad teineteist üle söögilaua ja mõtlevad: "See ei ole see inimene, kellega ma abiellusin!"
Mis on juhtunud? Esimene armastus on tasapisi jahtunud! Kiretuli on kustunud. Kuidas sai see juhtuda? Väga lihtsalt. Armastus hääbus, kui seda enam ei toidetud! Eriti kiiresti jahtub armastus omavahelises võitluses. Efesose kristlased olid niivõrd haaratud võitlusest valeapostlite ja eksiõpetajate ning eksiõpetuste vastu oma koguduses, et kaotasid selle käigus kristliku armastuse. Tõsi, mitte päriselt, aga juba selle jahenemine ja vähenemine oli suur kaotus. Nii suur, et Jeesus ütles: "Ma tulen su juurde ja lükkan su küünlajala tema asemelt ära, kui sa meelt ei paranda."
3. KUIDAS LEIDA TAAS SEE ARMASTUS?
Milles seisneb meeleparandus, mis taastab esimese armastuse? Jeesus vastab ka sellele küsimusele: "Siis mõtle nüüd, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimesi tegusid!" Mõtle, kus sa olid, milline sa olid ja mida sa tegid oma armastuse kõrghetkel ning tee seda jälle! Nii lihtne see ongi. Suhtle, veeda aega koos Jumalaga ja kaaskristlastega, mõtle Jumala armastusele ja Tema heategudele sinu elus. Mõtle igavesele kodule, mis on täna ligemal kui kunagi varem. Mõtle peatsele kohtumisele Jeesusega, oma kaitseingliga, oma päästetud omastega, kes on läinud puhkama Issandas. Tuleta meelde oma kohtumist Jumalaga ja armumist Temasse.
"Paranda meelt!" tähendabki sisuliselt: "Hakka teisiti mõtlema!" Sinna, kuhu sa suunad oma mõtted, suundub ka sinu elu! Meil on palju vaimulikku kirjandust, mis aitab suunata su mõtteid igavestele Isikutele ja asjadele. Meil on rohkelt vaimulikke laule, mis suudavad puudutada südamekeeli ja sütitada taas armastusetule. Kasutagem kõike seda Jumalast antut ja eelkõige eesõigust käia siin koos ja õhutada üksteist elavamale usule ning armastusele.
Tähendamissõnas puuduliku puhastamise hädaohust (Mat.12,43-45) rääkis Jeesus, et vähe on sellest, kui me oleme kord vabastatud Saatana võimu alt. Kui me ei tee kõik selleks, et Püha Vaim saaks pidevalt elada meie sees, mis on hädavajalik eeltingimus esimese armastuse säilimiseks, tuleb kuri tagasi oma seitsme kurja sõbraga "ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene," hoiatas Jeesus.
Vaimulikus elus on ikka nii: kas me kasvame armastuses või kahaneme selles; paigalpüsimist ei ole. Aga pidevalt koos Jumalaga käies võime selles kasvada ja "täiesti mõista ühes kõigi pühadega, milline on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse; et [olla] täidetud Jumala kõige täiusega" (Ef.3,18.19).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv