Piinlik küsimus
29.10.2011 - (1370)

Mrk.9,33-50: "Ja nad tulid Kapernauma. Ja koju jõudes Ta küsis neilt: "Mille üle te teel vaidlesite?" Aga nad jäid vait; sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurem. Ja Tema istus maha ja kutsus need kaksteist ning ütles neile: "Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta kõikidest viimne ja kõikide teenija!" Ja Ta võttis lapse ja pani selle nende keskele, ja kaisutas teda ja ütles neile: "Kes iganes ühe niisuguseist lapsist vastu võtab minu nimel, see võtab mind vastu, ja kes iganes mind vastu võtab, see ei võta mind vastu, vaid Teda, kes mind on läkitanud!"
Johannes ütles Temale: "Õpetaja, me nägime Sinu nimel kurje vaime välja ajavat meest, kes meid ei järgi, ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meid!" Aga Jeesus ütles: "Ärge keelake teda! Sest kedagi ei ole, kes teeb vägeva teo minu nimel ja suudab sedamaid rääkida minust kurja. Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt! Sest kes teid joodab karikatäie veega minu nimel, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!
Ja kes pahandab üht neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks! Ja kui su käsi sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu kui et sul on kaks kätt ja pead minema põrgusse, kustumatusse tulle, [kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!] Ja kui su jalg sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul jalutuna minna ellu kui et sul on kaks jalga ja sind heidetakse põrgusse, [kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!] Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse, kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!
Sest igaüht peab tulega soolatama! Sool on hea; aga kui sool tuimaks läheb, millega te teete ta maitsekaks? Olgu teil enestes soola ja pidage rahu isekeskis!""
Pidage isekeskis rahu! Kas mäletate, millest see jutt algas? Jeesus küsis neilt: "Mille üle te teel vaidlesite?" Ja mis nad vastasid? "Aga nad jäid vait," ütleb Pühakiri, "sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurem."
Miks nad vaikisid? Sest Jeesuse küsimus oli pannud nad piinlikku olukorda. Neil oli häbi tunnistada, et olid vaielnud selle üle, kes neist on suurim. Kui nad oleksid arutanud selle üle, kuidas elavdada palveelu, kuidas teenida Jumalat ja ligimest paremini, oleksid nad rääkinud sellest Jeesusele meeleldi. Kuid nad olid vaielnud, kes neist on suurim ja nad teadsid, et selline asi Jeesusele ei meeldi. Parem, kui Jeesus sellest teada ei saa! Aga siis selgus, et Jeesus teadis sellest kõik! Ja neil oli nii piinlik.
Mis asi võis ajendada neid sellel teemal vaidlema? Markus ei kirjuta sellest lähemalt, kuid me võime midagi aimata või vähemalt ette kujutada, lähtudes samal päeval toimunud sündmustest.
Markuse evangeeliumi 9. ptk. avaneb Jeesuse muutumisega mäel. Jeesus oli kutsunud sellest vaatepildist osa saama vaid kolm jüngrit – Peetruse, Jakoobuse ja Johannese. Nad olid näinud Jeesuse muutumist ja seda, kuidas Ta kõneles Moosese ja Eelijaga. Nad olid kuulnud isegi Jumala enda häält pilvest ütlevat: "See on mu armas Poeg, Teda kuulake!" (Mrk.9,7). See oli olnud nii imeline kogemus, et kolm jüngrit soovisid sinna jäädagi!
Kuid neil tuli laskuda mäelt alla, mille käigus Jeesus "keelas ... neid, et nad ühelegi ei jutustaks, mis nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on surnuist üles tõusnud" (Mrk.9,9).
Kuid me kõik teame, et saladuse hoidmine on kohutavalt raske, eriti nii suure saladuse! Aga see võib anda ka eelise, eriti kui oskad anda inimestele mõista, et sa tead suurt saladust, kuid ei avalda seda. Me võime kujutada ette, kuidas kolm jüngrit tulevad ülejäänud jüngrite juurde, rõõmsad ja elevil, ning Peetrus, kes alati juhtis vestlust, ütleb: "See oli kõige imelisem asi, mis minu elus on juhtunud." "Ja minu elus ka," lisab Jakoobus, "ma pole iial näinud midagi sellesarnast!" I-le paneb punkti Johannes: "Ma loodan, et me saame minna varsti sellele mäele tagasi ja näha seda veelkord!"
Kui ülejäänud jüngrid kuulsid neid nii rääkivat, võite ette kujutada nende uudishimu? "Millest te räägite? Mida te nägite?"
Selle peale võis Peetrus öelda: "Jah, me ei saa öelda. Võib-olla kunagi saame sellest teile rääkida, aga praegu soovib Jeesus, et ainult meie kolmekesi teaksime sellest; Ta keelas meil sellest teile rääkida."
Kui Peetrus võis nii öelda, võis Andreas reageerida sellele pahaselt: "Sa pead end tähtsaks, eks ole? Ära unusta, et see olin mina, kes sind Jeesusele esitles. Kui mina poleks seda teinud, poleks sind täna üldse jüngrite hulgas! Pole sa nii tähtis ühtigi, nagu sa ennast pead!"
Selle peale võis süttida Siimon Selootes: "Pidage nüüd! See on minu entusiasm, mis hoiab meie gruppi elus! Kui poleks mind, oleksite juba ammu loobunud selle rändõpetaja järgimisest, nagu tegid paljud teised; kas te ei mäleta?!" Nii võisid nad üksteise järel osutada oma suurusele ja tähtsusele.
Hämmastaval kombel arvasid nad, et Jeesus ei tea, mille üle nad diskuteerisid! Kuid Jeesus teab kõik! Ta teadis väga hästi, mis oli nende südames ja kuigi nad vaikisid, teadis Ta, mille üle nad olid vaielnud. Seepärast hakkas Ta rääkima neile tõelisest suurusest. Markus kirjutab: "Ja Tema istus maha ja kutsus need kaksteist ning ütles neile: "Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta kõikidest viimne ja kõikide teenija!" (Mrk.9,35).
Kas panite tähele, et Jeesus ei noominud ega mõistnud neid hukka sellepärast, et nad soovisid olla suured. Ta ei öelnud, et on patt või vale soovida olla edukas. Ma usun, et Jumal on andnud igaühele meist sünnipärase soovi paista millegagi silma, olla tähtis ja edukas. Ta ei ütle, et see oleks vale, kuid Ta ütleb, milles see "suurus" tegelikult seisneb, mis teeb kellegi tõeliselt suureks.
Tõeline "suurus" peitub teenimises, teiste eest hoolitsemises, valmisolekus olla ka viimane, kui sellest on teistele rohkem kasu. Jumala teeb eriliselt suureks see, et Ta teenib kogu universumi, hoolitseb kõigi selle asukate heaolu eest. Tõeline suurus ei tähenda enese upitamist kõiges esikohale.
Maailmal on suurusest hoopis teine arusaamine. See mõõdab suurust inimeste arvuga, kes sind teenivad või kummardavad või austavad – elude arvuga, keda sina kontrollid või juhid. Kuid Jeesus ütleb, et tõeline suurus on mõõdetav inimeste arvuga, keda sa suudad teenida, keda sa suudad oma elus aidata.
Kristlastena peame me muutma oma mõtteviisi. Me peame vaatama teisiti oma tööle, teenistusele ja üksteisele. Me ei saa elada enesekeskset elu. Me peame õppima elama oma abikaasale, lastele, sõpradele, kogudusele, ühiskonnale. Me oleme kutsutud olema kõigi teenija. Inglid – palju kõrgemad olevused kui meie, inimesed – on kõik "TEENIJAD vaimud, läkitatud abistama neid, kes õndsuse pärivad" (Heb.1,14). Ja Jeesuski "ei ole tulnud, et Teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!" (Mat.20,28).
Jeesus kui tark õpetaja teadis, kui olulised on tähtsate tõdede õpetamise juures visuaalsed vahendid. Nii kutsus Ta enda juurde ühe lapse, kaisutas teda ja ütles oma jüngritele: "Kes iganes ühe niisuguseist lapsist vastu võtab minu nimel, see võtab mind vastu, ja kes iganes mind vastu võtab, see ei võta mind vastu, vaid Teda, kes mind on läkitanud!" (Mrk.9,36.37).
"Ühe niisuguseist lapsist" viitab kõige tavalisemale lapsele – mitte mõnele erilisele imelapsele või pailapsele. Sellega ütleb Jeesus oma jüngritele, et kui keegi teist tahab tõesti olla suur, siis olgu ta suure südamega ning suhtugu sõbralikult ja abivalmilt igasse inimesse, ka kõige lihtsamasse ja madalamasse – ka porisesse, nagu väikesed maalapsed tihti on!
Keegi on öelnud, et Jeesus tõi näiteks lapse, kuna laps ei saa teha midagi sinu heaks, tasuda sulle su suuremeelsuse. Laps ei saa kergitada sinu positsiooni ühiskonnas. Laps ei saa lisada midagi sinu edule. Lapse puhul saad sa vaid anda, omakasupüüdmatult anda – anda süüa ja juua, riideid ja peavarju, aega ja energiat ning palju armastust!
Võta see laps vastu ja sa oled võtnud vastu mind, ütleb Jeesus. Teeni seda last ja sa oled teeninud mind. Ühtlasi oled sa võtnud vastu ja teeninud ka Taevaisa ning see teeb sind tõeliselt suureks.
Millise hoole ja tähelepanuga võtavad inimesed vastu suuri, tähtsaid inimesi – et rahuldada oma sageli varjatud soovi olla suur ja tähtis. Aga Jeesus ütleb: "Ärge tehke vahet isikute vahel. Kohelge kõiki ühtmoodi austuse ja lugupidamisega. Selles väljendub tõeline suurus."
Võib-olla soovis Johannes viia jutu meeldivamale teemale, kui ta katkestas Jeesust ja ütles: "Õpetaja, me nägime Sinu nimel kurje vaime välja ajavat meest, kes meid ei järgi, ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meid!" (Mrk.9,38). Sisuliselt ütleb Johannes: "Issand, kes andis sellele inimesele loa rääkida Sinu nimel. Ta ei ole rännanud koos meiega. Ta ei ole õppinud neid asju, mida oleme õppinud meie. Tal pole õigust seda teha! Kelleks ta ennast peab!" Kas te panete tähele, kuidas Johannes on ikka veel sellel "suuruse" lainel. "Meie oleme ikka suuremad kui see mees! Sellepärast me keelasime teda."
Jeesus kuulab ta ära ja vastab: "Ärge keelake teda! Sest kedagi ei ole, kes teeb vägeva teo minu nimel ja suudab sedamaid rääkida minust kurja. Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!" (Mrk.9,39.40). See mees tegutses nagu väike laps, otsimata kõrget kohta Jeesuse jüngrite seltskonnas. Võib-olla ei teadnud ta tõest nii palju kui nemad, kuid ta püüdis teenida ja aidata inimesi. "Ta pole teinud midagi halba ega valesti," ütleb Jeesus. "Jätke ta rahule! Ja Jumal tasub talle ta töö eest."
Vähimgi teenimine armastuses on oluline, jätkab Jeesus, öeldes: "Sest kes teid joodab karikatäie veega minu nimel, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!" (Mrk.9,41).
Seejärel ütleb Jeesus, kui kohutav on, kui me teeme kellelegi hea asemel kurja, öeldes: "Kes pahandab üht neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks!" (Mrk.9,42). Me ei peaks mingil juhul pahandama üksteist – ka ennast upitades kõrgemale positsioonile, soovides olla teistest suurem.
Üks teine tõlge lisab sellele salmile veel ühe mõtte: "Kes paneb ühe neist pisukesist, kes minusse usuvad, komistama või patustama, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks!" See asetab vanematele, õpetajatele ja tegelikult igale kristlasele tohutu vastutuse anda nõrgematele kristlastele õiget eeskuju, avaldada puhastavat, õilistavat mõju, mitte panna kedagi komistama.
Ja lõpuks räägib Jeesus sellest, mida teha, et mitte ise komistada ega panna teisi komistama, öeldes: "Kui su käsi sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu kui et sul on kaks kätt ja pead minema põrgusse, kustumatusse tulle ... Ja kui su jalg sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul jalutuna minna ellu kui et sul on kaks jalga ja sind heidetakse põrgusse ... Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse, kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!"
Selle piltliku näitega tahab Jeesus öelda, et me peaksime vabastama end otsustavalt kõigest, mis meid "pahandab" ehk paneb komistama või patustama – kaasa-arvatud uhkusest ja suurusejanust, soovist olla teistest suurem ja neid valitseda. Kui me neist halbadest asjadest ei vabane, me hukkume. Hiljuti amputeeriti ühel meie koguduseliikmel jalg. Miks? Sest selles tekkinud kangreeni tõttu oli ohus kogu inimese ihu, tema elu. Et elu päästa, tuli loobuda ühest ihuliikmest. Et vaimulikku elu päästa, tuleb loobuda nii mõnestki asjast, harjumusest või tegevusest. Tänu Jumalale, Tema abiga on see võimalik!
Uhkus ja suurusejanu on kõige vanem patt, mis tekkis juba Lutsiferi südames. Nii et kui see meid kiusab, siis me teame, kelle mõju see on! Õppigem Jeesuselt, kes "alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani" (Flp.2,8).
Ja lõpuks ütles Jeesus: "Sool on hea; aga kui sool tuimaks läheb, millega te teete ta maitsekaks? Olgu teil enestes soola ja pidage rahu isekeskis!" (Mrk.9,50). Maitsestagu meid armastuse ja osaduse sool ning pidagem rahu isekeskis, arvates "alanduses üksteist ülemaks kui iseennast!" (Flp.2,3).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv