Kuningas tuleb
31.03.2007 - (1612)

Mrk.11,1-11: "Ja kui nad Jeruusalemma ligi said, Betfage ja Betaania poole Õlimäe juurde, läkitab Tema kaks oma jüngreist ja ütleb neile: "Minge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene pole istunud; päästke see lahti ja tooge siia! Ja kui keegi teile ütleb: miks te seda teete? siis öelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta lähetab selle sedamaid siia." Ja nad läksid ja leidsid sälu ukse äärde kinniseotuna väljas teeharul ja päästsid ta lahti. Ja mõned neist, kes seal seisid, ütlesid neile: "Mis te teete, et te sälu lahti päästate?" Aga nemad ütlesid neile nõnda, kuidas Jeesus oli käskinud. Siis lasti nad tulema. Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja panid oma riided selle peale, ja Tema istus ta selga. Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid väljadelt. Ja need, kes käisid ees ja taga, hüüdsid: "Hoosianna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Õnnistatud olgu meie isa Taaveti kuningriik! Hoosianna kõrges!" Ja Ta tuli Jeruusalemma pühakotta. Ja kui Ta kõike oli vaadelnud ja hiline aeg juba käes oli, läks Ta välja Betaaniasse nende kaheteistkümnega."
Nii poeedid kui ka jutlustajad on sageli võrrelnud kaht jõulist noort meest, kes mõlemad surid 33-aastaselt – Naatsareti Jeesus ja Alexander Suur, Kreeka impeeriumi valitseja. Viimane elas priviligeeritud ja jõukat elu. Lapsena õpetas teda suur Kreeka filosoof Aristoteles. Täiskasvanuna omas ta suurt rikkust ja võimu. Väejuhina oli ta võitmatu. Oli aeg, mil ta nuttis, sest polnud enam maailmu vallutada. Ta suri salapärastel asjaoludel, kas ülemäärasest alkoholi pruukimisest või ta lihtsalt mürgitati mõne usaldatud isiku poolt.
Üks tundmatu poeet on kirjutanud nii: Jeesus ja Alexander surid 33-aastaselt. Üks elas ja suri iseenesele, teine sinule ja minule. Kreeklane suri troonil, juut ristil; ühe elu näis võiduna, teise oma kaotusena. Üks kõndis vägevatega, teine kõndis üksi; üks valas kogu maailma verd, teine andis enda oma. Jeesus ja Alexander – surid 33-aastaselt; kreeklane suri Baabülonis, juut suri Kolgatal. Üks tegi end jumalaks, kuid see, kes oli Jumal, tegi end inimeseks; üks elas pidutsedes, teine õnnistades. Kui suri kreeklane, langes igaveseks tema mõõkadele rajatud troon, kuid Jeesus suri ja tõusis üles, et elada igavesti kuningate Kuningana ja isandate Issandana.
Palmipuude püha on hea aeg mõelda Jeesuse kuninglikule aule. Ühinegem vaimus rahvahulgaga, kes palmioksi kandes ja neid ning oma riideid tee peale laotades hüüdsid: "Hoosianna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges!" (Mat.21,9). See pidi olema vaatepilt!
Enamus inimestele meeldivad rongkäigud ja paraadid. Tavaliselt on seal, mida vaadata ja kuulata ning kõigi meeleolu on rõõmus ja ülev. Ja kui ei saa ise kaasa marssida, siis on seda ka tore pealt vaadata. Mõned inimesed lähevad juba hästi varakult tee äärde, kust möödub mõni pidulik rongkäik, sest hilinejate jaoks ei jätku enam ruumi.
Ma mäletan siiamaani üht üldlaulupeo rongkäiku, mil valas küll kogu aeg vihma, kuid sellegipoolest oli vahva ja kõigi meeleolu hea – ja mina mängisin seal ühes orkestris suurt trummi!
Siiski mäletab inimkond üht palju tagasihoidlikumat rongkäiku, mis toimus kaks tuhat aastat tagasi Jeruusalemmas, millest on saanud alguse palmipuude püha. Kõik neli evangeeliumikirjutajat on ära märkinud selle sündmuse. Jumal näitas sellega, et Ta on pidanud oma tõotust.
Selle päeva sündmused osutavad kolmele hämmastavale tõsiasjale, mis peaksid mõjutama ka tänapäeval iga inimest. Need on kolm lüli Jumala igaveses plaanis.
1. JUMALIK KUNINGAS ON TULNUD MAA PEALE. Jumal tõotas anda juutidele kuninga juba siis, kui nad olid teel Egiptusest Tõotatud maale. Prohvet kuulutas – 4.Ms.24,17-19: "Ma näen teda, aga mitte nüüd, ma silmitsen teda, aga mitte ligidalt: Jaakobist tõuseb täht, Iisraelist kerkib valitsuskepp! ... Jaakobist tuleb valitseja!" Jumal ei mõelnud anda neile inimlikku kuningat, sest kui seesama rahvas nõudis kuningat, ütles Jumal prohvet Saamuelile, et sellega "nad põlgavad mind kui oma kuningat" (1.Sam.8,7).
Järgnevatel sajanditel seda tõotust korrati ja laiendati Jumala prohvetite poolt. Pidi tulema suur Kuningas, kes valitseb kõigi rahvaste üle igavesti. Tema toob rahu ja õnnistuse, mida maailm vajab. Ja just see Kuningas sõitiski rahvahulga juubeldades eesli seljas Jeruusalemma sel kevadisel päeval.
Juba viis sajandit enne Tema sündi siia maailma kirjeldas prohvet Sakarja detailselt seda sündmust. Sak.9,9: "Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas!"
Ta sündis kuningana. Jah, Ta sündis laudas ja Tema esimene ase oli lihtsas sõimes, kuid mäletate, kuidas hommikumaa targad küsisid Tema kohta – Mat.2,2: "Kus on see sündinud juutide Kuningas? Sest me oleme näinud Tema tähte hommikumaal ning oleme tulnud Teda kummardama." Kui meiegi nii hoolsalt uuriksime Pühi Kirju – ja usuksime! Ja mäletate Pilaatuse vestlust Jeesusega – Joh.18,37: "Siis ütles Pilaatus Temale: "Siis oled Sina ometi kuningas?" Jeesus vastas: "Jah, olen, sest mina olen kuningas! Ma olen selleks sündinud!"
Ta sündis kuningana ja elas kuningana. Alustades oma kuulutustööd, ütles Ta: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal." Ka ütles Ta, et ükski ei või näha ega saada Jumala riiki, kui ta ei sünni ülevalt (Joh.3,3-5).
1985. aasta jaanuaris avastati Los Angelese Rahvusvahelises Lennujaamas suur kohver, millele keegi polnud järele tulnud. Kui tolliametnikud kohvri avasid, leidsid nad sellest noore naise kägaras surnukeha. Uurimise käigus tuvastati, et tegu on USA-s elava noore iraanlase naisega, kes ei saanud USA viisat, et tulla oma mehe juurde, ning otsustas end ise salaja smuugeldada Ameerikasse lennu-kargo abil. Isegi kui see riskantne plaan oleks õnnestunud, oleks ta ikkagi olnud Ameerikas illegaalne elanik, ilma igasugustest õigustest ja ükskord oleks see pettus ikkagi välja tulnud. Sarnaselt arvavad mõned, et nad võivad siseneda Jumala riiki – Jeesuse kui kuninga riiki – omal jõul, kui nad on head kodanikud või koguduseliikmed. Kuid see ponnistus on määratud luhtumisele.
Samuti ütles Jeesus, et keegi ei saa tema kuningriiki, kui ta ei alandu ega saa lapse sarnaseks (Mat.18,3). Ta jutustas inimestele palju tähendamissõnu, kirjeldamaks neile oma kuningriiki. Ta elas kogu aeg teadmises, et Ta on kuningas.
Ta sündis kuningana, elas kuningana ja Ta suri kuningana. Mäletate, kuidas juudid Pilaatuse ees kaebasid Jeesuse peale: "Igaüks, kes iseenese teeb kuningaks, on keisri vastane," mille peale Pilaatus küsis neilt: "Kas ma pean teie Kuninga risti lööma?" Ja kas te mäletate, millise sildi laskis Pilaatus kinnitada risti külge? "Jeesus Naatsaretlane, juutide Kuningas!" (Joh.19,12-19). Jeesus suri kuningana.
Suudame me mõista, mida see tähendab? Seda võitlevat ja heitlevat maailma on külastanud selle Kuningas! Suur Kuningas on tulnud maa peale. Palmipuudepühal juubeldav rahvahulk näis seda tunnetavat, kuid vaid lühikest aega, sest Jeesus loobus siis valitsemisest, selleks et saada inimeste Päästjaks! Oled sa kunagi pöördunud ära inimeste austusest, selleks et kanda oma risti? Seda tegi suur Kuningas ja seda teevad Tema tõelised jüngrid.
See oli esimene lüli Jumala igaveses plaanis: Jumalik kuningas on tulnud maa peale.
2. JUMALIK KUNINGAS ON HAKANUD JUBA VALITSEMA. Jeesus ütles variseridele – Luk.17,20.21: "Jumala riik ei tule tähelepanu äratades; ei öelda ka mitte: vaata siin! või: vaata seal! sest ennäe, Jumala riik on seespidi teie sees!" See on nähtamatu kuningriik, mis on nende sees, kes selle Kuningat armastavad ja Teda teenivad, Temale kuuletuvad. Pole sellist aega, mil see Kuningas, Jeesus, ei räägiks. Pole kohta, kus Jeesus ei viibiks. Pole nii pimedat ruumi, kus Jeesus ei viibiks oma kuningriigi alamatega. Kõik, kes on Ta oma Issandaks vastu võtnud, on selle suure kuningriigi kodanikud, mis ulatub palju kaugemale sellest maailmast.
Mida tähendab olla selle Kuninga riigis? See tähendab andestust, rahu Jumalaga, igavest kodu taevas, jõudu taluda katsumusi ja seista vastu kiusatustele; see tähenda ka olla selles maailmas Tema suursaadikud ja Tema rikkuste pärijad.
See oli teine lüli Jumala igaveses plaanis: Jumalik kuningas on hakanud juba valitsema ja meil on eesõigus olla Tema riigi alamad.
3. JUMALIK KUNINGAS TULEB JÄLLE!
Paulus seisis Marsi künkal Ateenas tolle aja Kreeka suurte filosoofide ja mõtlejate keskel ning ütles: "Jumal ... kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama, sest Ta on seadnud päeva, mil Ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses Mehe läbi, kelle Ta selleks on määranud" (Apt.17,30.31).
Lugu räägib sellest, kuidas ühes linnakeses hakkas hobune lõhkuma ja jooksis ära vankriga, milles oli väike poiss. Nähes, millises ohus on väike laps, riskeeris üks noor mees oma eluga ja püüdis hobuse kinni ning peatas vankri. Sellest lapsest aga kasvas mees, kes ei pidanud lugu seadustest ja ühel päeval seisis ta kohtu ees raske kuriteo pärast. Seal tundis ta kohtunikus ära mehe, kes aastaid tagasi oli päästnud ta elu. Nii palus ta sellele kogemusele toetudes armu. Kuid kohtunik ütles tõsiselt: "Noormees, siis ma olin su päästja, täna aga olen ma su kohtunik ja pean mõistma su surma."
Ühel päeval tuleb Jeesus tagasi kuninga ja kohtumõistjana. Sellest räägib Piibel ikka ja jälle. Uues Testamendis osutatakse sellele üle 300 korra! "Ma lähen teile aset valmistama. Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen" (Joh.14,2.3).
Varsti, õige pea, saame näha oma Kuningat. Ta tuleb tagasi oma tõotuse järgi. Kas sa ootad Tema saabumist, või hoopis kardad sa seda? See sõltub sellest, kas su usulamp põleb ja su vaimulik rüü puhas. Aga Ta tuleb kindlasti.
"Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja!" Ole kindlasti valmis Tema tulekuks juba täna!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv