Teine Aadam
29.11.2003 - (2192)

Pühakirjast loeme — 1.Kor.15,22.45.47-49: "Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses. ... Nõnda on ka kirjutatud: "Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks." Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab. Esimene inimene oli maast, muldne, teine Inimene on taevast. Milline on muldne, sellised on ka muldsed; ja milline on taevane, sellised on ka taevased. Ja otse nõnda nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka taevast kuju."

Ma usun, et igaüks meist igatseb kanda taevast kuju, mida kannab Jeesus. Mõtisklegem siis täna pisut sellest nn. Teisest Aadamast.

Kas me suudame ette kujutada, millest Jeesus loobus, selleks et tulla siia maa peale, ja mida Ta siin kohtas? Ta elas igavesti suure Universumi keskuses; Ta istus Jumala troonil; Teda ümbritses auhiilgus; inglid ja langemata maailmade elanikud teenisid Teda; Ta nägi kõikjal ainult ilu, koges ainult head, rõõm oli Tema lahutamatuks kaaslaseks — Tema elu täitsid ainult positiivsed emotsioonid. Ja millist väge võis Ta kasutada iga hetk! Oli Ta ju maailmade Looja! Sealt täiusliku harmoonia vallast tuli Ta lõputu universumi mastaabist vaadatuna ühe tolmukübemekese peale — suure metsa ühe ja ainsa langenud lehekese peale — meie Maa peale, sest Talle lõikas südamesse selle elanike kurbus ja mure. Milline üllameelsus! Milline alandumine!

Sellel ennekuulmatul sammul oli siiski palju sügavam taust. Nimelt sai taeva täiuslik harmoonia rikutud, kui suurim ja ilusaim ingel süüdistas Jumalat, et Ta on oma valitsemises ebaõiglane ja meelevaldne, nõudes seda, mida poleks tarvis nõuda ja mida polegi võimalik täita. Selle peaingli sisendused viisid eksiteele kolmandiku inglitest ning nad tuli taevast välja saata. Sellega pinge ei lahenenud, pigem tõusis. Kas Jumal talitas õigesti? Kas Jumal on tõesti despoot? Saatan ei väsinud Jumalat süüdistamast. Kahtluste ja usaldamatuse pilv varjutas Jumala lõputult suurt riiki.

Siis sähvas läbi universumi teade, et vastloodud planeet Maa vastloodud elanikud — Aadam ja Eeva — olid asunud mässaja poolele. Kas võis Lutsiferil olla õigus?

Selliste sündmuste ahelas ei kaotanud Jumal pead. Ta oli sellist võimalust ette näinud ja juba kaugest igavikust oli Tal valmis plaan sellise olukorra lahendamiseks — imeline plaan, mille käigus saavad patused päästetud ning kord ja harmoonia taastatud ning tagatud igaveseks ajaks igavesti. Selleks laskub Jumala Poeg isiklikult sellele langenud planeedile — mitte võimsa taeva Majesteedina, vaid kõige nõrgema, kõige haavatavama inimolevusena — vastsündinud inimlapsena.

See laps tuli Teise Aadamana, et võita seal, kus esimene Aadam oli kaotanud, et taastada harmoonia seal, kus esimene Aadam oli toonud sisse ebakõla. Kuid see Teine Aadam sündis hoopis teise maailma, võrreldes selle maailmaga, kuhu esimene Aadam sündis või loodi. Inimsugu oli aastatuhandeid kestnud üleastumiste tagajärjel mandunud. Teine Aadam kasvas üles halva kuulsusega külas. Tema kaaslasteks olid kasuvennad ja kasuõed, kellele meeldis teha Ta elu raskeks. Oma emalt päris Ta inimolemuse nõrkused ja nõtrused, kuid mitte kalduvuse patule. Kuigi Ta ema jagas oma aja ühiskonna eelarvamusi ja valearusaamu, sisendas ta Jeesusesse armastust Jumala Sõna ja looduse vastu, mis valmistas Ta hästi ette eluks siin patuses maailmas. Joosep õpetas Talle lihtsat tööd, mis tõi Teda pidevalt kokkupuutesse patustega. Ei mingit isoleeritud kodu või tuba valitud teenijatega, et mitte puutuda kokku ümbritseva patuga.

Mida tähendab see, et Jeesus tuli Teise Aadamana? Aadam oli esimene inimene, kelle Jumal lõi sellele planeedile, andes talle valitsuse selle maa üle. Aadam oli ka see, kes selle eesõiguse kaotas, loovutades selle maailma vürsti tiitli Saatanale. Tema läbi oleme me kõik patused ja patu orjad. Tema läbi oleme me kõik surma lapsed. Jeesus aga tuli meid päästma, vabastama Saatana türanliku valitsuse alt. Jeesus tuli sillutama kuristikku maa ja taeva vahel, mille patt oli loonud. Jeesus kui Teine Aadam tuli andma meile tagasi kõik selle, mille esimene Aadam oli kaotanud. Esimene Aadam on inimkonna isa n.-ö. liha poolest, Jeesusest sai kõigi Jumala laste isa Vaimu poolest.

Saatan kasutas kõike oma jõude, et lüüa kiilu maa ja taeva vahele. "Tema eesmärgiks oli viia Jumala kannatlikkus katkemiseni ning kustutada Tema armastus inimese vastu, nii et Ta loovutaks maa täielikult Saatana valitsemisele." (DA 35). Näis, et tal see õnnestus. "Patt oli muutunud teaduseks ja ülekohut austati kui usundi osa. Mässumeel oli ajanud juured sügavale inimsüdamesse ning inimese ägedaim vaenulikkus oli suunatud taeva vastu...

Pingsa huviga olid langemata maailmad oodanud, et näha, kas Jehoova tõuseb ja hävitab maa elanikud. Kui Jumal oleks nii teinud, siis oleks Saatan kasutanud hetke, et kindlustada endale taevaste olevuste poolehoid. Ta oli väitnud, et Jumala valitsuse põhimõtted teevad andestamise võimatuks. Kui Jumal oleks maailma hävitanud, oleks Saatan teatanud, et tema süüdistused osutusid õigeiks. Ta oli valmis veeretama süü Jumala peale ning levitama mässu kõigisse maailmadesse...

Saatan tundis rõõmu sellest, et tal oli õnnestunud hävitada Jumala kuju inimeses." (DA 37).

Saatana tegevusele vastas Jumal oma tegevusega. Jumala käsust üleastumine nõudis patuste elu. Vaid Käsuandja ise võis siin patuseid asendada. Ja see Üks oli valmis astuma vaenlaste kohale. Selle asemel, et pühkida ära selle mässava planeedi patused elanikud, saatis Jumal oma Poja neid päästma.

Jumal nägi meie vajadust ja meie lootusetut olukorda ilma Temata ning Ta pakkus lahenduse igaühele, kes selle vaid vastu võtab. Kuid just nii, nagu Tema armastus ei lubanud selle patuse maailma elanike ühist hävitamist ilma kangelaslike jõupingutusteta neid päästa, nii ei luba Tema armastus jõu kasutamist ka päästmise protsessis. Igaühele antakse vabadus valida, millist poolt uskuda ja toetada.

Jeesuse tulek Teise Aadamana tähendas palju enamat kui käsu seaduslike nõuete rahuldamist — patu karistuse kandmist. See mõjutab otseselt kogu meie elu. Paulus võtab selle kokku Kol.1,21-23: "Ja Ta on teid, kes enne olite Temast võõrdunud ja oma meelsuse poolest vaenlased, tehes kurja, nüüd ka lepitanud oma lihalikus ihus surma läbi, et seada teid pühadena ja veatuina ja laitmatuina enese ette, kui te aga jääte ususse hästi rajatuina ja kindlaina ega lase endid ära pöörata evangeeliumi lootusest, mida te olete kuulnud ja mis on kuulutatud kõigele loodule taeva all."

Sedamööda, kuidas me kasvame usus, rõõmustades lootuses, mille Jumal meile on andnud, jätkab Jumala Poeg Jeesus Kristus oma tööd meie elus, taastades meis oma kuju, mis oli patu läbi kaduma läinud. Selle ilmekaks näiteks on Eenok. Ta elas ajal, mil kurjus sai igas inimeses areneda ligi tuhat aastat. Hoolimata nii suurest rikutusest tema ümber, teatab Piibel, et ta "kõndis ühes Jumalaga" (1.Ms.5,24). See oli tema valik ja ta läks iga päev teadlikult selles suunas. Nii kasvas ta Jumala sarnaduses seni, kuni Jumal võttis ta enda juurde. Ja seda teeb Jumal kõigiga, kes teevad sama valiku ja sellele kindlaks jäävad. Eenok kõndis "ühes Jumalaga kolmsada aastat" (1.Ms.5,22) ja oli siis valmis taevasse minekuks; meie võime valmida ja peame valmima taeva jaoks palju kiiremini!

Ühele 5-aastasele lapsele luges ema Piiblilugu ja seejärel küsis talt, kas ta on otsustanud võtta vastu Jeesuse oma parimaks Sõbraks.

"Ei," vastas tüdruk.

"Aga kas sa sooviksid seda?" küsis ema.

"Mida see tähendab? küsis laps.

"See tähendab seda, et sa armastad Jeesust ja soovid, et Ta oleks su parim Sõber ning päästaks sind sinu pattudest."

"See mulle meeldiks," vastas tüdruk.

"Hästi, palvetame siis ja teatame Talle sellest sinu otsusest," ütles ema, millele järgnes väike korda-minu-järel palve.

Seejärel küsis ema: "Jessica, kas sa tead, mis praegu toimub?"

"Mis," küsis laps.

"Inglid hüppavad ja hõiskavad rõõmust, sest neil on nii hea meel otsuse üle, mille sina tegid. Nad toovad välja suure eluraamatu ning üks neist kirjutab sinna sinu nime." Laps säras rõõmust.

Järgmisel hommikul palus Jessica, et ema loeks sama loo Jeesuse sünnist ka tema 3-aastasele õele. Kui ema oli lugemise lõpetanud, ütles Jessica emale: "Nüüd küsi Juliana käest."

"Küsin, mida," oli ema veidi segaduses.

"Sa tead küll, küsi, kas ta on otsustanud võtta vastu Jeesuse," õhutas tagant Jessica.

"Aga, Jessica, ma arvan, et ta on otsustamiseks liiga noor," vastas ema.

"Oh, ei, ta peab otsustama nüüd," käis Jessica peale.

Nii ema küsis: "Juliana, kas sa soovid, et Jeesus oleks su parim Sõber."

"Ütle jah," õpetas teda vanem õde.

"Jaa-aa," venitas Juliana.

"Nüüd me peame palvetama," jätkas Jessica.

"Sina palveta ja las Juliana kordab sinu järel," pani ema ette.

Kohe oli see tehtud. Poole minutiga oli Jeesusele teatatud, et Tal on veel üks parim sõber.

"Nüüd, Juliana," ütles Jessica oma parima õpetaja häälega, "kas sa tead, mis toimub just praegu taevas?"

"Ei. Mis?" küsis väike Juliana uudishimust pärani silmadega.

Jessica suutis vaevalt oodata, et jagada oma teadmisi: "Inglid hüppavad rõõmust ja hõiskavad, sest neil on nii hea meel, et sa oled Jeesuse sõber. Ja kui nad on hüppamisest pisut väsinud, toob üks neist välja suure erilise raamatu." Jessica vaatas riiulisse ja tiris sealt välja suurima ja ilusaima raamatu, mille leidis. "Seda kutsutakse eluraamatuks ja nad kirjutavad sinna sinu nime minu nime lähedale. Nii on kindel, et me oleme Jeesuse parimad sõbrad."

Lapsed jätkasid hüppamise ja hüüdmisega, mida teevad inglid, kuid nende kogemus näitab miniatuuris, mida Jeesus soovib meil mõista laias kosmilises plaanis. Kui me oleme teinud oma valiku, on nii loomulik, et me teeme oma parima, et ka teised asuksid võitja poolele, võttes vastu kõik, mida Jumal meile pakub Teises Aadamas.

Nii täidame me oma kristlikku kohust, jagades oma rõõmu selle üle, et Jeesus sai Petlemmas inimeseks, et päästa inimesi. Selline tegevus loob parimad tingimused meie kasvamiseks armus ja Jumala sarnaduses ning me juurdume Teise Aadamasse.

Mõlemad Aadamad tegid oma tähtsaima otsuse aias. Üks otsustas mitte usaldada Jumala Sõna. Valides sõnakuulmatuse, avas esimene Aadam häda tulvavee väravad, mis on ujutanud üle kogu planeedi ning ohustab kogu universumit. Teine Aadam valis usaldada Jumalat ja Tema plaani, hoolimata selle tagajärgedest Temale endale. Oma sõnakuulmisega — eriliselt Ketsemani aias — avas Jeesus päästeallika, kindlustades sellega, et kõik, kes võtavad vastu Tema ohvri, säilitavad usu ja lootuse, saavad taastatud positsioonile, mille esimene Aadam kaotas Eedeni aias.

Aadam langes nii kergesti, Jeesuse suur võit tuli aga agooniaga, mida meie ei suuda lõpuni mõista. Siiski tervitatakse Aadamat ükskord taas Eedeni aias, ja meiegi oleme seal — tänu Jeesuse piiritule armastusele ja aulisele võidule.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv