Näed sa hiiglasi või Jumalat?
31.08.2013 - (1361)

Täna vaatleme üht õppetundi Iisraeli ajaloost nende teekonnal Egiptusest Tõotatud Maale. On see ju Piiblisse kirja pandud "meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud" (1.Kor.10,11). Jumala vägeval juhtimisel on nad jõudnud läbi kõrbe Kaananimaa piirile. Seal saadab Mooses Jumala käsul välja 12 maakuulajat – igast suguharust ühe esindaja – ja annab neile korralduse: "Minge sinna Lõunamaale ja minge üles mäestikku, vaadake maad, missugune see on, ja rahvast, kes seal elab: ons ta vägev või väeti, ons teda pisut või palju? Kas maa, kus ta elab, on hea või halb? Missugused on linnad, kus ta elab: kas leerid või kindlused? Ja missugune on maa: kas rammus või lahja, kas seal on puid või ei ole? Olge vaprad ja võtke kaasa maa vilju!" (4.Ms.13,17-20).
Nii asuvad need 12 meest teele ja veedavad 40 päeva maad uurides; seejärel pöörduvad nad tagasi ja esitavad oma aruande. Me võime sellest lugeda 4. Moosese 13. peatükist alates 26. salmist: "Nad tulid ning läksid Moosese ja Aaroni ja kogu Iisraeli laste koguduse juurde Paarani kõrbe Kaadesisse ning tõid sõnumeid neile ja kogu kogudusele ja näitasid neile maa vilju. Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: "Me jõudsime sellele maale, kuhu sa meid läkitasid. See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad!" (salmid 26 ja 27).
Kõlab hästi, kas pole? Nende aruande esimene osa oli üksmeelne ja väga positiivne. "Nagu Jumal on lubanud ja nagu me oleme soovinud, on maa väga viljakas. Vaadake ise selle vilju!" Aga sealt edasi ei olnud nende aruanne enam ühehäälne. Enamus, täpsemalt kümme neist, jätkasid oma aruannet sõnaga "kuid."
Kas me pole märganud, kui sageli kõlab sõna "kuid" või "aga" ükskõik millisel nõupidamisel, kus arutatakse tulevikuplaane. Milliseid ettepanekuid ka ei tehta, milliseid plaane ka ei esitata, alati leidub "kahtlevaid Toomaseid," kes arvavad, et sellest ei tule midagi välja, nii et ärme parem üritagi.
Just nii olid lood selles iisraellaste esinduses. Pange tähele, kuidas 10 meest neist kaheteistkümnest maakuulajast jätkasid oma aruannet: "KUID rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured. Me nägime seal ka Anaki järeltulijaid. Lõunamaal elavad amalekid, mäestikus elavad hetiidid, jebuuslased ja emorlased, mererannas ja Jordani ääres elavad kaananlased!" (salmid 28 ja 29).
Selline jutt polnud julgustav; see tegi rahva ärevaks. Ja Piibli aruanne jätkub: "Siis Kaaleb vaigistas rahvast Moosese ees ja ütles: "Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!"" (salm 30).
Oli tekkinud vastasseis ja see puhus kired kuumaks. Piibli aruanne jätkub: "Aga mehed, kes olid käinud ühes temaga, ütlesid: "Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on vägevam meist!" Ja nad levitasid Iisraeli laste ees laimu maa kohta, mida nad olid uurinud, öeldes: "Maa, mille me uurides läbi käisime, on maa, mis neelab oma elanikud, ja kogu see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed. Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis!" (salmid 31-33).
Nii olid siis lood. Enamus sellest maakuulajate grupist soovitas eirata Jumala tahet ja mitte hõivata Tõotatud Maad. Miks? Sest nad nägid vaid hiiglasi ja mitte Jumalat! Kaaleb ja Joosua, ehkki vähemuses, julgustasid aga rahvast tegema Jumala tahtmist ja hõivama Kaananimaa. Miks? Sest nende silmad olid Jumalal ja mitte hiiglastel. Oli ju Jumal osutunud nii võimsaks ning teinud nende päästmiseks ja aitamiseks nii palju imetegusid; mida või keda peaksid nad kartma?
Tundub, nagu poleks rahval olnud eriti raske valida, keda kuulata ja kelle nõuandeid järgida. Muidugi oli Jumal suurem hiiglastest. Kuid Jumal oli taevas ja hiiglased maa peal – ning otse nende teel. Ja nii kaotasid nad silmist Jumala ning nägid vaid hiiglasi. Võib-olla panite tähele, et algul ütlesid nad nagu muuseas: "Rahvas, kes elab maal, on tugev." Vastasseisu tekkides aga ütlesid nad: "Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on vägevam meist!" Algul ütlesid nad: "Me nägime seal KA Anaki järeltulijaid," s.t. pikakasvulisi mehi. Vastasseisu süvenedes aga ütlesid nad juba: "KOGU see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed." Seda nimetatakse liialdamiseks! Pilti maalitakse aina süngemates toonides.
Ja siis halvas neid alaväärsuskompleks. Nad ütlesid: "Me olime iseendi silmis [pange tähele: "iseendi silmis"] nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis!" Kust nad teadsid, millised nad olid "nende silmis"? Nad oletasid, et kuna nad ise pidasid end nii väikesteks, pidasid neid väikesteks ka teised!
Ja tulemus: iseend nägid nad rohutirtsudena, kaananlasi hiiglastena ning Jumalat ei näinud nad enam üldsegi! Ja kaananimaa alistamisest ei tulnud midagi välja.
Meiegi oleme teel oma Kaanani poole. Me pole veel kohal. Meil tuleb veel võidelda. Seepärast tuleb meil vastata kahele küsimusele: Mida või keda me näeme? ja Kuhu me siis ikkagi läheme?
1. MIDA VÕI KEDA ME NÄEME?
Vaadates meie maisel rännuteel oma tulevikku, mida või keda me näeme? Kas me näeme hiiglasi või Jumalat? Me võime õigustatult nimetada hiiglasteks paljusid probleeme, mis on siin maailmas lõpu lähenedes muutunud järjest suuremaks.
Me kohtame hiiglaslikku perekonnakriisi, mis on hägustanud perekonna piirjooned sedavõrd, et maailmal ei ole enam selget ettekujutust, mis see perekond üldse on. Kunagi moodustasid perekonna mees, naine ja lapsed. Nüüd ei ole ühe vanemaga perekonnad enam mingi erand ja kahe mehe või kahe naisegi kooselugi nimetatakse paljudes riikides abieluks ning nad moodustavad perekonna! Ja ehkki Eesti abieludest põhineb valdav osa mehe ja naise kooselul, lahutatakse neist juba 68%!
Samamoodi kohtame me hiiglaslikku moraalikriisi. Väga väheks on jäänud tüdrukuid, kes abielluvad neitsina. Voorusliku elu asemel õpetatakse lastele kondoomide kasutamist.
Neile kriisidele lisanduvad hiiglaslikud kriisid maailmas, kriisid valitsuses, rahakriisid, kütusekriisid, keskkonnakriisid... Need on hiiglased, mis meid hirmutavad. Ja vaadates tulevikku, oleme me 10 maakuulaja sarnaselt vahel nii heidutatud neist hiiglastest, et kaotame silmist Tõotatud Maa – Jumala, kes soovib, et me läheksime ja hõivaksime selle.
Jah, hiiglased ON meie teel. Ja meie omas jõus ei suuda neid võita. Seda enam peaksime me hoidma silmad Jumalal, kes on spetsialiseerunud hiiglaste löömisele. See oli Jumal, kes Taaveti käe läbi võitis Koljati. See oli Jumal, kes Giideoni ja tema 300 mehe läbi võitis üüratu midjanlaste armee. Ja see oli Jumal, kes Jeesuse Isikus võitis Kolgata surmavõitluses Saatana enda!
Maailm vajab ikka veel inimesi, kes ei vaata hiiglastele, vaid Jumalale. "Mina tean, et Sina suudad kõike ja et Sinul ei ole ükski asi võimatu!" ütles Jumala kohta Iiob (Iob.42,2). Sama kordas ka ingel Maarjale (Luk.1,37). Jumal suudab päästa meid ja meie pered kõigi nende hiiglaste käest. Jumal võib anda meile täie võidu!
Nii et: kui sa vaatad tulevikku: mida või keda sa näed? Hiiglasi või Jumalat? Ja siit tuleneb meie teine küsimus:
2. KUHU ME LÄHEME?
Kas me läheme edasi Tõotatud Maa poole, või pöördume tagasi kõrbesse ja ehk isegi Egiptusesse? On üllatav, kui lühike oli Iisraeli rahva mälu. Alles nad hädaldasid oma sajanditepikkuse orjapõlve üle. Alles nad kaebasid, et neil tuleb teha telliseid, ilma et neile oleks antud õlgi. Ja siis said nad vabaks! Aga leidsid end kõrbest. Ja selle asemel, et minna sealt edasi "maale, mis piima ja mett voolab" (4.Ms.16,14), ütlesid nad: "Võib-olla oleks parem, kui me läheksime tagasi Egiptusesse? Seal oli meil vähemalt rahu, katus pea kohal ja harjumuspärane toit laual." Nad olid valmis loobuma vabadusest ja saama uuesti orjadeks, et mitte rinda pista hiiglastega.
Meiegi eelistame rahulikku, turvalist elu. Maailma mõistes tähendab turvalisus palju raha ja palju aega selle eest saadavaid hüvesid nautida. Kuid see on illusioon. Just siis, kui arvad selle saavutanud olevat, libiseb see ootamatult käest.
Kes meist poleks kuulnud USA poplauljast Michael Jacksonist, kes [ma tsiteerin nüüd Wikipediast] "alustas oma karjääri 11-aastaselt perebändi "The Jackson 5" liikmena. Tänu suurepärasele häälele sai Michaelist kiiresti ansambli juhtfiguur. Soolokarjääri alustas 1971. aastal. Tema plaatidest tõusid müügiedetabelite tippu [ja pange nüüd tähele nende nimesid, mis iseloomustavad ilmekalt tema "tähelendu] "Off The Wall" [Seinalt ära või lahti] (1979), "Thriller" [põnevik] (1982), "Bad" [halb] (1987), "Dangerous" [ohtlik] (1991) ja "HIStory" [ajalugu, tema lugu] (1995).
Panite tähele: noormees sai seinast lahti, elas mõnda aega põnevikus, kuni asjad läksid halvaks, seejärel lausa ohtlikuks ja lõpuks 50-aastasena oli ta ajalugu! See võib juhtuda igaühega meist. Just sel ajal, kui sa mõtled, et nüüd oled kindlustatud ja heal järjel, variseb kõik kokku. Sest kindlusetunne siin maailmas on illusioon.
Pealegi on selle hind liiga kõrge, s.t. inimesed maksavad selle eest liiga kõrget hinda. Jeesus esitas küsimuse, mis peaks meid kõiki mõtlema panema – Mat.16,26: "Mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks? Või mis lunastushinda võib inimene anda oma hinge eest?" Mis kasu on sellest, kui inimene saavutaks kõik, mida see maailm võib pakkuda? Saalomon saavutas kõik, mida see maailm võib pakkuda, kuid targa mehena jõudis järeldusele: "Tühisuste tühisus, kõik on tühine!" (Kog.1,2).
Me käitume rumalalt, kui paneme oma lootuse sellele elule, mis möödub kiiresti, ja sellele maailmale, mis kaob peagi. Jeesus ütles ühes tähendamissõnas: "Sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud? Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!" (Luk.12,20.21).
Jah, nõnda on selle lugu, kes näeb usuteel ees hiiglasi – on raske, kui mitte võimatu teha Jumala tahtmist! – ja pöördub tagasi maailma. Jumala tahtmist tasub teha iga hinna eest, sest see on ainus asi, millel on igavene väärtus. Johannes kirjutab, et "maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti" (1.Joh.2,17).
Üks mees jutustab, kuidas ta külastas oma kirurgist sõpra, kes töötas meedikust misjonärina ühes vaeses riigis. Sõber kutsus teda vaatama pealt üht suuremat operatsiooni. Mees läkski ja oli üllatunud operatsiooniruumi sisustuse kasinusest ja kehvadest tingimustest, milles kirurg pidi töötama. Seetõttu kestis operatsioon palju kauem, kui see oleks väldanud mõnes hästivarustatud haiglas. Operatsiooni lõppedes oli kirurg väga kurnatud. Sõber küsis: "Kui palju oleksid sa teeninud selle operatsiooni eest USA-s?"
"Tuhandeid dollareid, ma arvan," vastas kirurg.
"Ja kui palju saad sa selle eest siin?" küsis sõber.
Kirurg mõtles hetke ja ütles: "Siin ma saan oma patsiendi naeratuse, kui ta paraneb, ja oma Issanda heakskiidu." SEE on üks kindel asi! Jeesus ütleb sellistele inimestele: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!" (Mat.25,21).
Ärme siis karda selle maailma hiiglasi! Ärme siis otsi kergemat elu, pöördudes tagasi selle maailma viiside poole. Selle maailma rikkused loovad vaid illusoorse turvatunde, Jumal aga kingib sulle terve igaviku Taevases Kaananis?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv