Mida sa näed?
30.08.2014 - (1393)

Iga kord, kui ma näen kalorite kulutamise ja keha vormi ajamise seadmete ja masinate reklaami, võtab sõna minu mõistus, mis lausa kisendab selle tölpluse peale. Kõigepealt valmistavad ja ostavad inimesed kõikvõimalikke masinaid – sageli kalleid masinaid –, et vabastada end igasugusest füüsilisest tööst ja liikumisest, isegi jala käimisest. Kui nad selle peale kaalus juurde võtavad, valmistavad nad ja ostavad kalleid seadmeid, mille abil ülearustest kilodest lahti saada. Inimesed ostavad oma raha eest toitu ja söövad seda rohkem kui keha vajab, et siis oma raha eest jõusaalis ülearustest kaloritest vabaneda. Mis kasu on kergema vaevaga raha teenimisest, kui sa pead suure osa sellest kulutama raskes vaevas ülearusest kehakaalust vabanemisele? Selle asemel, et sõita tööle ja sealt koju tagasi jalgrattaga, sõidad sa sinna ja tagasi autoga, kulutades selleks raha. Siis aga istud kodus trenazhöör-jalgratta peale ja kihutad pool tundi, nii et higi voolab – jõudmata kuhugi! See aeg, mis sa autoga sõites võitsid, kulub kõik kodus trenazhööri väntamise peale! Selle asemel, et käia poes ära jalgsi, teed sa sellegi otsa autoga, kõndides või joostes seejärel kodus jooksulindil, jõudmata kuhugi! Ja see aeg, mis sa autoga poes käies võitsid, kulub oravarattas jooksmisele kodus!
Täielik arulagedus! Teha kõik selleks, et sa ei kulutaks sissesöödud kaloreid ära töös ja loomulikus liikumises, vabanedes seejärel neist kohapeal joostes või seisvat jalgratast vändates! Selle asemel, et higistada tööd tehes, higistad sa tühja joostes ja tuult pekstes. Selle asemel, et süüa just nii palju, kui su keha vajab, ja hoida raha kokku, laristad sa raha ülesöömisele ja seejärel veel üleliigsetest kilodest vabanemisele!
Mulle tundub et FITNESS-seadmed ja jõusaalid ning aeroobikaklubid on saanud lausa meie ajastu sümboliks. Inimesed kulutavad palju oma raha, aega ja energiat täiesti mõttetult. Nad jooksevad, aga ei jõua kuhugi. Nad näevad ränka vaeva, aga ei saavuta midagi. Ah, jaa – nad jälgivad sellega kehakaalu ja hoiavad end vormis! Hea saavutus! Kuid kõike seda võiksid nad saavutada füüsilist kasulikku tööd tehes, jalgsi liikudes ja vastavalt keha vajadusele süües. Kui palju raha jääks alles! Ah, mis sellega teha? Kui sa ei oska sellega midagi teha, siis võiksid mõelda kas või vähem tööl käimisele! Poleks ju paha, või mis?
Ma ütlesin, et selline arulage käitumine on meie ajastu sümbol. Tegelikult pole midagi uut päikese all! Jah, ma kasutasin üht Saalomoni tuntud ütlust: "Ei ole midagi uut päikese all" (Kog.1,9). Saalomon vaatas oma elule ja oma kaasaegsete elule kriitilise pilguga ning vajus sügavasse depressiooni, masendusse. Kui palju tühja tööd ja mõttetut rügamist! Kog.1,14 ta tunnistab: "Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine [tuulest toitumine]!" Võib-olla ta liialdas veidi – depressioonis inimesed ikka kipuvad liialdama –, kuid paljuski rääkis ta sulatõtt.
Saalomon oli tark mees. Tänapäevani räägitakse "saalomonlikust tarkusest" kui ülimast tarkusest. Ja see tark mees seadis endale ülesande ehk eesmärgi. Laseme tal endal selle välja öelda – Kog.1,12.13: "Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas. Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib." Ja kohe ta lisab: "See on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele endi vaevamiseks!"
Saalomon hakkas esitama küsimusi. Meiegi oleme uudishimulik rahvas ja esitame palju küsimusi. Keegi on öelnud, et kui sa tahad teenida palju raha ja saada rikkaks, siis kirjuta üks raamat, mille pealkiri algab sõnaga "kuidas". "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi?" "Kuidas võtta kaalust maha?" "Kuidas püsida heas vormis?" "Kuidas teenida miljon eurot?" Võite kindlad olla, et enamus selliseid raamatuid muutuvad bestsellereiks!
Inimesed tahavad teada, KUIDAS asjad toimivad. Kuid "kuidas" küsimustest palju tähtsamad on "miks" küsimused. Ja Saalomon hakkas esitama just neid. Näiteks: "Miks inimene töötab? Mida ta sellega saavutab? Mis on elu eesmärk?" Need on õiged küsimused. Kuid ka neid esitades on võimalik jõuda valede vastusteni. Ja alguses Saalomon jõudiski valede vastusteni. Miks? Sest ta keskendus uurima seda, mis päikese ALL sünnib! Ta nägi vaid maiseid asju. Ta ei suutnud näha sellest elust kaugemale, maa pealt kõrgemale.
Kuulakem siis lähemalt, mis tal on öelda oma Koguja raamatu alguses. Kog.1,1-3: "Koguja, Taaveti poja sõnad, kes oli kuningas Jeruusalemmas. "Tühisuste tühisus [ehk äärmine tühisus]," ütleb Koguja, "tühisuste tühisus, kõik on tühine! Mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?"
Vaadates inimeste siblimist siin "all" maa peal, ei näinud ta sellel erilist mõtet. Miks ta nii tundis? Mis viis ta sellele järeldusele?
1. ELU ON MÕTTETU TOIMETUSTE RING.
Saalomon keskendus inimeste igapäevase elu vaatlemisele siin maakeral ja jõudis üsna samasugusele järeldusele, nagu seda kuulutab uskmatu maailm täna – Kog.1,4: "Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti!" Ühed inimesed sünnivad ja teised surevad – olgu nad rikkad või vaesed, kuulsad või tundmatud, noored või vanad, tugevad või nõrgad. Ühel päeval nad on, teisel päeval neid enam pole ja asemele tuleb uus põlvkond. Aga maa aina püsib; ei öelda küll enam et "igavesti", aga ühe ja teise põlvkonnaga võrreldes ikkagi igavesti. Maailmalikust seisukohast vaadates on inimelu nagu kasiino õnneratta pöörlemine: keegi ei tea, kus või millal see peatub, ja kas see toob võidu või kaotuse!
Seejärel vaatab Saalomon üles – kuid ainult ihu silmaga, nähes seda, mida näeme meie kõik – Kog.1,5: "Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb!" "Päike tõuseb, päike loojub" nagu ütlevad filmi "Viiuldaja katusel" motolaulu sõnad. See on film vaeste juutide elust tsaarivenemaal 20. sajandi alguses. Ja nii koosneb iga inimese elu päevadest, mis algavad kõik ühtemoodi päikesetõusuga ja lõpevad päikeseloojanguga. Aina üks ja sama.
Järgmises salmis püüab Saalomon kirjeldada seda, mida ta otseselt ei näe, aga tunneb – Kog.1,6: "Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku!" Siingi pole midagi uut. Õhk aina liigub, jõudmata kunagi kohale. Üks tsükkel järgneb teisele.
Siis uurib Saalomon vee liikumist ja avastab, et see teeb samasugust ringkäiku, nagu kõik muu siin planeedil. Ta kirjutab – Kog.1,7: "Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!" Tõepoolest, jõed ei hakka kunagi voolama teistpidi – välja arvatud siis, kui "seltsimehed" panevad neid teistpidi voolama! Meile kõigile on tuttav vee ringkäik looduses: mööda jõgesid voolab vesi merre; sealt aurab ta atmosfääri, kus moodustuvad pilved; sealt sajab see vihma või lume näol maha, kust koguneb jõgedesse, mis viivad vee jälle merre. Muidugi osa aurab ka maa pealt otse atmosfääri, kust sajab jälle maa peale tagasi. Ja nii see ringleb üha. Ei midagi uut.
Järgmises salmis uurib Saalomon kriitiliselt inimese meeli, kirjutades Kog.1,8: "Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast!" Soov kõike kuulda, näha ja maitsta väsitab, sest sa ei saa sellest kunagi küllalt! Üks reklaam teatab: "Digiboks toob telerisse 5 tasuta kanalit!" Inimene leiab, et sellest on vähe ja tellib Elioni DigiTV, kus on käesoleval hetkel 71 kanalit. Inimese arvates on sellestki vähe ja ta laseb oma koju paigaldada satelliit-televisiooni sadade kanalitega. Aga ikka tundub, et on vähe; ikka tahaks näha midagi uut. Tahaks käia läbi kogu maailma... Tahaks näha kõike.
Sama lugu on meie kõrvadega; ikka tahaks kuulda midagi uut ja huvitavat. Ja paljud tahavad kuulda kõike järjest valjemalt. Väikestesse sõiduautodesse pannakse sisse mitmesajavatised võimendid ja kõlarid ning kuulatakse nendega rokkmuusikat mitte enam üksi kõrvadega, vaid kogu kehaga. Ei küllastu silm, ei küllastu kõrv, ehkki need võivad kahjustuda ülemäärasest teleka või arvutiekraani vaatamisest või liiga tugeva muusika kuulamisest.
Ja nii jõudis Saalomon järelduseni, millise mõttega me alustasime – Kog.1,9: "Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel — ei ole midagi uut päikese all!" Siis äkki peatub ta ja küsib – Kog.1,10: "Või on midagi, mille kohta võiks öelda: vaata, see on uus?" Ta mõtleb natuke ja vastab siis ise: "Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid! Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem!" (s.11).
Selline üksluine ja eesmärgita elu viis depressiooni mitte ainult Saalomoni. Kuulake, mida kirjutab näiteks üks suur ärimees, kunagine Wall Street'i äss (Alexander Curie), kelle sissetulek igal aastal oli sadu tuhandeid dollareid: "Ma olen alati tundnud, et peaksin tegema midagi, millest oleks tõeliselt kasu. Kauplemisest börsil pole minu arvates käegakatsutavat tulu. See muidugi elavdab majandust, kuid ma ei tunne, et ma isiklikult teeksin midagi ühiskonna heaks. Ma teen seda rohkem enda kasuks. Mul on tunne, et mu elul puudub mõte. Ma ei tea, miks olen ma olemas ja ega ma eriti ei püüagi seda välja selgitada, sest see oleks mõttetu." Kõlab Saalomoni moodi, kas pole?
2. KUID MEIE ELU VÕIB MUUTUDA.
Kas ka meie elu tundub sellisena? Kas meie elu on nagu jooksmine ringis, mis ei vii kuhugile? Kas me tõuseme üles, läheme tööle ega tea isegi, miks? Miks me elame ja näeme kõike seda vaeva? Ja seda päevast päeva, kuust kuusse ning aastast aastasse. Nii kaua, kui me keskendume elule päikese ALL – seni, kuni me otsime vastuseid vaid sellest elust –, jõuame samale järeldusele mis Saalomongi: elu on tühine ja mõttetu, kogu siinne rässimine on nagu tuulest toitumine! Kui me aga suudaksime vaadata kõrgemale sellest maailmast ja näha kõikväelist Jumalat ning usaldada Teda, saab elu mõtte ja ka meie elu killud leiavad oma õige koha Looja suures puzles. Meie elu ei ole enam mõttetu ja tühine; me leiame, et meie eksisteerimisel on eesmärk. Me elame, et täita Jumala tahet, tehes oma osa Jumala suures plaanis ning tuues Talle sellega au.
Me peame õppima nägema asju, mida paljud inimesed ei näe, ja kuulma hääli, mida paljud teised ei kuule. Me peame õppima nägema ja kuulma Jumala asju.
Lugu räägib indiaanlasest, kes kõndis suurlinna peatänaval päeva tipptunnil ühes oma sõbraga, kes elas selles linnas. Sireenid huilgasid, autod tuututasid, mootorid möirgasid, rehvid vilisesid ja inimesed rääkisid valjusti. Müra oli kõrvulukustav.
Äkki peatus indiaanlane ja ütles oma sõbrale: "Ma kuulen rohutirtsu siristamist!" Pealinnlane oli tummaks löödud. Ta ütles: "Kuidas võid sa kuulda rohutirtsu siristamist sellises lärmis?" Indiaanlane selgitas, et ta on üles kasvanud kõrbes ning õppinud kuulma lindude laule ja rohutirtsude siristamine ning üldse kõiki looduse hääli. Ta astus mõned sammud ja tõstis tänavaäärselt murult üles rohutirtsu. Linnlane ei suutnud uskuda oma silmi.
Siis ütles indiaanlane: "Ma näitan sulle midagi muud." Ta ajas käe tasku ja võttis sealt välja kogu peenraha, mis tal oli, ning poetas mündid kõnniteele. Ühe hetkega peatusid kõik inimesed ja pöördusid näoga sinnapoole, kust kostus langevate müntide heli. Selle peale ütles ta: "Näed nüüd, sa kuuled seda, mida su kõrvad on õpetatud kuulama!"
"Minu lambad kuulevad minu häält," ütles Jeesus (Joh.10,27). Kui me soovime kuulda Tema häält, peame harjutama end seda kuulma ja teistest häältest eristama! Saalomon vaatas elule päikese ALL ja ütles: "Äärmine tühisus, kõik on tühine!" Paulus aga vaatas elule läbi kristlase silmade, nähes ka elu päikese PEAL ehk sealpool päikest ja tunnistas – Flp.3,7.8: "Aga mis mulle oli kasuks, olen ma arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah tõesti, mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu, kelle pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust."
Mõistke Paulust õigesti. Tal oli tolle aja parim haridus ja ta oli palju reisinud ning näinud-kuulnud praktiliselt kõike! Ta suhtles oma aja aristokraatidega ning oli eraettevõtja, kellel oli kõik, mis ta soovis. Kui ta aga otsustas järgida Jeesust, asetas ta selle kõik kõrvale, pidades seda pühkmeiks ehk prahiks, et omada Kristust isikliku Sõbra ja Päästjana. Ja nüüd oli tema elul eesmärk, mille saavutamiseks ei pidanud ta ühtki vaeva ega ohvrit liiga suureks!
Nii võib muutuda ka meie elu siin päikese all, kui me õpime vaatama päikesest kõrgemale. Ajalikud asjad on jah rutiinsed ja väsitavad ja tüütavad, kuid igavesed asjad ei väsita ega tüüta meid kunagi, sest neil on mõte ja sisu, mille väärtus ei tuhmu iial. Seadkem omale sihiks taotleda neid – ja me ei pettu.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv