Hea uudis - halb uudis
29.08.2009 - (1602)

1.Ms.50,15-21: "Kui Joosepi vennad nägid, et nende isa oli surnud, siis nad ütlesid: "Kui Joosep meid nüüd vihkab ja tõesti tasub meile kätte kõige kurja eest, mis me temale oleme teinud?" Ja nad käskisid Joosepile öelda: "Su isa andis käsu, enne kui ta suri, ja ütles: öelge Joosepile nõnda: anna ometi andeks oma vendade üleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seepärast anna siis nüüd andeks oma isa Jumala sulaste üleastumine!" Ja Joosep nuttis, kui temale seda räägiti. Siis tulid ka Joosepi vennad ise, heitsid maha ta ette ja ütlesid: "Vaata, me jääme sulle orjadeks!" Aga Joosep vastas neile: "Ärge kartke! Kas mina olen Jumala asemik? Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus! Ja nüüd ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi!" Ja ta trööstis ning rahustas neid."
Mees ütles oma sõbrale, et ta vend käis lennueksamil, et saada lennuki piloodi tunnistuse.
"See on tore!" vastas sõber.
"Ei, see polnud tore, sest lennuki mootor süttis põlema," ütles mees.
"See on kohutav!" vastas sõber.
"Ei, see ei olnud kohutav, sest tal oli kaasas langevari!" ütles mees.
"See on tore!" vastas sõber.
"Ei, see ei olnud tore, sest langevari ei avanenud!" ütles mees.
"See on kohutav!" vastas sõber.
"Ei, see ei olnud kohutav, sest tal oli tagavara-langevari!" ütles mees.
"See on tore!" vastas sõber.
"Ei, see ei olnud tore, sest ka tagavara-langevari ei avanenud!" ütles mees.
"See on kohutav!" vastas sõber.
"Ei, see ei olnud kohutav, sest otse tema all oli heinakuhi!" ütles mees.
"See on tore!" vastas sõber.
"Ei, see ei olnud tore, sest heinekuhja keskel oli püsti terav toigas!" ütles mees.
"See on kohutav!" vastas sõber.
"Ei, see ei olnud kohutav, sest ta ei tabanud seda!" ütles mees.
"See on tore!" vastas sõber.
"Ei, see ei olnud tore, sest ta kukkus heinakuhja kõrvale!" ütles mees.
1. Moosese raamatu 50. peatükk on kokkuvõte ühest sellisest heade-halbade uudiste loost. Joosep koges oma elus, et kui ta jääb Jumalale ustavaks, pöördub iga halb asi heaks. Juba kaua aega enne seda, kui Paulus selle mõtte kirja pani, teadis Joosep, "et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb – neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud" (Rom.8,28).
Horatio Alger oli suurepärane kirjanik. Oma raamatutes jutustas ta alati mõnest vaesest poisist, kes oli aus ja pühendunud ning väga töökas. Poisile juhtus palju hädasid, kuid paljude suurepäraste iseloomuomaduste tõttu tuli ta kõigist neist välja ning sai rikkaks ja õnnelikuks ja kasulikuks paljudele.
Kuid Pühakirjas leiduv lugu Joosepist ületab kaugelt kõik Algeri lood. Ja, muidugi, kõige suurepärasem asi Joosepi loo juures on see, et tegu pole väljamõeldisega. See on otsast lõpuni tõestisündinud lugu! See on puhas tõde! Nii tõepoolest juhtus! Tema õnn käis alla nii madalale, kui see ühel inimesel üldse võib minna, kuid tõusis sealt üles nii kõrgele, kui üldse võib tõusta. Ta käis läbi tee kannatustest eduni, räbalatest rikkusteni, vanglast paleeni, häbistavast kohtlemisest suure väärikuseni, orjusest valitsemiseni, põrmust ausse. Ja kõik tänu sellele, et ta jäi alati ustavaks Jumalale. Ta armastas Jumalat kogu südamest. Ja nagu see alati on, Jumal tasus talle selle eest rikkalikult.
Vaadelgem pisut lähemalt seda halbade-heade uudiste lugu.
Kõik algas hea uudisega, et Jaakob armastas Joosepit. 1.Ms.37,3 on kirjutatud, et "Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue." Kuid seda varjutas halb uudis, et vennad vihkasid teda, nagu teatab järgimine salm – 1.Ms.37,4: "Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega rääkinud temaga avameelselt." Ka vihkasid nad teda sellepärast, et ta "kandis nende isale ette nende halva kuulsuse" (1.Ms.37,2). Ja viimasteks tilkadeks sellesse viha karikasse olid Joosepi unenäod, millede kohaselt ta pidi justkui ühel päeval saama valitsejaks nende üle (1.Ms.37:5-11).
Veel üks halb uudis: ta müüdi orjusesse (1.Ms.37:12-36). Vennad tahtsid ta koguni tappa, kuid üks vendadest, Ruuben, segas vahele. Nii müüdi ta orjana midjanlastest kaupmeestele nende teekonnal Egiptusesse. Nemad omakorda müüsid ta Pootifarile, ühele vaarao ametnikule.
Nüüd järgneb hea uudis: Jumal oli Joosepiga ja andis talle edu kõiges, mis ta tegi (1.Ms.39:1-6). Pootifar pani ta kogu oma koja, oma vara üle! Joosep oli "hea ja ustav sulane" (Mat.25:21,23). Kas oleme head ja ustavad sulased ka meie, kelle kätte Jumal on usaldanud evangeeliumi rikkuse – oma "majapidamise" siin maa peal?
Veel üks hea uudis: "Joosep oli jumekas ja ilusa välimusega" (1.Ms.39,6). Kindlasti oli selles oma suur osa Joosepi tervislikel eluviisidel. Kuid sellega kaasnes ka üks halb uudis: Pootifari naine püüdis teda ära võrgutada. Teatab ju järgmine salm "Nende asjaolude tõttu sündis, et ta isanda naine Joosepile silma heitis ja ütles: "Maga mu juures!"" (1.Ms.39,7).
Järgneb hea uudis: Joosep ütles talle ära! (1.Ms.39:8-10). Samasugune nõuanne on antud meile ka Uues Testamendis – 2.Tim.2,22: "Põgene nooreea himude eest! Taotle õigust, usku, armastust, rahu nendega, kes Issandat appi hüüavad puhtast südamest!" Joosep tundis, et see oleks isanda usalduse reetmine. Joosep teadis, et see oleks patt Jumala vastu!
Halb uudis: Naine, kes ei saanud oma tahtmist, süüdistas Joosepit tema vägistamises! (1.Ms.39:11-18). Veel üks halb uudis: Pootifar uskus oma naist (1.Ms.39:19,20). Ja nii heideti Joosep vanglasse millegi eest, mida ta ei teinud. Väga halb uudis!
Kuid sellele järgneb varsti hea uudis: Joosep sai vanglaülema soosikuks! 1.Ms.39,21-23 on kirjutatud: "Aga Jehoova oli Joosepiga ja pööras tema poole oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone ülema soosikuks. Ja vangihoone ülem andis Joosepi kätte kõik vangid, kes olid vangihoones, ja kõik, mis seal pidi tehtama, seadis tema. Vangihoone ülem ei vaadanud millegi järele, mis oli tema käes, sest Jehoova oli temaga ja mis ta tegi, Jehoova laskis korda minna."
Asi läks veelgi paremaks, kui kaks kuninga vangisattunud ametnikku – joogikallaja ja pagar – said Joosepilt seletuse oma unenägudele – ja Joosepi ennustus täitus! "Pea mind meeles, kui su käsi hästi käib," palus Joosep joogikallajat, "ja tee mulle siis head ning tuleta mind vaaraole meelde ja vii mind siit hoonest välja, sest mind on vargsil viisil varastatud heebrealaste maalt ja ma pole siingi teinud midagi, et mind vangiurkasse pandaks!" (1.Ms.40,14.15). Tunneli otsast paistis valgus.
Kuid, oh, häda! Järgneb halb uudis: 1.Ms.40,23 teatab: "Ent joogikallajate ülem ei pidanud Joosepit meeles, vaid unustas tema ära."
Siis aga tuleb taas hea uudis: Kaks aastat hiljem, kui vaarao nägi kaks ärevust-tekitavat unenägu ja keegi ei osanud neile seletust anda, meenus joogikallajate ülemale Joosep! Ja ta rääkis temast vaaraole (1.Ms.41:1-13). Järgneb teine hea uudis: Joosep tuuakse vanglast välja ja kutsutakse vaarao ette. Ja veel kolmas hea uudis: Andnud vaarao unenägudele mõistliku seletuse, teeb vaarao temast Egiptuse peaministri! (1.Ms.41:14-56).
Kui me kohtame elus raskeid lööke, teevad need meid kas kibedamaks või paremaks. Me kas süüdistame Jumalat, või õnnistame Teda. Me kas hülgame Tema, või klammerdume kõvasti Tema külge. Mõned lähevad läbi elu tusatsedes; mõned lähevad läbi elu uimastus- või ergutusvahendeid kasutades; mõned aga lähevad läbi elu Kristusele lootes. Ja Tema pöörab kõik halva heaks!
Joosepi edu ja võitude saladus peitus tema siiras jumalakartuses ja kõikumatus usus. Ta on üks parimaid Kristuse võrdkujusid Piiblis. Ta oli sõnakuulelik. 1.Ms.37,13 me loeme: "Ja Iisrael ütles Joosepile: "Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!""
"Siin ma olen, läkita mind," ütles Jesaja Jumala kutse peale töötada Temale (Jes.6,8). Mida ütleme meie? Kuidas suhtume meie Jumala poolt meile antud ülesandesse? Jumal vajab evangeliste; kes meist ütleb: "Siin ma olen, läkita mind!"?
Joosep seisis vastu kiusatustele, nagu juba lugesime. Joosep hoolis väga inimestest – mitte ainult oma vendadest (kes, muide, polnud talle kuigi head vennad!) ja mitte ainult oma Iisraeli rahvast; ta hoolis sama palju ka Egiptuse rahvast, töötades KÕIGI päästmiseks! Juba vangis olles – jah, süütult vangis olles – oli ta tähelepanelik teiste murede suhtes ja püüdis aidata. 1.Ms.40,6-8 on kirjutatud: "Kui Joosep tuli hommikul nende juurde ja nägi neid, vaata, siis olid nad nukra näoga! Ja ta küsis vaarao hoovkondlastelt, kes olid ühes temaga vahi all ta isanda kojas, öeldes: "Mispärast on teil täna nii pahurad näod?" Ja nad vastasid temale: "Me nägime unenägusid, aga ei ole kedagi, kes need seletaks!" Ja Joosep ütles neile: "Eks seletused ole Jumala käes? Siiski jutustage mulle!"
Kui sa näed, et Joosep toimis hästi, siis ma ütlen sulle: Tee sina nõndasamuti! Püüa aidata inimesi, kas või neid ära kuulates ja julgustades!
Kuigi Joosep tegi imelisi asju ja ilmutas suurt tarkust, ei võtnud ta kordagi au endale, vaid andis alati au Jumalale. Seda isegi vaarao ees seistes. 1.Ms.41,15.16 loeme: "Ja vaarao ütles Joosepile: "Ma nägin unenäo, aga keegi ei seleta seda. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle." Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: "Mina mitte! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!""
Ja kuidas ta andestas ega pidanud kellegi peale viha! Milline kaunis eeskuju! Vennad ei suutnud uskuda, et nii on võimalik andestada. Aga Joosep andestas tõesti kogu südamest, ega kandnud kellegi peale pahameelt, kuigi nad olid põhjustanud talle nii palju raskusi. Ta andestas, nagu andestab Jeesus! Aga sina?
Joosepi unenäod täitusid. Temast sai väga suur mees Egiptuses ja tolle aja maailmas üldse. Tänu temale püsis elus Iisraeli rahvas – ja koos nendega ka egiptlased! Millise vägeva tunnistuse andis ta elavast Jumalast – ainsast tõelisest Jumalast!
Joosepi loost õpime veel, et kõigel, mida Jumal lubab tulla meie ellu, on mingi põhjus. Head uudised, halvad uudised, veel häid uudiseid, veel halbu uudiseid – kõik toimivad meie kasuks, kui me usaldame end Jumala kätesse. Ja ükskord täituvad ka meie unelmad, kui me jääme Jumalale lõpuni ustavaks. Praegu ei mõista me nii mõndagi, mis meiega juhtub ja miks juhtub, kuid: "Kord taevakodus selgub kõik, seal langend saladuste loor. Me palgeil helgib õnne läik ja kiitust laulab inglikoor." Ning meie ühes nendega!
Inimsööjad püüdsid kinni misjonäri. Ta ütles neile: "Te kavatsete vist mind ära süüa?" Pealik noogutas selle kinnituseks. "Aga proovige esmalt üht tükki minu küljest ja vaadake, kas see maitseb teile," ütles misjonär. Ta võttis noa ja lõikas jalasäärest ühe tüki ning ulatas pealikule. Pealik hammustas tüki, kuid sülitas kohe suust välja. Ta ei soovinud enam misjonäri liha ja lasi tal minna oma teed.
Milles asi? Asi oli lihtne. Misjonäril oli korgist jalg. Aastaid tagasi oli ta pidanud jala kaotust suureks ebaõnneks. Kuid nüüd päästis kunstjalg ta elu! Kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad!
Kui Jumal soovib teha sinu elus midagi imelist, alustab Ta sageli raskustega. Need, kes jätavad kõik Jumala kätesse, näevad lõpuks Jumala kätt kõiges!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv