Imeline tõotus
03.03.2012 - (1286)

Taavet laulis: "Jehoova, meie Issand, kui ülev on Su nimi kõiges maailmas! ... Kui ma näen Su taevast, Su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis Sa oled rajanud, siis mis on inimene, et Sa temale mõtled, ja inimese poeg, et Sa tema eest hoolitsed?" (Ps.8,2-5).
Nii suur Olevus, kes on teinud päikesed ja kuud ja planeedid, galaktikad ja megagalaktikad – kogu universumi ja ilmselt pole see ainus universum – mõtleb meile! Miks? Sest Ta armastab meid! Aga miks? Miks Ta nii armastab meid? Miks Ta armastab maailma nõnda, "et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu" (Joh.3,16)? Miks? Kas pole taevas küllalt pühasid, häid ja õigeid olevusi – ingleid ja langemata maailmade elanikke – keda armastada ja kelle eest hoolitseda? Miks Ta hoolib nii palju meist, patustest inimestest?
Me ei tea, miks. Aga me teame, et Ta seda teeb ja see teadmine on nii hea, nii lohutav selles karmis maailmas.
Armastusest meie vastu on Ta andnud mõned imelised tõotused. Näiteks ütles Jeesus – Joh.6,37: "Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka välja." Jumal on lubanud kuulda meie palveid (Õps.15,29) ja Paulus kirjutab, et "ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda" (1.Kor.10,13). Ta on tõotanud rahuldada meie vajadused ja olla alati meiega, andestada meie patud, kui me neid kahetseme, ning viia meid ükskord ära siit surma varju orust enda juurde jäädava õnne maale. "Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam, sest endised asjad on möödunud," tunnistab Johannes (Ilm.21,4).
Kas pole need tõotused imelised? Ja Jumal on alati täitnud oma tõotused. Täna soovin ma koos teiega vaadelda tähelepanelikumalt üht erilist tõotust, mis leidub Pauluse kirjas filiplastele. Palun, kuulake seda – Flp.4,6.7: "Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest [ehk: ületab igasuguse arusaamise], hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses."
Panite tähele? Jumal tõotab siin meile oma rahu – "Jumala rahu." Ma ei tea, kuidas on teiega, kuid mina küll vajan Jumala rahu. Ja ma arvan, et teie ka. See maailm, milles me elame, on nii rahutu, nii stressirohke paik; me vajame nii väga seda "Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest" ehk mis ületab igasuguse arusaamise – Jumala rahu, mis maandab kõik pinged.
Ma nägin üht ekspertide koostatud nimekirja kümnest kõige enam stressi tekitavast tööst maailmas. Vaadake, kas teie töö on nende seas või nendega kuidagi seotud.
Nad leidsid, et kõige stressirohkemaks tööks on olla südalinna keskkooli õpetaja, kel on väga vähe autoriteeti ja õigusi korratute laste korralekutsumiseks – selliste laste, kes mõnes piirkonnas võtavad kooli kaasa mitte ainult külmrelvi, vaid ka tulirelvi, rääkimata "pisirikkumistest" tubaka, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ja teistele selle õpetamise näol.
Teisel kohal selles pingereas on politseiniku töö. Panite tähele – õpetajate töö on enam stressi tekitav kui politseinike töö! Ilmselt sellepärast, et politseinik on paremini varustatud ja tal on ka rohkem õigusi ja võimalusi kurjategijate ohjeldamiseks.
Kolmandal kohal stressirohkete ametite nimistus on maa all töötava kaevuri töö, kuna iga hetk võib kaevandus variseda ja ta elusalt matta.
Neljandaks pingeline töö on lennujuhtimiskeskuse töötajal, kes vastutab tuhandete inimeste ohutuse eest lennukites, mis lendavad tema juhtimispiirkonnas.
Viiendale kohale on asjatundjad asetanud interni ehk praktikandist arsti, kes töötab tohutu pinge all, omamata kogemusi ja kõiki vajalikke oskusi ning püüdes neid meeleheitlikult omandada.
Kuuendal kohal selles pingereas on börsimaakler, kes peab orienteeruma aktsiate pidevas kõikumises üles ja alla ning tegema peremehele kasulikke otsuseid.
Seitsmendal kohal on ajakirjaniku töö, kes on alati hädas tähtaegadega.
Kaheksandal kohal on ametniku töö, kes tegeleb klientide kaebustega, mida ta peab kuulama terve päeva.
Üheksandal kohal on ettekandja töö ja kümnendal sekretäri töö. Näete, sekretäri tööd peetakse enam stressi tekitavaks kui ettevõtte juhi tööd!
Need samad eksperdid koostasid ka kõige vähem stressi tekitavate tööde loetelu ja teil oleks vast huvitav teada, kes olid seal eesotsas. Esimesele kohale asetasid nad jutlustajad! Miks? Kõik teavad, et jutlustajad või pastorid töötavad vaid paar tundi nädalas ja kas sedagi võib tööks nimetada? Mäletan, et kui üks koguduse õde kuulis jutlustaja Kaldma pensionileminekust, lõi ta üllatusest käsi kokku ja ütles: "Pensionile? Ta pole eluaeg tööd teinud, mille eest talle pensioni makstakse?" Õnneks ütlesid meie eksperdid välja ka põhjenduse, miks nad peavad jutlustaja tööd kõige vähem stressi valmistavaks. Nad ütlesid: "Jutlustajad kannatavad kõige vähem stressi all, sest nad usuvad, et on olemas taevas, ja on kindlad, et nemad sinna saavad!"
No, see on juba midagi! Kui uskumine, et on olemas taevas ja kindel olemine, et sina sinna saad, vähendab stressi või võtab selle koguni ära, miks ei võiks siis sina seda uskuda ja selles kindel olla? Taevas pole ju ainult jutlustajate jaoks! Nii võid vabaneda stressist ka sina.
Teisel kohal vähese stressi pingereas on ekspertide arvates juristid ja advokaadid, sest nad teavad, et neid ei panda vangi. Nende kliendid pannakse, aga neid mitte!
Olgu meiega, kuidas on, aga fakt on see, et me elame stressirohkes maailmas ja üks Jumala tõotustest on see, et Ta annab kõige selle sees meile oma rahu. Vaadelgem siis lähemalt seda tõotust.
1. APOSTEL PAULUS.
Meenutades Pauluse poolt kirja pandud tõotust Jumala rahust, on äärmiselt oluline panna tähele ka selle saamiseks esitatud tingimusi. Me lugesime: "Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks" (Flp.4,6). Ja alles seejärel "Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses" (s. 7). Mida meil siis tuleb teha omalt poolt?
A. Mitte muretseda. "Ärge muretsege ühtigi!" Kas ei kuule me selles mitte Jeesuse sõnade kaja? Me räägime sellest varsti pisut lähemalt. Igal juhul on see meie rahuks ülimalt oluline.
B. Palvetada kõige pärast. "Laske KÕIGES oma palumised palve ja anumisega ... saada Jumalale teatavaks!" Kui me soovime Jumala tõotatud rahu, peame palvetama kõige pärast.
On inimesi, kes ei palu millegi pärast, kes ei palu üldse. Valdavalt ei usu nad Jumalat, või vähemalt ei usu, et Jumal nende palvet kuuleb, et palvest oleks mingit abi. Kui tulevad raskused, krigistavad nad hambaid, suruvad käed rusikasse ja püüavad tulla toime ise.
Ja on inimesi, usklikke inimesi, kes ei palveta KÕIGE pärast, vaid kes palvetavad MÕNE asja pärast. Nad palvetavad, kui neid tabavad raskused või tuleb teha raskeid otsuseid, kui süda on murtud või leinas. Siis pöörduvad nad Jumala poole ja otsivad abi.
Kuid on veel kolmas rühm inimesi – ja ma usun ning loodan, et enamus meist kuulub sellesse gruppi – kes talitavad Pauluse nõuande järgi ja palvetavad kõige pärast või lausa "lakkamata" (1.Tes.5,17). Kõige pärast või lakkamata palvetamine ei tähenda seda, et me ei tee ühtegi käeliigutust, kui me konkreetselt selle pärast pole Jumalat palunud, ega ütle ühtki sõna, kui me selle pärast pole palvetanud – ehkki vahel kuluks see marjaks ära! – vaid see tähendab, et me kanname iga päev Jumala ette kõik oma mured ja rõõmud ning palume Temalt jõudu, tarkust ja juhatust. See avab tee Jumala rahu voolule meie südamesse.
C. Tänada palves. "Laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ÜHES TÄNUGA saada Jumalale teatavaks!" Piiblis on peaaegu alati rahu seotud tänuga. Näiteks Kol.3,15-17 kirjutab Palus: "Ja Kristuse rahu valitsegu teie südameis, sest selleks te olete kutsutud ühes ihus. Ja olge tänulikud. Kristuse sõna elagu rohkesti teie seas. Kõige tarkusega õpetage ja juhatage üksteist psalmidega ja kiituslauludega ja vaimulike lauludega, tänumeeles lauldes Issandale oma südames. Ja kõik, mida te iganes teete sõnaga või tööga, seda tehke kõik Issanda Jeesuse nimel, tänades Jumalat Isa Tema läbi!"
Miks on rahu ja tänu nii lahutamatult omavahel seotud? Sest tänulik meel on parim vahend sisemise rahu saavutamiseks. Tänulik süda näeb kõikjal Jumala abi ja juhtimist ning see toob südamesse kindlustunde ja rahu: Jumal hoolitseb minu eest, mul pole tarvis karta!
Kui me oleme need tingimused täitnud – "Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks" – tuleb meie südamesse Jumala võrratu rahu, mis hoiab meie "südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses!" Jah, rahu on Jeesuses, mitte maailmas ega meis enestes. Rahu on siis, kui meie süda ja mõtted on Jeesuse juures.
Nii et kui sa oled kristlane ja ütled: "Mul ei ole sellist rahu!" siis mõtle, millise oma osa oled sa jätnud täitmata. Kas sa palvetad kõige pärast, kas sa tänad kõige eest? Äkki sa muretsed asjatult? Paulus ütles ühe rahu saavutamise tingimusena: "Ärge muretsege ühtigi!"
2. JEESUS. Mida ütles Jeesus muretsemise kohta? Mat.6,25: "Sellepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided?" Kui mõttetu on muretsemine, sellele osutab Ta tabavalt lihtsa näitega, õigemini küsimusega: "Kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?" (Mat.6,27). Enesestmõistetav, et mitte keegi. Muretsemisest ei ole kasu!
Keegi on öelnud, et muretsemine on nagu kiiktool, mis loksutab sind edasi-tagasi ega vii kuhugi! Milleks siis muretseda? Muretsemine seisneb enamasti endale raskuste ja probleemide ettekujutamises – asjade ettekujutamises, mida tegelikult pole olemas! Aga need võivad meie mõtetes kasvada mäekõrgusteks ja meid oma raskuse all lömastada!
Huvitav, meile ei öelda: "Muretsege vähem!" Meid manitsetakse: "Ärge muretsege ühtigi!" Ärge üldse muretsege! Võtke elu lihtsamalt, kergemalt; teil on ju Jumal, kes teie eest hoolitseb. Teie peast ei lange juuksekarvagi ilma Tema teadmata (Mat.10,30; Luk.21,18).
Kui ühelt 90-aastaselt juubilarilt küsiti, mida ta teeks teisiti, kui ta võiks alustada elu uuesti, vastas ta: "Kui ma saaksin alustada elu uuesti, muretseksin ma vähem, naeraksin rohkem ja nopiksin rohkem karikakraid!" Ka Jeesus käskis panna tähele "lilli väljal" ja mitte muretseda, öeldes, et "Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest" ning lisades: "Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju enam teid, teie nõdrausulised?" (Mat.6,28-30).
Jah, Jeesus juhib meie tähelepanu sellele, et me oleme Jumala silmis palju väärtuslikumad kui lilled või linnud (Mat.6,26). Me oleme Tema lapsed ja hea Isana hoolitseb Ta ustavalt meie eest. Meil pole tarvis muretseda. Meil on vaja taha vaid üht – otsida "esiti Jumala riiki ja Tema õigust!" Kui me seda teeme, siis "seda kõike" – kõike, mida me vajame eluks ja õnneks – "antakse meile pealegi!" Ja selliselt tuleb meie südamesse "Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest" ja see "hoiab meie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses."

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv