Jumala armastus
31.12.2011 - (1597)

"Emme, milline on Jumal," küsib 5-aastane poiss.
Ema jääb mõttesse ja ütleb siis: "Tead, pojake, Jumal on Vaim ja me ei saa Teda näha nii, nagu me näeme inimesi."
"Aga kui me ei või Teda näha, kust me siis teame, milline Ta on," ei jäta poiss rahule.
"Hea küll, kujuta ette, et oled pime," püüab ema selgitada. "Kas sa suudaksid siis näha issit, näiteks?"
Poiss raputab pead.
"Aga kas sa teaksid, milline issi on?"
Poiss mõtleb hetke ja siis noogutab energiliselt peaga.
"Sa teaksid, milline issi on, selle kaudu, mida Ta räägib, eks ju?"
Poiss noogutab jälle.
"Ja nii me teame ka, milline Jumal on, selle kaudu, mida Ta ütleb oma Sõnas. Sa tead, et isa armastab sind, sest ta ütleb seda sulle ja teeb kõik, mida suudab, sinu heaks. Just nii teame ka seda, et Jumal armastab meid. Ta ütleb seda meile ja Ta aitab meid nii palju meie elus. Ta andis meile Jeesuse, kes võtab ära meie patud ja ühtlasi näitab ka, milline Jumal on. Ja isegi kui sa ei suudaks näha oma issit – kui sa, näiteks, oleksid pime – siis sa ikkagi kuuleksid tema häält ja saaksid aru, kui ta on lähedal. Samamoodi võime me Jeesuse kaudu kuulda Jumala häält ja tunda, et Ta on ligidal. Just sellepärast, ehkki me ei saa Jumalat näha, võime teada üsna kindlalt, milline Ta on."
"Ma tean," ütleb selle peale väike poiss rõõmsalt, "me ei näe Jumalat väljastpoolt; me näeme Teda seestpoolt."
Väikesel poisil on õigus, eks ju? Johannese evangeeliumi 4. ptk. 24. salmis ütleb Jeesus: "Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões Teda kummardama!" Jumalal ei ole füüsilist ihu, nagu meil, Tema poolt loodud inimestel. Oma ihu tõttu saame me olla ühel ajahetkel vaid ühes kohas. Jumalat kui Vaimu ei kammitse sellised piirangud. Ta on kõikjalolev, kõikvõimas ja kõiketeadev.
See aga tekitab meie jaoks probleemi. Kuna Jumal on Vaim ja meie "ainult liha" (1.Ms.6,3), on meil raske Temaga suhelda. Me ei või vahetult Teda näha, sest Ta on Vaim; me ei saa Teda otseselt puudutada, sest Ta on Vaim; meil ei õnnestu kuulda oma füüsiliste kõrvadega Tema häält, sest Ta on Vaim.
Kuid Piibel õpetab, et usu kaudu ja Püha Vaimu läbi võime me siiski Teda tajuda. Oma vaimusilmadega võime Teda näha, oma vaimukõrvadega kuulda Tema häält ja oma südames tunda Tema õrna puudutust. Paulus kirjutab, et "seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed" (Rom.8,16).
1.Joh.1,5 leiame ühe teise kirjelduse Jumalast: "Ja see on kuulutus, mille me oleme kuulnud Temalt ja kuulutame teile, et Jumal on valgus ja Temas ei ole mingit pimedust." Kas pole hea sõnum: "Jumal on valgus"? Me armastame valgust. Meile meeldib viibida päikese käes. Kellelegi ei meeldi pimedus – kui vast ainult kurjategijatele, et pimeduse katte all teha oma räpast tööd.
Piibel tõmbab selge eraldusjoone valguse ja pimeduse, headuse ja kurjuse, puhtuse ja patu vahele. Nii et kui Pühakiri ütleb: "Jumal on valgus," siis tähendab see, et Jumal on hea, puhas ja püha.
Kõik me vast oleme ühel või teisel põhjusel külastanud mõnd hämarat söögikohta, baari või restorani. Meid juhitakse meile reserveeritud laua juurde ja ulatatakse menüü. Kuid vähese valguse tõttu ei näe me alguses suurt midagi. Alles pikapeale, kui silmad pimedusega harjuvad, suudame me sealt midagi välja lugeda. Traagiliselt kujutab see just seda, mis on juhtunud meiega siin maailmas. Me oleme tasapisi harjunud siin valitseva pimedusega. Me oleme harjunud kurjuse ja patuga. Pole ime, et Jumalat vastustatakse järjest jõulisemalt, sest Jumal on valgus ja valguses tulevad nähtavale meie kurjad teod.
Kuid Jumal ei paljasta meie patte mitte selleks, et meid hukka mõista, vaid et meid surmast päästa. Ta soovib, et me näeksime, millises kohutavas, lausa lootusetus olukorras me ilma Temata oleme. Ja kuna Ta meist nii väga hoolib, siis püüab Ta meid iga hinna eest aidata.
Kõige paremini räägib vast sellest Jumala makstud hinna suurusest Piibli kuldsalmiks nimetatud Joh.3,16. Loeme meeldetuletuseks selle ja sellele järgneva salmi: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu! Sest Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et Ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm Tema läbi õndsaks saaks!" (Joh.3,16.17).
"Jumal armastab meid." Need on vast kõige meeldivamad sõnad, mis iial inimese kõrvu on kostunud. Tungiks need ometi meie südamesse! Teadmine, et keegi meid armastab, on nii magus. Teadmine, et Jumal meid armastab, on nii julgustav.
Kuid kas me anname endale aru, et kui me usume ja tunnistame, et Jumal armastab "meid", siis see "meie" ei tähenda mitte ainult "meid" kirikus istuvaid kristlasi. See tähendab kõiki inimesi sellel planeedil. "Sest nõnda on Jumal MAAILMA armastanud" – iga inimest siin maailmas, olenemata rahvusest, rassist, nahavärvist, soost, vanusest, sotsiaalsest seisusest, majanduslikust olukorrast – kõiki võrdselt! Kas me suudame mõista, et Jumal armastab prükkarit sama palju kui mind? See paistab hästi välja minu käitumisest prükkariga! Ja Jumal armastab minu vaenlast sama palju kui mind! Kas me mõistame, mida see tähendab?
Ja veel üks probleem. Kui me ütleme, et "Jumal on armastus" (1.Joh.4,8), laseme me pendlil tihti liikuda selles suunas liiga kaugele. Jah, Jumal on armastus, kuid Tal on ka teisi iseloomuomadusi. Kui Piibel nimetab Jumalat Isaks, siis inimesed tihti püüavad näidata Teda pigem vanaisana. Üks isa ütles otse välja, et tema vanemad on maailma suurimad silmakirjatsejad. Nad suhtuvad oma lastelastesse hoopis teisiti kui oma lastesse. Oma lastelt nõudsid nad karmilt korda, lastelaste puhul aga kiidavad heaks kõik nende teod, vaadates üle vigadest. Ta ei suutnud neis ära tunda samu inimesi, kes teda kasvatasid.
Nii vaadatakse tihti ka Jumalale kui suurele Vanaisale taevas, kes armastab meid hullupööra, ega pane seepärast üldse tähele meie vigu. Ta lubab meil teha kõike, andestades meile kõik apsud ja võttes kord kõik taevasse. Kuid Piibel õpetab, et lisaks sellele, et Jumal on armastus, on Ta ka valgus, kohtumõistja ja isegi "hävitav tuli" (Heb.12,29)! Juba Mooses kuulutas, et "Jumal on ustav ja Temas pole väärust, Tema on õige ja õiglane!" (5.Ms.32,4).
Jutluse teises osas tahaksin ma peatuda lühidalt kolmel asjal, mida me võime õppida Jumala armastusest.
1. ARMASTUS PEAB TEGEMA MIDAGI.
"Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" Oma armastuses ei saanud Jumal seista pealtvaataja rollis, kui Ta nägi, et meie patud lahutavad meid Temast ja saadavad igavesse surma. Ta pidi võtma midagi ette. Selline on armastus. See ajab tegutsema.
Kui inimene hakkab armastama teist inimest, siis paneb see ka tema tegutsema, sest armastus otsib väljapääsu tegudes. Noormees võib teha isegi tobedaid asju, et püüda oma armastatu tähelepanu, kuid küpsem armastus püüab väljendada end tegudes, mis meeldivad armastuse objektile, millest armastatul on kasu.
On asju, mida ei saa lihtsalt kirjeldada sõnades. Kuidas sa kirjeldad päikeseloojangut inimesele, kes pole seda kunagi näinud (pimedale)? Kuidas sa kirjeldad mõne toidu maitset inimesele, kes pole seda kunagi proovinud? Kuidas sa kirjeldad kaunist muusikat sündimisest saadik kurdile? On asju, mida tuleb nende mõistmiseks kogeda. Ja armastus on üks neist. Aga et keegi saaks armastust kogeda, peab keegi seda ilmutama. Jumal näitas oma võrratut armastust meie vastu üles sellega, et saatis Jeesuse meid surmast päästma. Kui me kogeme seda armastust, paneb see meidki armastama, see tähendab armastuses midagi tegema – Jumalale, kaasinimestele.
2. JUMALA ARMASTUS EI OLE ÄRATEENITAV.
Joh.3:16, ei ütle, et "nõnda on inimene Jumalat armastanud, et Jumal oli sunnitud teda vastu armastama." Seda ei ütle ükski piiblisalm ja sellest ei räägi ka kellegi kogemus. Kõik räägib sellest, et armastuse allikas on Jumal ja Tema on seda ilmutanud meie vastu juba siis, kui me Teda veel ei armastanud. Paulus kirjutab, et meid lepitati Jumalaga "Tema Poja surma kaudu [juba siis], kui me alles olime Jumala vaenlased" (Rom.5,10). Jumal armastas meid juba siis, kui me Teda veel ei armastanud. Keegi ei saa ära teenida seda armastust. Sa ei saa seda ära teenida oma ilu või headusega, oma töö või ohvrimeelsusega. See on Jumala vaba and kõigile ja igaühele.
Vana legend räägib hiinlasest, kes kõnnib vihmast libedal teel, komistab ja kukub muda-auku. Püüdes end sealt välja võidelda, vajub ta järjest sügavamale. Mida enam ta rabeleb, seda sügavamale ta vajub.
Siis märkab ta Budat möödumas, kes näeb teda ja ütleb: "Oled sa alles täbaras olukorras! Võta, siin on paber, kust võid lugeda kümnest viisist, kuidas august välja pääseda. Ma ei saa siin kauem viibida; mul on vaja veel paljusid teisi aidata." Mees hakkab lugema ja proovib kõiki kümmet viisi, kuidas august välja saada, kuid mida enam ta püüab, seda sügavamale ta vajub.
Siis näeb ta Konfutsiust möödumas. Ka see märkab teda ja ütleb: "Sa oled kohutavas hädas, kuid mul on sulle hea uudis: kui sa astud viis sammu minu poole, astun ma sulle viis sammu vastu – ja nii kõnnime me koos sellest august välja."
"Aga ma ei suuda astuda isegi mitte viit sammu," vastab mees, "mida enam ma end liigutan, seda sügavamale mutta ma vajun." Aga Konfutsiuski läheb oma teed. On ju temalgi vaja aidata veel paljusid teisi hiinlasi.
Siis läheneb mööda teed Jeesus, näeb teda, võtab seljast kuningliku rüü ja peast krooni ning laskub tema juurde muda-auku, kus Ta upitab teda seni, kuni mees saab august välja ja tunneb oma jalge all kindlat maad.
Keegi ei saa ära teenida Jumala armastust. See on and, mida Jumal pakub ühtemoodi kõigile. Jumal aitab kõiki, kes end vaid aidata lasevad.
3. JUMALA ARMASTUS ON VÄLTIMATU JA AMMENDAMATU.
Kuidas mõista, et Jumala armastus on vältimatu? Väga lihtsalt: Jumala armastus on vältimatu, sest see on Tema olemus. "Jumal on armastus." Kuna Ta on armastus, ei saa Ta olla vihkamine, isegi mitte ükskõiksus! Ta lihtsalt ei saa teisiti, kui armastada kõiki, sest selline on Tema iseloom.
Mehelt me ootame, et ta käituks kui mees; naiselt me ootame, et ta käituks kui naine. Koeralt me ootame, et ta käituks kui koer. Ja sealt me ootame, et ta käituks kui siga. Me ei oota mehelt, et ta käituks kui siga... ehkki vahel meid üllatatakse.
Kui me loeme, et Jumal on armastus, siis me ootame, et Ta armastab meid – ja Ta ei valmista meile pettumust.
Ja Tema armastus on ammendamatu. Ta jätkab armastamist isegi siis, kui Teda vastu ei armastata. Ta armastab meid ka siis, kui me saame Tema peale vihaseks või mässame Tema vastu. Tema armastus on alati olemas meile vastuvõtmiseks.
Üks vana lugu räägib sellest, kuidas mees kohtab teel noort poissi, kelle käe otsas on linnupuur paljude metslindudega.
"Mida sa kavatsed nendega teha?" küsib mees.
"Ma mängin nendega, siis murran nende tiivad ja vaatan, kuidas nad surevad."
Mees ütleb: "Mulle meeldivad linnud. Kas sa ei müüks need mulle? Ma annan sulle 2 dollarit."
"Sellest ei piisa," vastab poiss.
"Ma annan sulle viis dollarit," ütleb mees.
"Liiga vähe," vastab poiss.
"Kui palju sa siis nende eest tahad?" küsib mees.
"Kümme dollarit," ütleb poiss.
Mees maksab talle 10 dollarit ja poiss ruttab seda kulutama. Seejärel avab mees puuri ja laseb linnud vabadusse.
Teine lugu räägib Jeesusest, kes kohtab teel Saatanat, kel on käes puur inimestega.
"Mida sa kavatsed nendega teha," küsib Jeesus.
"Ma mängin nendega natuke ja siis tapan nad," ütleb Saatan. Ma meelitan nad patustama Jumala vastu ja unustama, et patu palk on surm. Ja nii nad surevadki oma pattudes."
"Ma soovin need ära osta," ütleb Jeesus. "Ma annan sulle kogu maailma kulla."
"Sellest ei piisa," ütleb Saatan.
"Ma annan sulle kõik loomad tuhandeil mägedel," pakub Jeesus.
"Liiga vähe," vastab Saatan.
"Kui palju sa siis nende eest tahad?" küsib Jeesus.
"Sa ei ole iial nõus maksma nende hinda, sest ma tahan Sinu vere, sinu elu," ütleb Saatan.
"Ma maksan," ütleb Jeesus. Ja Ta maksis. See on armastus. Selline on Jumala armastus – armastus, mis paneb Teda tegutsema, armastus, mis pole ärateenitav ning armastus, mis on vältimatu ja ammendamatu. Laskem sel võita kogu meie südame!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv